NordenBladet – Eesti Panga andmeil oli Eesti majandus esimeses kvartalis netolaenuvõtja, kusjuures välismaailma netosäästud kasvasid Eestis 236 miljoni euro võrra. Valitsemissektor ja mittefinantsettevõtted olid netolaenuvõtjad, finantsinstitutsioonid ja majapidamised olid netolaenuandjad. Kogumajanduse konsolideeritud võlg kasvas kvartalis 2 protsenti, aastane kasv oli 8,4 protsenti, teatas keskpank.

Valitsemissektori netolaenuvõtmise suuruseks kujunes esimeses kvartalis 276 miljonit eurot. Sektori konsolideeritud võlg kvartali jooksul ei muutunud, moodustades 18 protsenti nelja viimase kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP).

2022. aasta esimeses kvartalis oli majapidamiste võlg 12,2 miljardit eurot, kvartal varasemaga võrreldes 2,6 protsenti rohkem ning 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes 8,7 protsenti rohkem. Turuväärtuses ületasid majapidamiste finantsvarad kohustusi 3,4 korda.

Majapidamised olid netolaenuandjad 85 miljoni euro ulatuses. Majapidamiste finantsvarad kasvasid 1,2 protsenti ja kohustused 2,3 protsenti. Hoiuste kasvutempo on eelmise aasta sügisest pidurdunud ja jõudnud 2020. aasta lõpu tasemele, samas on suurenenud majapidamiste võla juurdekasv.

Finantsinstitutsioonide netolaenuandmise suuruseks kujunes 142 miljonit eurot. Finantssektori varad ja kohustused kasvasid kvartaliga 1 protsendi, aastakasv oli vastavalt 13,9 protsenti ja 14,6 protsenti. Laenuportfelli maht suurenes esimeses kvartalis 4,6 protsenti ja aastakasv oli 25,3 protsenti. Finantsinstitutsioonide ressursside maht, mis hõlmab kaasatud hoiuseid, laenukohustusi, emiteeritud võlaväärtpabereid, pensionifondide ja avalike investeerimisfondide osakute puhasväärtust ja kindlustusandjate kindlustuse tehnilisi reservi, oli 194 protsenti SKP-st.

Mittefinantsettevõtete netolaenuvõtmine oli esimeses kvartalis 188 miljonit eurot. Finantsvarad ja kohustused suurenesid kvartalis 2 protsenti, aastatagusega võrreldes oli juurdekasv vastavalt 14,2 protsenti ja 8 protsenti. Hoiused suurenesid kvartali jooksul 20,1 protsenti, aastakasv oli 25,1 protsenti. Märkimisväärse kasvu taga olid grupisiseste ettevõtete omavahelised tehingud, mille tulemusena Eesti otseinvesteeringuettevõtete välishoiused kasvasid.

Mittefinantsettevõtete laenukohustused kasvasid kvartaliga 1 protsendi. Koguvõlg on aastaga suurenenud 5,1 protsenti ja moodustab 74,6 protsenti viimase nelja kvartali SKP-st. Ettevõtete likviidsed varad kasvavad kiiremas tempos kui võlad, mistõttu on ettevõtetel kiiresti realiseeritavaid varasid enam kui laenatud ressursse.

Noteerimata ettevõtete omakapital suurenes kvartaliga 2 protsenti, aastakasv oli 7,1 protsenti. Aktsiahindade langus põhjustas kaubeldavate ettevõtete väärtuse 7-protsendise languse.