Esmaspäev, detsember 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Maja ehitamise kesmine ruutmeetri hind on tõusnud 400 eurot

NordenBladet – Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on peamiselt materjalide kallinemisest tingitud ehitushindade kasv pannud inimesi ehitama väiksemaid maju.

Kui kolm aastat tuli maja ehitamisel ruutmeetri hinnaks arvestada keskmiselt 1200, siis täna umbes 1600 eurot, ütles Rebane pressiteates.

“Näeme oma statistikast, et inimesed on hakanud ehitama väiksemaid maju. Eelkõige on otsust mõjutanud ehitus- ning energiahindade tõus. See on ka mõistetav, sest väiksemat maja on odavam kütta ning kui arvestada praeguseid ehitushindu, siis mõnevõrra väiksema maja planeerimine võib kokku hoida kümneid tuhandeid eurosid,“ lisas ta.

Rebase sõnul oli panga andmetel mullu ehitatud keskmise eramaja suurus 160 ruutmeetrit, ent tänavu on inimesed hakanud ehitama keskmiselt 10 ruutmeetrit väiksemaid maju. “Kui see rahasse arvestada, siis sisuliselt tähendab see 1600 eurose ruutmeetrihinna juures 16 000 eurot kokkuhoidu,” selgitas ta. Rebase sõnul ei kompenseeri see küll ehitushindade kallinemist, kuid annab märgatava kokkuhoiu, mida on võimalik kasutada näiteks kodu sisustamiseks. Ta märkis ka, et üha haruldasemad on majad, mille pindalaks planeeritakse 200 ruutmeetrit või rohkem.

Panga tellitud kevadisest uuringust selgus, et lausa pooled vastanuist soovivad vanemas eas elada oma majas. Teisalt, panga eelmise aasta kodulaenude statistika järgi ehitas oma maja vaid üks laenusaaja kümnest.

Avafoto: Pexels

Eesti: Saematerjali turuhind on kuni viiendiku võrra langenud

NordenBladet – Saematerjali turuhind on langenud hinnanguliselt kuni viiendiku. Hinnalanguse põhjuseks peetakse puidufirmade suurt laovaru ning tarbimise vähenemist.

Paari viimase kuu jooksul ostsid paljud puidufirmad materjali kokku arvestusega, et saematerjali nõudlus jääb kahe viimase aasta tasemele. Kuid kõrgete ehitushindade tõttu on nii riigi- kui ka erasektoris lükatud paljude suuremate ehituste alustamine edasi, mistõttu on ka saematerjali nõudlus vähenenud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Teises kvartalis, märtsis, püüdsid kõik seoses selle Ukraina ja Vene sõjaga osta nii palju kui võimalik Venemaalt kokku ja muudest riikidest, just kartes seda, et see Venemaa puit lõpeb ära ja nüüd on tulemus käes – laod on materjali täis,” ütles AS Barrus saematerjali ostu-müügijuht Janar Tatomir.

Näiteks kuusepalgist valmistatud saematerjali tihumeetri turuhind on langenud üle 100 euro.

“Kui teises kvartalis hinnad kõikusid 420-460 tihumeetrit, siis tänase päeva seisuga võib saada sama materjali 300 või isegi 290 eest. See langus on olnud üsna suur ja tegelikult veel täna ei ole veel teada, kas see hinnatase sinna paika jääb,” ütles OÜ Peetri Puit juht Peeter Peedomaa.

Kui suurfirmad sõlmivad aasta lõpuks saematerjali ostu-müügilepinguid juba odavamate hindadega, siis väiketarbija jaoks hinnalangust veel ei ole.

Saematerjali ostja Andres ütles, et tema hinnalanguses aru ei saa. “Ütleme nii, et kui see hind on sinna ülesse ära läinud, siis ta on sellele tasemele pidama jäänud,” sõnas Andres.

Võrus ligi 20 aastat ehitusliku saematerjali müügiga tegelenud Aigar Aia ütles, et need, kellel on vaja puitu osta, need seda ka ostavad.

“Mulle tundub, et praegu igaüks hakkab oma maakodusid renoveerima. Minu silmade läbi ostetakse praegu rohkem kui enne,” ütles Aigar Aia.

Avafoto: Pexels

Läti: Liiklusohutusamet paigaldab teedele seadmed autode keskmise kiiruse mõõtmiseks

NordenBladet – Läti liiklusohutusamet plaanib sel aastal hakata kiiruskaamerate kõrval paigaldama teedele ka süsteeme, mis teeksid kindlaks autode keskmise kiiruse läbitud lõigul.

Läti riigiteede amet (LVC) on määratlenud 16 prioriteetset etappi, millele paigaldatakse keskmise kiiruse kontrollsüsteem, vahendas Läti rahvusringhäälingu uudistepoortaal LSM.lv Läti televisiooni teadet esmaspäeval.

“Käimas on läbirääkimised pakkujatega ja dokumentide kooskõlastamine. Eeldame hanke lõpuleviimist lähiajal ning saame planeerida, et esimesed etapid saavad valmis selle aasta lõpus: novembris ja detsembris. Järgmise aasta aprilli lõpuks saaksime kõik 16 esmatähtsat etappi keskmise kiiruse mõõtmise süsteemiga varustada,” ütles Läti riigiteede ameti esindaja Anna Kononova.

Lätis on juba mõnda aega käinud arutelud, et liiklusohutuse parandamiseks paigaldada teedele keskmise kiiruse kontrollisüsteemid. Projekt kavatseti ellu viia 2021. aastal, seejärel lükati see 2022. aasta suvesse, kuid nüüd paistab, et see suudetakse käivitada aasta lõpus, vahendas LSM.lv.

Läti liiklusohutusameti (CSDD) andmetöötlusosakonna juht Juris Kreicbergs ütles, et kuni 8. juunini oli Läti liiklussurmade arv rekordiliselt madal, kuid suvega muutus olukord järsult. “Siis oli ligi kaks nädalat, kus keskmiselt oli üks liiklussurm päevas, mis on samasugune tase nagu aastatel 2007-2008. Siis oli väike paus, kuid õnnetused algasid uuesti juulis,” rääkis Kreicbergs.

“Kõige rohkem hukkub inimesi liikluses väljaspool asulaid, asfaltteedel, kuiva ilmaga, päevasel ajal, hea nähtavusega, kui on kõik võimalused kiiresti sõita, ” ütles Kreicbergs.

Kreicbergsi ja teiste ekspertide hinnangul aitaks keskmise kiiruse mõõtmise süsteemi kaamerate kasutuselevõtt oluliselt kaasa liiklusohutuse parandamisele. Üks selline radar asus pilootprojektina Tinuži maanteel ja tulemused olid paljulubavad, kuid projekt jäi siis soiku, kirjutas LSM.lv

Keskmise kiiruse mõõtmise süsteem erinevad üksikutest kiiruskaameratest selle poolest, et kaamerad on teelõigul kahes kohas. Autosid jälgitakse mõlemas punktis ja nende punktide vaheline keskmine kiirus arvutatakse kahest kaamerast saadud andmete tulemusel, nii et sõidukid ei saaks kaamerast möödudes lihtsalt kiirust aeglustada ja seejärel kiirendada tagasi üle lubatud kiiruse.

Eesti: Nädalaga lisandus Eestisse 1721 sõjapõgenikku

NordenBladet – 11.–17. juulini saabus Eestisse 1721 sõjapõgenikku Ukrainast, sh 151 last. Neist omakorda 801 inimest oli transiidil ehk nemad soovivad Eestist edasi liikuda.

Eestisse on alates Ukraina sõja algusest tulnud 79 671 sõjapõgenikku, kellest edasi on läinud 32 945 inimest ehk 41,4 protsenti.

Kokku on Eesti alates Ukraina sõja puhkemisest vastu võtnud 46 726 sõjapõgenikku.

Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 30 291 inimesele.

Suri Soome vanim inimene Astrid Qvist

NordenBladet — Soome lääneosas Nörpiös suri riigi vanim elusolev inimene. Astrid Qvist oli 110-aastane.
Qvist suri ööl vastu esmaspäeva, 18. juulit. Tal täitus 110 eluaastat märtsikuus, vahendab Vasabladet.

Qvist oli enne seda reedel saanud positiivse koroonatesti. Naisel oli ka muid vanusega seotud haigusi.