NordenBladet — Soome leebe kord seoses venelastele viisade andmisega on andnud venelastele võimaluse Soome kaudu välismaale minna. Olukorras, kus pea kõik Vene piirinaabrid on lõpetanud venelastele turismiviisade väljastamise, teeb Soome seda edasi, vahendab Helsingin Sanomat.
Sotsiaalmeedias on välja toodud, kuidas Putini toetajad pääsevad Soome kaudu reisima. Eesti, Läti ja Leedu enam venelastele turismiviisasid ei väljasta. Soome pakub aga venelastele võimalust välismaale pääseda olukorras, kus lennud Venemaalt on teiste riikidega katkenud.
Soome välisministeeriumi info kohaselt pole aga kavas viisapoliitikat muuta. Viisade väljastamisega kaasneb alati ohuhinnang. Viisa taotlemise võimalus aga mingit ohtu ei kujuta. Soome kaitsepolitsei jagab sama arvamust.
Kaitsepolitsei info kohaselt on piiriületajad tavalised venelased. Viisa pole mingi garantii Soome pääsemiseks, lõplik otsus tehakse piiri peal.
Soome püüab viisapoliitikas hoida sama joont teiste Euroopa Liidu riikidega. Muutusi peaks tegema Euroopa Liidus laiemalt.
Euroopa Liidu liikmesriigid saavad aga teha iseseisvaid otsuseid piiriületuse osas. Soome jaoks on venelastele viisade andmise põhjused majanduslikud ja humanitaarsed. Venelased käivad üle piiri ostlemas, samuti on viisaga lihtsam riigist põgeneda, mida paljud venelased on teinud.
Samuti on diplomaatiliste suhete puhul lihtsam, kui otsused tehakse üleval pool.
Schengeni reeglite tõttu pääsevad Vene turistid Soomest ka nendesse riikidesse, kus muidu venelastele viisasid välja ei anta. Samas pole teada, kuidas reisimine venelasi mõjutab. Kui nad Venemaal ei pääse suurele osale infost ligi, võib välismaale sõit olla nende jaoks silmiavav. Samuti võib olla hea see, et soomlaste ja venelaste omavahelised soojad kontaktid säiluvad. Pole midagi halba selles, kui venelased näevad, kuidas vabas ja demokraatlikus maailmas asjad käivad, ütles välisministeeriumi esindaja.
NordenBladet — Eestlaste täpne arv Soomes pole teada, aga hinnanguliselt elab Soomes ligi 200 000 eestlast, ütles ajakirjanik Andres Raid saates Serviti. Neist umbes pooled ehk 83 000 eestlast maksavad Soome riigis makse. Selle eest garanteerib Soome riik neile pensioni, vahendab sotsiaalmeedia kanal Uued Uudised.
Kui aga eestlasest pensionär kolib Eestisse, peab ta hakkama oma Soome pensioni pealt maksu maksma. Soome ja Eesti pensionär Olev Kool seletab lahti, et Eesti maksuamet maksustab tema muidu maksuvaba alla 500-eurost pensioni tema vara alusel, milleks on Soomest saadav pension. Asja muudab probleemseks asjaolu, et isik on juba Soomes oma pensionilt maksud maksnud, aga Eesti maksuamet maksustab selle alusel isiku pensioni Eestis.
Olev Kool ei soovinud Eestis pensioni pealt maksu maksta, mistõttu võttis maksuamet maksmata maksude katteks raha tema maamaksu kontolt.
Olev Kool peab silmas tööpensione, mida kogutakse Soomes palgast, mille pealt on maksud juba makstud. Seaduse järgi on tööpension omand, mis peaks olema puutumatu.
Kool märgib, et Eesti maksuamet nõuab, et Soomest tööpensioni saavad isikud deklareeriks seda Eestis kui tulu ja maksaks selle pealt maksu.
Kool räägib, et asjas on kaks aastat kohut käinud õigusteaduste doktor Lasse Lehis. Maksumaksjate Liit, kes Kooli huve esindas, lubas pöörduda asjas Euroopa kohtusse. Seda pole aga veel toimunud.
Küll on aga keelatud Eestis pensionide maksustamine Soome kolinud pensionäridel, kes pöördusid enda kaitseks Euroopa kohtusse Soomes, rääkis Kool.
Eestis aga pole midagi muutunud: endiselt liidetakse kokku Eesti ja Soome pensionid ning selle alusel määratakse maksustamine.
Kuigi summad pole igakuiselt väga suured, on Kool arvutanud välja, et 20 aasta jooksul võtab maksuamet ära auto hinna ehk ligi 24 000 eurot.
Kool tõi välja huvitava asjaolu, et ta kirjutati seoses Soomes töötamisega 2006. aastal Eestist välja, kuigi tal oli elukoht, eramaja Eestis, pere elas Eestis ja Soomes oli tal ainult voodi ja külmkapi kasutamise õigus.
Kool tõi välja, et sai Soomes töötades 21 aasta pikkuse kogemuse tänavate ehituse alal, aga Eestis pole tal neid teadmisi ega kogemusi kusagil rakendada. Samas näeb ta, kui kehvalt Eestis tänavaid ehitatakse ja vihmade puhul on tänavad üle ujutatud.
Kooliga sarnases olukorras on ligi 7000 pensionäri Eestis.
NordenBladet — Käesoleva aasta esimese 6 kuuga on Leedus taotlenud elamisluba enam kui 10 000 Valgevene kodanikku. Tegemist pole ainult põgenemisega repressioonide eest, vaid ka vastumeelsus minna sõtta Ukraina vastu, vahendab lrt.lt.
Leedus anti esimese 6 kuu jooksul elamisluba 10 116 Valgevene ja 1687 Vene kodanikule. Ainult kolmele taotlejale, kahele Valgevene ja ühele Vene kodanikule on Leedus selle aja jooksul elamisloa andmisest keeldutud.
Tänavuse aasta 14. juuli seisuga olid Leedus menetluses 4400 Valgevene ja 1100 Vene kodaniku elamisloa taotlused.
Tänavu veebruaris anti Leedus elamisluba 1343 Valgevene kodanikule, juunis oli see number 2160. Veebruaris anti elamisluba 216 ja juunis 416 Vene kodanikule.
Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihhanovskaja, kes elab ise samuti Leedus ütles, et valgevenelased on sunnitud oma kodudest ja lähedaste juurest lahkuma riigis käimasolevate repressioonide tõttu, mis algasid pärast 2020. aasta võltsitud presidendivalimisi, kui Aleksandr Lukašenka kuulutas end võitjaks.
„Repressioonid ja Putini toetus on aidanud tal võimul püsida. Kümned tuhanded valgevenelased on represseeritud, enam kui 5000 on poliitilistel põhjustel pikaks ajaks vangi pandud ja 1260 inimest on juba kuulutatud poliitvangideks,” ütles Tsihhanovskaja lrt.lt-le.
„Meie riik elab läbi sügavat poliitilist kriisi, millega kaasnevad humanitaar-, majandus- ja demograafilised kriisid. Sajad tuhanded valgevenelased 9,5-miljonilisest elanikkonnast on Valgevenest lahkunud,” lisas ta.
Opositsiooniliider märkis, et riigist lahkuvate valgevenelaste arv on kasvanud pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, kasutades selleks ka osa Valgevene territooriumist. Lukašenka režiim kiusab nüüd taga tsiviilelanikke, kes on sõja vastu, ütles ta.
„Massilised kinnivõtmised toimuvad iga päev ja määratud karistused on äärmiselt karmid. Näiteks 20-aastane tudeng Danuta Perednia mõisteti hiljuti üheainsa sõjavastase internetikommentaari eest 6,5 aastaks vangi,” rääkis Tsihhanovskaja.
„Ajakirjanik Katarõna Andrejevale mõisteti protesti kajastamise ehk töö tegemise eest lisaks varasemale kaheaastasele karistusele veel kaheksa aastat. Talle esitati süüdistus riigireetmises,” lisas ta.
Tsihhanovskaja ütles, et „raudteegeriljasid” ehk relvastamata noormehi, kes olid demonteerinud raudteekilpe, et peatada Vene vägede ja relvade tarnimine lahinguväljadele Kiievi, Butšaa ja Irpini suunal ootab nüüd hukkamine.
Tsihhanovskaja sõnul ei taha valgevenelased Ukrainas Venemaa poolel sõdida, ukrainlasi tappa ega diktaatorite huvide eest surra. Seetõttu otsustavad noored mehed Valgevenest lahkuda, et vältida rindele saatmist.
„Samuti lahkuvad ettevõtted riigist, et vältida režiimi rahalist toetamist. Sel viisil vähendavad nad režiimi ressursse, nii et see muutub nõrgemaks ja me saame selle võita,” lisas ta.
Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütiku Maksimas Milta sõnul ei tohiks valgevenelastele Leedus väljastatud elamislubade arvu kasvu pidada üksnes Ukraina sõjaga seonduvaks. Lubade väljastamise menetlused kestavad mitu kuud, mis tähendab, et osa tänavu väljastatud lubade taotlusi esitati eelmisel aastal režiimi repressioonide tulemusena, rõhutas ta.
„Alates jaanuarist on kiirenenud Valgevene IT-ettevõtete kolimine Leetu, kuna nende tegevust Valgevenes on piiratud. Ettevõtete poliitika oli kiirendada oma töötajate kolimist Leetu,” ütles Milta lrt.lt-le.
Milta sõnul saabus osa valgevenelasi Leetu pärast vabaühenduste sulgemist. Möödunud aasta juuli keskpaigast tänavu juuli keskpaigani suleti Valgevenes 857 vabaühendust. Selle tulemusena oli hulk inimesi sunnitud riigist lahkuma ja nad tulid Leetu humanitaarviisaga.
Lõpuks peab režiim hakkama tundma valgevenelaste riigist lahkumise suurenemise tagajärgi, ütles Milta.
„Lühiajaliselt võib ta [Lukašenka] tunda kergendust, sest inimesed, kes Valgevenest lahkuvad, usuvad väiksema tõenäosusega Valgevene propaganda levitatud dogmasid,” ütles ta.
„Teisest küljest ei saa režiim sellest kasu. Paljud lahkunutest on IT-sektori esindajad. […] Nad maksavad siin oma makse, ostavad siit eluaseme, panevad oma lapsed siia kooli, mitte Valgevenesse. See on Lukašenka režiimi jaoks märkimisväärne kaotus,” lisas Milta.
NordenBladet — Maailma terviseorganisatsioon WHO kuulutas ahvirõugetega seoses täna laupäeval, 23. juulil välja üleilmse hädaolukorra. Juhtumite arv ületas 16 000 piiri. See on esimene kord pärast 2020. aasta koroonat, kui WHO kuulutab välja hädaolukorra. WHO peadirektor dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et nakatumise oht on Euroopas suur, ülejäänud maailmas mõõdukas, vahendab Wall Street Journal.
Ahvirõuged, mida varem tuvastati väljaspool Aafrikat väga harva, on viimastel nädalatel levinud tuhandetele inimestele kümnetes riikides, peamiselt teiste meestega seksivate meeste seas. Väljaspool Aafrikat olnud juhtumite hulgas ei ole surmajuhtumeid teatatud, kuid Aafrikas on alates aasta algusest surnud viis inimest. Epidemioloogid ütlevad, et viirus, mille levikuks on vaja tihedat kontakti, kasutab tõenäoliselt ära tihedaid sotsiaalseid ja seksuaalseid võrgustikke meestega seksivate meeste seas.
„Meil on haiguspuhang, mis on uute levikuviiside kaudu kiiresti üle maailma levinud, ning millest me liiga vähe aru saame ja mis vastab rahvusvahelise terviuse hädaolukorra kriteeriumitele,” ütles dr Tedros.
Tervise hädaolukorra väljakuulutamise põhieesmärk mobiliseerida ressursse ahvirõugete leviku piiramiseks. WHO peadirektor võib anda soovitusi ka rahvusvahelisele üldsusele, kuigi need ei ole õiguslikult siduvad.
WHO kutsus varem juunis kokku erakorralise komitee, kuid siis teatati, et haiguspuhang ei kujuta endast ülemaailmset tervise hädaolukorda.
Ahvirõugete puhul on ebatavaline see, et on olemas vaktsiinid ja ravimeetodid, mida saab kasutada haiguse vastu võitlemiseks. Põhjus on selles, et mõned valitsused on investeerinud kaitsemehhanismide väljatöötamisse rõugete vastu, mis on ahvirõugetega tihedalt seotud, kuid palju raskem viirus. Mõned riigid hoiavad neid ravimeetodeid ja vaktsiine riiklikes varudes, kuid need ei ole kõikjal kergesti kättesaadavad.
Mõnes riigis, sealhulgas Ühendkuningriigis ja osalt Kanadas pakutakse meestega seksivatele meestele vaktsineerimist, et pidurdada levikut, kuigi vaktsiinivarud on seni olnud piiratud. Tervishoiuasutused töötavad ka selle nimel, et tõsta meestega seksivate meeste teadlikkust ahvirõugete leviku osas.
Valitsused kasutavad Taani vaktsiinitootja Bavarian Nordic A/S valmistatud rõugevaktsiini, mis töötati välja varasemate rõugevaktsiinide ohutuma alternatiivina. See vaktsiin oli mõeldud peamiselt rõugete vastu võitlemiseks, kuid see aitab ka ahvirõugete vastu. Teine, vanem rõugevaktsiin nimega ACAM2000 on samuti saadaval, kuid seda kasutatakse harva, kuna sellel on võimalikud tõsised kõrvaltoimed.
NordenBladet — Suurbritannias kogutud andmete põhjal on praegu peamised koroona tunnused kurgu- ja peavalu. Praegu levib koroona väga kergesti, mistõttu nakatumine on tõenäoline. Viimaste uuringute kohaselt on levinuim koroona haigusnäht kurguvalu, mida on kurtnud 58 protsenti haigetest, vahendab BBC.
Kurguvalule järgmine levinuim haigusnäht on peavalu, mille üle on kaevanud ligi pooled haigestunutest.
Esinemise sageduselt järgmised koroona haigusnähud on: ninakinnisus, köha, tativool, kähe hääl, aevastamine, väsimus ja lihasvalud, millest igaüht on esinenud neljandikul patsientidest.
Palavikku täheldas vaid 13 protsenti haigestunutest. Maitse- ja lõhnataju kadumist pole enam esinenud.
See näitab koroona haiguspildi muutumust pandeemia aja jooksul. Lisaks viiruse muundumisele mõjutab haigusnähtusid vaktsiinidest ja haiguse läbipõdemisest saadud kaitse.
Uuring põhines 17 500 isiku andmetel, kes olid teinud positiivse koroonatesti.
