Eesti: Kunstliku viljastamise protseduuride arv ja patsientide arv on kasvutrendis

Eesti: Kunstliku viljastamise protseduuride arv ja patsientide arv on kasvutrendis

NordenBladet – Eestis on kunstliku viljastamise protseduuride ja patsientide arv kasvutrendis – ravimiameti andmetel teostati Eestis 2021. aastal 3408 viljatusravi tsüklit, mida on 13 protsenti rohkem kui aasta varem.

Eestis on kuus tervishoiuteenuse osutajat, neli Tallinnas ja kaks Tartus, mis osutavad kunstliku viljastamise teenust. „2021. aastal taastus kunstliku viljastamise valdkond koroonakriisist tingitud tagasilöögist. Tänu külmutatud embrüote siirdamiste lisandumisele saavutati rekordiline protseduuride arv, mida saab seletada embrüoloogia laborite töö kvaliteedi tõusuga,“ selgitas kasvutrendi Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg.

Kõige rohkem kasvas aastaga viljatusravi kasutamine 40-aastaste seas ehk 255-lt 328 läbitud tsüklini. Selles vanuses oli enim levinud meetod seemneraku süstimine munarakku (ICSI) ja teostati 145, kuid 2020. aastal 88 tsüklit. Sageduselt järgnes emakasisene viljastamise meetod (IUI) ja selle meetodi aastane kasv suurenes 17-lt 27-ni.

Enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides on FET ehk külmutatud embrüo siirdamine 44 protsendiga juhtudest ja ICSI 33 protsendiga.

Korraga võib kunstliku viljastamise käigus siirata üks kuni kolm embrüot. 2021. aastal kasvas ühe embrüo siirdamine 22 protsenti. Võrreldes eelneva aastaga on kolme embrüoga siirdamiseprotseduuride arv langenud 36 protsenti. Samas kahe embrüo siirdamiste arv on jäänud samale tasemele. Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv suurenes 2021. aastal ühe kümnendiku võrra ehk 3490-lt 3830-ni. 49 protsenti kõigist embrüotest või sügootidest siirdati FET meetodi abil. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines viiel naisel.

Haigekassa kulud viljatusravi teenusele kasvasid 2021. aastal seitsme protsendi võrra ja haigekassa tasutud ravijuhtude arv tõusis kolm protsenti. Haigekassa andmetel oli eelmisel aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 3,06 miljonit eurot. Kuni 40-aastaste kindlustatud isikute kunstliku viljastamise protseduuride ja ravimite põhiosa eest tasub haigekassa.

2021. aastal sünnitas 710 naist kunstliku viljatusravi tulemusena kokku 783 last, neist kehavälise (IVF, ICSI ja FET) protseduuri tulemusena 763 ja kehasisese (IUI) meetodi läbi 20. Raseduse infosüsteem registreeris 2021. aastal 13 111 elussündi, neist kunstliku viljastamise teel sündis elusalt 777 last. Laste osakaal on võrreldes 2020. aastaga natuke tõusnud: 2020. aastal moodustasid kunstliku viljastamise teel sündinud lapsed kõigist elussündidest viis protsenti, 2021. aastal aga kuus protsenti.

Kunstliku viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (tabelid KV10–KV14).

Avafoto: Pexels


Tags assigned to this article:
embrüo siirdaminekunstlik viljastamine

Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service