NordenBladet — Käesoleva aasta esimese 6 kuuga on Leedus taotlenud elamisluba enam kui 10 000 Valgevene kodanikku. Tegemist pole ainult põgenemisega repressioonide eest, vaid ka vastumeelsus minna sõtta Ukraina vastu, vahendab lrt.lt.

Leedus anti esimese 6 kuu jooksul elamisluba 10 116 Valgevene ja 1687 Vene kodanikule. Ainult kolmele taotlejale, kahele Valgevene ja ühele Vene kodanikule on Leedus selle aja jooksul elamisloa andmisest keeldutud.

Tänavuse aasta 14. juuli seisuga olid Leedus menetluses 4400 Valgevene ja 1100 Vene kodaniku elamisloa taotlused.

Tänavu veebruaris anti Leedus elamisluba 1343 Valgevene kodanikule, juunis oli see number 2160. Veebruaris anti elamisluba 216 ja juunis 416 Vene kodanikule.

Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihhanovskaja, kes elab ise samuti Leedus ütles, et valgevenelased on sunnitud oma kodudest ja lähedaste juurest lahkuma riigis käimasolevate repressioonide tõttu, mis algasid pärast 2020. aasta võltsitud presidendivalimisi, kui Aleksandr Lukašenka kuulutas end võitjaks.

„Repressioonid ja Putini toetus on aidanud tal võimul püsida. Kümned tuhanded valgevenelased on represseeritud, enam kui 5000 on poliitilistel põhjustel pikaks ajaks vangi pandud ja 1260 inimest on juba kuulutatud poliitvangideks,” ütles Tsihhanovskaja lrt.lt-le.

„Meie riik elab läbi sügavat poliitilist kriisi, millega kaasnevad humanitaar-, majandus- ja demograafilised kriisid. Sajad tuhanded valgevenelased 9,5-miljonilisest elanikkonnast on Valgevenest lahkunud,” lisas ta.

Opositsiooniliider märkis, et riigist lahkuvate valgevenelaste arv on kasvanud pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, kasutades selleks ka osa Valgevene territooriumist. Lukašenka režiim kiusab nüüd taga tsiviilelanikke, kes on sõja vastu, ütles ta.

„Massilised kinnivõtmised toimuvad iga päev ja määratud karistused on äärmiselt karmid. Näiteks 20-aastane tudeng Danuta Perednia mõisteti hiljuti üheainsa sõjavastase internetikommentaari eest 6,5 aastaks vangi,” rääkis Tsihhanovskaja.

„Ajakirjanik Katarõna Andrejevale mõisteti protesti kajastamise ehk töö tegemise eest lisaks varasemale kaheaastasele karistusele veel kaheksa aastat. Talle esitati süüdistus riigireetmises,” lisas ta.

Tsihhanovskaja ütles, et „raudteegeriljasid” ehk relvastamata noormehi, kes olid demonteerinud raudteekilpe, et peatada Vene vägede ja relvade tarnimine lahinguväljadele Kiievi, Butšaa ja Irpini suunal ootab nüüd hukkamine.

Tsihhanovskaja sõnul ei taha valgevenelased Ukrainas Venemaa poolel sõdida, ukrainlasi tappa ega diktaatorite huvide eest surra. Seetõttu otsustavad noored mehed Valgevenest lahkuda, et vältida rindele saatmist.

„Samuti lahkuvad ettevõtted riigist, et vältida režiimi rahalist toetamist. Sel viisil vähendavad nad režiimi ressursse, nii et see muutub nõrgemaks ja me saame selle võita,” lisas ta.

Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütiku Maksimas Milta sõnul ei tohiks valgevenelastele Leedus väljastatud elamislubade arvu kasvu pidada üksnes Ukraina sõjaga seonduvaks. Lubade väljastamise menetlused kestavad mitu kuud, mis tähendab, et osa tänavu väljastatud lubade taotlusi esitati eelmisel aastal režiimi repressioonide tulemusena, rõhutas ta.
„Alates jaanuarist on kiirenenud Valgevene IT-ettevõtete kolimine Leetu, kuna nende tegevust Valgevenes on piiratud. Ettevõtete poliitika oli kiirendada oma töötajate kolimist Leetu,” ütles Milta lrt.lt-le.

Milta sõnul saabus osa valgevenelasi Leetu pärast vabaühenduste sulgemist. Möödunud aasta juuli keskpaigast tänavu juuli keskpaigani suleti Valgevenes 857 vabaühendust. Selle tulemusena oli hulk inimesi sunnitud riigist lahkuma ja nad tulid Leetu humanitaarviisaga.

Lõpuks peab režiim hakkama tundma valgevenelaste riigist lahkumise suurenemise tagajärgi, ütles Milta.

„Lühiajaliselt võib ta [Lukašenka] tunda kergendust, sest inimesed, kes Valgevenest lahkuvad, usuvad väiksema tõenäosusega Valgevene propaganda levitatud dogmasid,” ütles ta.

„Teisest küljest ei saa režiim sellest kasu. Paljud lahkunutest on IT-sektori esindajad. […] Nad maksavad siin oma makse, ostavad siit eluaseme, panevad oma lapsed siia kooli, mitte Valgevenesse. See on Lukašenka režiimi jaoks märkimisväärne kaotus,” lisas Milta.