NordenBladet — Soome toll müüs riigi poolt konfiskeeritud bitcoinid ja teenis 46,5 miljonit eurot.
Realiseerimisobjektiks oli 1889,1 bitcoini. Nendest laekus riigile müügitulu ligikaudu 46,5 miljonit eurot. Toll peab veel müüma bitcoinidega seotud valuutad, mille hetkeväärtus on kõige rohkem paarsada tuhat eurot.
Bitcoinide müügiga tegelesid kaks virtuaalvaluuta maaklerit, kelle toll valis välja hiliskevadel läbirääkimiste korras.
Toll on seoses narko- ja dopingukuritegude uurimisega konfiskeerinud bitcoine. Tollil on veel ootel umbes 90 bitcoini lisaks praegu realiseeritutele. Toll on üle võtnud ka teisi virtuaalvaluutasid, kuid kuna juhtumite eeluurimine käib, siis valuutasid ega nende summasid täpsemalt ei avalikustata.
NordenBladet — Vene analüütik ja mõttekoja R.Politik asutaja Tatjana Stajanova kirjutab New York Timesis ilmunud arvamusloos, milline on Venemaa presidendi Vladimir Putini suur plaan. Tatjana Stajanova kirjutab, et on Vladimir Putinit jälginud enam kui kaks aastakümmet ning lähtub oma seisukohtades nii Putini tegevusest, poliitikast ja käitumisest kui ka tema siseringi aruteludest.
Stajanova arvates tundub, et Kreml jõudis mai lõpus järeldusele, et Venemaa võidab konflikti pikemas perspektiivis. Stajanova sõnul on Putinil nüüd selge plaan, mis koosneb kolmest dimensioonist.
Neist kolmest eesmärgist väikseim on kontroll Ukraina alade, esialgu Donetski ja Luganski oblastite üle. Stajanova sõnul on järgmine eesmärk Kiievi nõustumine Ukraina „venestamisega”, mis võtaks Ukrainalt võimalused oma riiki üles ehitada. Eesmärk kõlab ebareaalne, kuid Kreml usub, et Ukraina hakkab pärast aasta või paari pikkust sõda sisemiselt lõhenema ja langeb seejärel ilma sõjalise jõuta Venemaa käte vahele, kirjutab Stajanova.
Stajanova väitel on Putini kolmas ja kõige olulisem strateegiline eesmärk uus maailmakord. Stajanova usub, et Putin näeb kahte erinevat läänt: head ja halba – ning usub, et Venemaa jaoks on tekkimas „hea” Lääs. See Venemaa jaoks hea Lääs järgib näiteks Ungari Viktor Orbáni ja Prantsusmaa Marine Le Peni poliitikat.
Kui „hea” Lääs võimule tuleb, võib Putin naasta oma nõudmiste juurde takistada NATO laienemist, usub Stajanova. Kuigi eesmärk on peaaegu võimatu, usub Putin sellesse siiski, hindab Stajanova.
Varem või hiljem saab Putin olukorra tõsidusest aru ja just siis on ta kõige ohtlikum, usub Stajanova.
Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruari lõpus, kuid ebaõnnestus Kiievi alistamise katses. Nüüd on Venemaa eesmärgiks Ida-Ukraina vallutamine. Enne rünnakut esitas Venemaa NATO-le nõudmised, et NATO ei laieneks itta.
Soome ja Rootsi taotlesid NATO liikmestaatust mais ning praegu on NATO liikmesriikides käimas ratifitseerimisvoor.
NordenBladet – Eesti Panga andmeil oli Eesti majandus esimeses kvartalis netolaenuvõtja, kusjuures välismaailma netosäästud kasvasid Eestis 236 miljoni euro võrra. Valitsemissektor ja mittefinantsettevõtted olid netolaenuvõtjad, finantsinstitutsioonid ja majapidamised olid netolaenuandjad. Kogumajanduse konsolideeritud võlg kasvas kvartalis 2 protsenti, aastane kasv oli 8,4 protsenti, teatas keskpank.
Valitsemissektori netolaenuvõtmise suuruseks kujunes esimeses kvartalis 276 miljonit eurot. Sektori konsolideeritud võlg kvartali jooksul ei muutunud, moodustades 18 protsenti nelja viimase kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP).
2022. aasta esimeses kvartalis oli majapidamiste võlg 12,2 miljardit eurot, kvartal varasemaga võrreldes 2,6 protsenti rohkem ning 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes 8,7 protsenti rohkem. Turuväärtuses ületasid majapidamiste finantsvarad kohustusi 3,4 korda.
Majapidamised olid netolaenuandjad 85 miljoni euro ulatuses. Majapidamiste finantsvarad kasvasid 1,2 protsenti ja kohustused 2,3 protsenti. Hoiuste kasvutempo on eelmise aasta sügisest pidurdunud ja jõudnud 2020. aasta lõpu tasemele, samas on suurenenud majapidamiste võla juurdekasv.
Finantsinstitutsioonide netolaenuandmise suuruseks kujunes 142 miljonit eurot. Finantssektori varad ja kohustused kasvasid kvartaliga 1 protsendi, aastakasv oli vastavalt 13,9 protsenti ja 14,6 protsenti. Laenuportfelli maht suurenes esimeses kvartalis 4,6 protsenti ja aastakasv oli 25,3 protsenti. Finantsinstitutsioonide ressursside maht, mis hõlmab kaasatud hoiuseid, laenukohustusi, emiteeritud võlaväärtpabereid, pensionifondide ja avalike investeerimisfondide osakute puhasväärtust ja kindlustusandjate kindlustuse tehnilisi reservi, oli 194 protsenti SKP-st.
Mittefinantsettevõtete netolaenuvõtmine oli esimeses kvartalis 188 miljonit eurot. Finantsvarad ja kohustused suurenesid kvartalis 2 protsenti, aastatagusega võrreldes oli juurdekasv vastavalt 14,2 protsenti ja 8 protsenti. Hoiused suurenesid kvartali jooksul 20,1 protsenti, aastakasv oli 25,1 protsenti. Märkimisväärse kasvu taga olid grupisiseste ettevõtete omavahelised tehingud, mille tulemusena Eesti otseinvesteeringuettevõtete välishoiused kasvasid.
Mittefinantsettevõtete laenukohustused kasvasid kvartaliga 1 protsendi. Koguvõlg on aastaga suurenenud 5,1 protsenti ja moodustab 74,6 protsenti viimase nelja kvartali SKP-st. Ettevõtete likviidsed varad kasvavad kiiremas tempos kui võlad, mistõttu on ettevõtetel kiiresti realiseeritavaid varasid enam kui laenatud ressursse.
Noteerimata ettevõtete omakapital suurenes kvartaliga 2 protsenti, aastakasv oli 7,1 protsenti. Aktsiahindade langus põhjustas kaubeldavate ettevõtete väärtuse 7-protsendise languse.
Tallinn avas selle aasta viimased toetusvoorud muusika- ja kultuuriprojektide toetamiseks, mis on suunatud Tallinna kultuurikalendri rikastamiseks, kultuuri kättesaadavuse tõstmiseks ja kultuurisündmuste järjepidevuse tagamiseks. Toetust kultuurisündmusteks ja -tegevusteks, mis toimuvad alates 15. septembrist, saab taotleda kuni 15. augustini.
„Tallinna suvine kultuurikalender on kujunenud väga elavaks ja mitmekesiseks,“ rõõmustas abilinnapea Kaarel Oja. „Nii sündmuste arv kui publikunumbrid kinnitavad, et mitu katkendlikku aastat pole vähendanud ei publiku ega korraldajate janu traditsiooniliste sündmuste taastoimumise ja uute üritustega alustamise järele. On oluline, et see hoog kanduks edasi ka sügis-talvisesse perioodi ning just selle toetamiseks on suunatud ka aasta viimane Tallinna linna kultuurisündmuste taotlusvoor,“ lisas ta.
Kuna Tallinn on 2021. aastast UNESCO muusikalinn, on muusikasündmuste toetamiseks tänavu eraldi toetusmeede ning muude kultuurivaldkondade projektide toetamiseks teine. Lisaks avas Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet hiljuti eraldi toetusmeetme elava muusika programmi korraldavatele kultuuriasutustele.
„Hiljuti käivitas Tallinna linn lisaks üldistele kultuurisündmuste toetusvoorudele ka eraldi elava muusika kontsertpaikade toetusmeetme. Tegemist on olulise pilootprojektiga, kus soovime sihitult mõnda konkreetset valdkonda või tegevusmudelit tagant tõugata. Kui välja töötatud meede oodatud eesmärgid saavutab, annab see kindlustunnet järgmine aasta ka erinevate spetsiifilisemate toetusmudelitega edasi liikuda,“ tähendas Oja.
Mittetulundustegevuse toetuse andmise korra ja toetuse määramise lisatingimustega saab tutvuda Tallinna kodulehel.Taotlus ning hiljem ka tegevus- ja kuluaruanne esitatakse iseteeninduskeskkonna kaudu. Iseteeninduskeskkonna kasutajatoe telefon on 640 4195.
NordenBladet – Eestis on kunstliku viljastamise protseduuride ja patsientide arv kasvutrendis – ravimiameti andmetel teostati Eestis 2021. aastal 3408 viljatusravi tsüklit, mida on 13 protsenti rohkem kui aasta varem.
Eestis on kuus tervishoiuteenuse osutajat, neli Tallinnas ja kaks Tartus, mis osutavad kunstliku viljastamise teenust. „2021. aastal taastus kunstliku viljastamise valdkond koroonakriisist tingitud tagasilöögist. Tänu külmutatud embrüote siirdamiste lisandumisele saavutati rekordiline protseduuride arv, mida saab seletada embrüoloogia laborite töö kvaliteedi tõusuga,“ selgitas kasvutrendi Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg.
Kõige rohkem kasvas aastaga viljatusravi kasutamine 40-aastaste seas ehk 255-lt 328 läbitud tsüklini. Selles vanuses oli enim levinud meetod seemneraku süstimine munarakku (ICSI) ja teostati 145, kuid 2020. aastal 88 tsüklit. Sageduselt järgnes emakasisene viljastamise meetod (IUI) ja selle meetodi aastane kasv suurenes 17-lt 27-ni.
Enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides on FET ehk külmutatud embrüo siirdamine 44 protsendiga juhtudest ja ICSI 33 protsendiga.
Korraga võib kunstliku viljastamise käigus siirata üks kuni kolm embrüot. 2021. aastal kasvas ühe embrüo siirdamine 22 protsenti. Võrreldes eelneva aastaga on kolme embrüoga siirdamiseprotseduuride arv langenud 36 protsenti. Samas kahe embrüo siirdamiste arv on jäänud samale tasemele. Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv suurenes 2021. aastal ühe kümnendiku võrra ehk 3490-lt 3830-ni. 49 protsenti kõigist embrüotest või sügootidest siirdati FET meetodi abil. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines viiel naisel.
Haigekassa kulud viljatusravi teenusele kasvasid 2021. aastal seitsme protsendi võrra ja haigekassa tasutud ravijuhtude arv tõusis kolm protsenti. Haigekassa andmetel oli eelmisel aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 3,06 miljonit eurot. Kuni 40-aastaste kindlustatud isikute kunstliku viljastamise protseduuride ja ravimite põhiosa eest tasub haigekassa.
2021. aastal sünnitas 710 naist kunstliku viljatusravi tulemusena kokku 783 last, neist kehavälise (IVF, ICSI ja FET) protseduuri tulemusena 763 ja kehasisese (IUI) meetodi läbi 20. Raseduse infosüsteem registreeris 2021. aastal 13 111 elussündi, neist kunstliku viljastamise teel sündis elusalt 777 last. Laste osakaal on võrreldes 2020. aastaga natuke tõusnud: 2020. aastal moodustasid kunstliku viljastamise teel sündinud lapsed kõigist elussündidest viis protsenti, 2021. aastal aga kuus protsenti.
Kunstliku viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (tabelid KV10–KV14).
