NordenBladet – Alates 12. juulist toimuvad igal teisipäeval ja kolmapäeval kl 15 ekskursioonid eesti keeles, samadel päevadel kl 13 aga inglise keeles.
Nukuteatrimuuseumis rännatakse ajas tagasi eesti nukuteatrikunsti algusse, kuulatakse Nukuteatri esimese kunstilise juhi Ferdinand Veike elu- ja loomelugu ning külastatakse Ajamasinat. Tutvutakse kunstiliste juhtide, peakunstnike, lavastuste kui ka väljapaistvate teatrinukkudega ning vaadatakse haruldasi eksponaate. Lisaks saab kõndida 7-meetrise nuku pea kohal, näha isuäratavat butafooriat ning kehastuda nukunäitlejaks – igal ekskursioonil saab proovida, kuidas panna liikuma lauanukk, varrasnukk, käpiknukk ning marionett.
Ekskursioon maksab 8 eurot täiskasvanule ja 5 eurot lapsele. Maksimaalne osalejate hulk on 20 inimest, ekskursioon kestab u 40 minutit. Piletid on müügis Piletilevis ja teatri kodulehel.
NordenBladet – „Rahvastiku vananemine ja sellega seoses sotsiaalkulude kasvamine sunnib Eestit otsima senisest tulevikukindlamat maksusüsteemi ja maksubaase,“ ütles Tartu Ülikooli majandusdoktor ja Riigikogu arenguseire keskuse teadur Magnus Piirits.
Kuna Eesti rahvastik vananeb, siis see toob kaasa senisest tugevama surve sotsiaalkaitsele. Lisaks mõjutab sotsiaalmaksu laekumist ettevõtlusvormis töötamise levik, sest see vähendab tööjõumaksude laekumisi. „Kuigi sissetulekute ebavõrdsus on viimastel aastatel Eestis vähenenud, siis on kasvanud varaline ebavõrdsus, mis ohustab pikaajalist majanduskasvu ja maksutulusid. Samas digimajanduse levik pakub maksusüsteemile uusi võimalusi teha kiiremini, väiksemate halduskuludega ja sihistatumalt maksuotsuseid,“ rääkis Piirits.
2021. aastal oli Eesti üldine maksukoormus 34,7 protsenti SKP-st (10,6 miljardit eurot). Võrreldes teiste maailma riikidega on maksukoormus Eestis pigem kõrge, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pigem madalapoolne.
Miljardid puudujääki
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi esile, et vananev rahvastik ja sellega kaasnev kulude kasv tervishoiule, pensionile ja pikaajalisele hooldusele suurendavad 2035. aastaks sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. See ei sisalda veel Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalvaldkonna kulutusi. „Nendele kuludele katte leidmine aitaks hoida Eesti tervishoiu rahastamist vähemalt praegusel tasemel, vabastada kümned tuhanded inimesed abi vajava lähedase pikaajalise hooldamise kohustusest ja tagada, et esimese samba pension moodustaks vähemalt 40% inimese varasemast palgast,“ märkis ta.
Danilovi sõnul soodustab sotsiaalmaksu maksubaasi kahanemist ka digiplatvormide tegevus tööturul, mis kasvatab täies mahus või lisatuluna ettevõtlusvormis töötavate inimeste hulka. „Seetõttu on järjest küsitavam siduda sotsiaalkaitse rahastamise kasvavat eelarvevajadust üksnes traditsioonilisest töösuhtest saadava maksutuluga,“ ütles ta.
„Mitmed riigid on liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. Näiteks viidi Poolas sisse solidaarsuslõiv, millega kogutakse 1 miljonit zlotti ehk 223 000 eurot ületavalt aastatulult 4%-st maksu, mis rakendub ka kapitalitulule.“
Danilov märkis, et Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, varamakse on ühiskonna kulude rahastamisel väga vähe kasutatud. „Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5%, Eestis vaid 1%. Kui Eesti oleks rakendanud liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam,“ ütles ta.
Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse varalt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutelt (nt tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega). Suurima osa varamaksudest moodustavad enamikus Euroopa Liidu riikides (sh Eestis) kinnisvaramaksud.
Kolm stsenaariumi
Arenguseire Keskus avaldas 2021. aasta lõpus raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“, milles on kirjeldatud arengusuundumustest tuletatud kolm eristuvat maksusüsteemi stsenaariumi.
Stsenaariumis „Digitaalne maailm“ küsiti, kuidas kohandada maksusüsteem digiajastule sobivaks. Stsenaariumis on pikas perspektiivis eesmärgiks sotsiaalmaksust üldse loobuda ning viia sotsiaalkaitse rahastamine üle allikatele, mis arvestavad paremini tulude kasvava mitmekesisusega. Digiärile ja idusektori ettevõtetele, mille peamine vara on kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, sobib sotsiaalmaksukoormuse langetamine väga hästi, teisalt peavad nad arvestama tulumaksukoormuse kasvuga, et riigi sotsiaaleelarve kokku tuleks.
Stsenaariumis „Võrdne start“ küsiti, kuidas peaks maksusüsteem reageerima süvenevale ebavõrdsusele. Mitmed majanduskeskkonna suundumused, nagu näiteks varade hindade kasv ja digimajanduse kiire areng on toonud pikema aja vältel kasu eeskätt kinnis- ja finantsvarade omanikele, suurendades varalist ebavõrdsust. Samale trendile annavad hoogu juurde keskpankade rahatrükk ja negatiivsed intressid. Süvenev ebavõrdsus toidab rahulolematust ja protestimeelsust, mis blokeerib majanduse arengule suunatud reforme ja projekte, mille tulemusena kannatab majanduskasv. Selles stsenaariumis minnakse üle astmelisele tulumaksule ning luuakse kaheosaline varamaks: 1) kinnisvaramaks ja 2) muu vara maks.
Stsenaariumis „Keskkonnakriis“ küsiti, kuidas viia maksusüsteem kooskõlla rohepöördega. Selle suunavaliku puhul peab ühiskond suurimaks Eesti ees seisvaks väljakutseks võitlust kliima soojenemisega. Tuleb arvestada, et keskkonnamaksud ei saa olla pikaajalised maksutulu allikad. Kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud. Ühe maksumuudatusena loodi selles stsenaariumis kolmeastmeline automaks.
Piiritsa sõnul seisavad päriselus riigi ees kõik need küsimused korraga ja erinevaid stsenaariume tuleb omavahel kombineerida. „Lisaks maksusüsteemi tulevikukindlusele on suureks küsimärgiks üleüldine maksukoormus, sest mitmed valdkonnad vajaksid lisaraha – näiteks tervishoid, pikaajaline hooldus, pensionid ja kõrgharidus. Lisaraha läheb veel tarvis inimeste toimetuleku toetamisel ja ka võimaliku lastetoetuste kasvu rahastamiseks,“ tõdes ta.
Arenguseire keskuse raporteid saab lugeda aadressil: www.arenguseire.ee
NordenBladet – Rahvusvahelise elamuarendaja Bonava poolt läbiviidud uuringust selgus, et kõige õnnelikum inimene Eestis on 50+ vanuses naine, kes on majanduslikult kindlustatud, püsisuhtes ja omab oma kodu. Ta elab maal ja tal on oma hooviala.
„Õnneliku naabruskonna uuring“ on projekt, millega Bonava alustas 2017. aastal. Selle käigus küsitakse koduturgudel elavate inimeste käest, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas väärtustavad.
Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal on oma koduga enim rahul rootslased (81 punkti), põhjanaabrite soomlaste vastav näitaja on 78. Võrdselt oma koduga on rahul eestlased ja sakslased (76 punkti).
Kõige õnnelikum naaber Eestis on vanuses 35-49 suhtes naisterahvas, kes on majanduslikult kindlustatud ja omab oma kodu. Ta on oma kodus elanud rohkem kui viis aastat, omab väliala (terass, rõdu või aed) ja elab suure linna läheduses.
Vastustest tuli välja, et inimesed eelistavad kodu valides jääda tuttavasse naabruskonda. Vastajatest 69% on elanud oma kodus rohkem kui viis aastat ning 75% vastajatest on oma naabruskonnale truuks jäänud ning seal elanud üle viie aasta.
Kui küsida Eesti inimestelt, et mis on kodutunde tekitamiseks kõige olulisem, siis 86% vastajatest leiab, et selleks on köök. Pea sama tähtsaks peavad eestlased vannituba ja magamistuba. Kui aga küsida, et millega on vastajad oma praegustes kodudes enim rahul, tuli välja, et selleks on lae kõrgus (73%). Rahul olleks ka magamistoaga (68%), privaatse välialaga (67%) ja elutoaga (66%). Oma praeguses kodus tunnevad Eesti inimesed, et köök on liiga väike (34%) ja vannitoas pole piisavalt ruumi (35%). Inimesi häirib oma kodu juures kõige enam kodu üleüldine konditsioon (36%), isikupära puudumine (27%) ja siseviimistlus (24%).
NordenBladet – Politsei hakkas tõukerattaoperaatoritele edastama infot rendisõidukite kasutajate toimepandud liiklusrikkumiste kohta. Infovahetuse eesmärgiks on ennetada õigusrikkumisi ja vähendada kergliikuritega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu.
Tänase seisuga on ainuüksi juulikuus juhtunud 33 vigastatutega kergliikuriõnnetust, milles on saanud vigastada 35 inimest. Reeglina on tegemist ühesõidukiõnnetustega ehk sõitjad kukuvad ise mõne manöövri tõttu või kokkupõrkel takistusega.
„Hulk õnnetustest juhtub selle tõttu, et kergliikuri juht on tarvitanud alkoholi või sõidetakse ühe tõukeratta peal mitmekesi. Kergliikur on sõiduk, millega liikleja on seaduse mõistes juht ehk ta peab olema kaine samamoodi nagu autojuht või mootorrattur. Samuti on kergliikur ette nähtud ühe inimese vedamiseks, sest mitmekesi peal olles läheb sõiduk tasakaalust välja ning liiklusohtlikud olukorrad või õnnetused on kerged tekkima,“ rääkis politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Juulis alustas politsei Bolti ja Tuule tõukerattaid rentivatele ettevõtetele info edastamisega nende rikkumiste kohta, mille suhtes on politsei läbi viinud väärteomenetluse. Politsei edastab operaatoritele liiklusrikkumiseks kasutatud sõiduki andmed, rikkumise koha ja aja ning info selle kohta, kas tegemist oli mitmekesi sõitmise või joobes juhtimisega. Vajadusel saab rendifirma infot täpsustada ning lisaks politsei määratavale väärteokaristusele on ettevõtetel võimalik oma kliente hoiatada, kohaldada lepingutrahve või äärmise abinõuna eemaldada isik platvormi kasutajate hulgast.
Selle aasta esimese kuue kuuga on politseis registreeritud 127 vigastatutega kergliikuriõnnetust, milles on saanud vigastada kokku 129 inimest. Möödunud aasta samal perioodil juhtus 92 kergliikuriõnnetust, milles sai vigastada 96 inimest.
NordenBladet – Jätkuvad tundide pikkused ootejärjekorrad Euroopa lennujaamades on tõstnud inimeste teadlikkust reisikindlustuse vajadusest ning võrreldes maikuuga tõusis reisikindlustuse sõlmijate arv juunis 37 protsenti, selgub ERGO kindlustuse statistikast.
Juunis sõlmis ERGO-s reisikindlustuse pea 6500 inimest, mida on 37 protsenti rohkem kui sellele eelneval kuul. Kui mais laekus kindlustusele 135 reisikindlustuse juhtumit, siis juunikuus suurenes reisikahjude arv 65 protsenti ehk 230 juhtumini, millest üle kolmandiku juhtudel oli tegemist reisi katkemisega. Lennuplaani muutusest tingitud kahjude osakaal moodustas kõigist reisi katkemise kahjudest 59 protsenti. Reisi katkemise nõuete kulu kokku oli juunikuus üle 15 000 euro, mida on võrreldes maikuuga 185 protsenti rohkem.
ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul on suurenenud reisikindlustuse sõlmimise sageduse juures tõusnud ka nende inimeste arv, kes nõuavad hüvitist lendude eest, mille hilinemisega kahju ei kaasnenud. „Näiteks pöördusid mitmed reisijad kindlustusse tšarterlennu puhul, mis väljus küll ettenähtud kellaajast paar tundi hiljem, kuid otsest rahalist kaotust see reisijale ei põhjustanud. Sedasorti juhtumeid reisikindlustus ei hüvita. Kindlustus hüvitab ainult lennu hilinemise tõttu tekkinud täiendavad kulud, lihtsalt lennu hilinemisel on reisijal õigus nõuda hüvitist lennufirmalt,“ rääkis Lepvalts.
Varasemalt soovitati euroopasiseste lendude puhul varuda kahe lennu vahele minimaalselt kaks tundi ja väljaspool Euroopat kolm tundi. Praeguses olukorras tasub jälgida iga lennufirma ja lennujaama soovitusi nende kodulehtedelt. Juhul kui kliendi reis peaks katkema lennujaama ja lennufirma soovitusi järgides, katab laiem reisitõrke kindlustus katkemisest tekkinud lisakulud.
