Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 18. septembrini vastu taotlusi õpinguteks Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal

By

-

august 17, 2022

NordenBladet — 2022. aastal jaguneb Henn Jõksi fondi stipendiumideks eraldatud 10 000 eurot järgmiselt:

Kolm 2000 euro suurust stipendiumi antakse Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilastele, kes on läbinud vähemalt bakalaureuseõppe kahe esimese aasta õppekava ning jätkavad õigusteaduse õpinguid;
Üks 1500 euro suurune stipendium antakse Tartu Ülikooli õigusteaduse üliõpilaste osalemiseks Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemia kursusel, mis toimub 2023. aasta suvel. Eelnimetatud 1500 eurot kantakse Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsile, mis koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga otsustab stipendiumi kasutamise omal äranägemisel (vajadusel korraldades konkursi stipendiumisumma jaotamiseks üliõpilaste vahel);
Üks 2000 euro suurune stipendium antakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna võistkonna toetamiseks osalemist Euroopa Liidu õiguse harjutuskohtu võistlusel https://www.europeanlawmootcourt.eu/. Stipendium kantakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, kes otsustab stipendiumi kasutamise;
Lisaks toetab Henn Jõksi fond 500 euro suuruse stipendiumiga Eesti Harjutuskohtu võistluse läbiviimist. Nimetatud 500 eurot kantakse Eesti Harjutuskohtu Seltsile, kes otsustab stipendiumi kasutamise.

Punktis 1 nimetatud stipendiumi taotlus tuleb esitada sihtasutuse E-Ankeedi keskkonnas ja see peab sisaldama järgmisi lisadokumente:

dokument, tõendamaks õigusteaduse eriala õpinguid Tartu Ülikoolis;
senise õppetöö tulemusi kajastav dokument;
motivatsioonikiri (maksimaalne pikkus 2 lk), milles taotleja kirjeldab lühidalt oma senist professionaalset ja akadeemilist tegevust ja tulevikueesmärke (näiteks oma eesmärke Eesti õiguse uurimisse panustamisel); selgitab, millised õigusvaldkonnad talle enim huvi pakuvad ning toob välja, milleks plaanib stipendiumit kasutada.

Taotluste esitamise tähtaeg on 18. september kell 24.00
Taotlused koos lisadega esitatakse läbivaatamiseks Henn Jõksi fondi halduskogule.
Halduskogu jätab endale õiguse stipendiume mitte välja anda, kui ei laeku piisavalt nõuetekohaseid ja/või põhjendatud taotlusi.
Henn Jõksi fondi halduskogu on 3-liikmeline: Carri Ginter- Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Euroopa õiguse kaasprofessor; Villu Kõve- Riigikohtu esimees; Karolyn Krillo, Advokaadibüroo Walless nõunik.

Henn Jõksi fondi esimesed stipendiaadid kuulutatakse välja Tartus Eesti õigusteadlaste päevadel.

Eesti: Täna tõuseb elektri hind Eestis 4000 euro peale MWh eest

By

Helena-Reet Ennet

-

august 17, 2022

NordenBladet — Täna, kolmapäeval, 17. augustil hüppab elektri hind Eestis koguni 4000 euro peale MWh eest. See on uskumatu tase. Elektri hind kerkib 4000 euro peale MWh vahemikus kell 17-18. See on nii uskumatult kõrge hind, et sel ajal on mõistlik elekter üldse välja lülitada neil, kes börsihinnaga elektrit kasutavad.

Võrdluseks, Soomes on sel ajal hind 305 eurot MWh eest.

Eestis on täna keskmine elektri börsihind 682 eurot MWh eest, mis on samuti väga kõrge. Võrdluseks, aasta tagasi oli hind 74 eurot MWh eest ehk 9 korda madalam.

Lätis ja Leedus on täna elektri hind suisa pöörane – keskmine on Nord Pooli andmetel 824 eurot. Soomes on keskmine hind mitu korda madalam, 200 eurot MWh eest.

Igapäevast ning igatunnist elektri hinda saate jälgida NordenBladet´i elektrihinna spikriga, mille leiate SIIT

Soome: Välisministeerium piirab Venemaal broneeritavate viisataotluste väljaandmist poole võrra

By

Helena-Reet Ennet

-

august 17, 2022

NordenBladet — Soome välisministeerium andis teada, et piirab igapäevaselt Venemaal broneeritavate viisataotluste arvu poole võrra. Valitsus arutas 16. augustil 2022 Venemaalt tuleva turismi piiramist ja kinnitas vastava poliitika.

Praegu võetakse Venemaal vastu keskmiselt tuhat avaldust päevas. Septembri algusest piiratakse nende arvu 500-ni päevas. Lisaks määrab välisministeerium viisataotluste esitamise aegade kvoodid. 20 protsenti kõigist aegadest on reserveeritud turistidele ja 80 protsenti inimestele, kes reisivad muul põhjusel kui turism. Muud põhjused on näiteks perekondlikud sidemed, töö ja õpingud.

Seega on septembri algusest turismiviisa taotlejatele avatud keskmiselt 100 korda päevas, mis on 10 protsenti praegusest. Keskmiselt on avatud 400 korda päevas neile, kes taotlevad viisat muul põhjusel. Süsteemi toimimise tagamiseks ja kuritarvituste vältimiseks muudetakse vajadusel kvoote.
Soome taotleb ELi ühist poliitikat

Lisaks toetab Soome ELi ühise poliitika saavutamiseks Venemaa viisapiirangute osas. Soome toetab EL-i ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu täielikku peatamist, mis tähendab näiteks viisataotlustasu tõusu 35 eurolt 80 eurole.
Valitsus märkis ka, et välisministeerium alustab ettevalmistusi riikliku humanitaarviisa eelnõu ja riiklike sanktsioonide seadusandluse aruande koostamiseks.

Norra: Põhjamaad tihendavad kaitselast koostööd

By

Helena-Reet Ennet

-

august 16, 2022

NordenBladet — Oslos esmaspäeval, 15. augustil kogunenud Põhjamaade peaministrid kinnitasid, et arendavad edasi oma kaitse- ja julgeolekukoostööd. Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamisega tekib Põhjamaadel liitlassuhe ning see avab uusi koostöövõimalusi. Põhja-Euroopa uus julgeolekuolukord oli võtmeteema ka siis, kui Põhjamaade peaministrid vestlesid Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.

„Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ei vähenda mitte mingil juhul Põhjamaade koostöö tähtsust, vaid hoopis vastupidi pakub meile võimaluse seada oma eesmärgid veelgi kõrgemale. Üheskoos tugevdame julgeolekut ja stabiilsust kogu NATO ulatuses,“ ütles peaminister Sanna Marin peaministrite kohtumisel.

Oslos kiitsid Põhjamaade peaministrid heaks ühisavalduse julgeoleku- ja kaitsekoostöö arendamise kohta. Selles öeldakse, et Venemaa agressioonisõda on muutnud kogu julgeolekuolukorda Euroopas ning Põhjamaadel lasub vastutus kaitsta vabadust ja ühiseid väärtusi. Soome ja Rootsi liitumine NATOga teeb Põhjamaadest liitlased, mis avab uusi koostöövõimalusi. Põhjamaade koostööd arendatakse edasi näiteks aktiivse osalemise kaudu NATO kui sõjalise ja poliitilise tegutseja tugevdamises, Põhjamaade õppuste ja koolituste kaudu tihedas koostöös NATO ja teiste liitlasriikidega, otsides sünergiat ja tugevdades ühiskondade vastupanuvõimet.

Teine oluline teema peaministritele oli merede kaitse ja taastuvenergia edendamine. Sellel teemal lepiti kokku eraldi avalduse tegemises.

Põhjamaade peaministritel oli Oslos eraldi kohtumine Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga. Kohtumise teemadeks olid Euroopa julgeolek ja Venemaa, Põhja-Euroopa uus julgeolekuarhitektuur ning Euroopa rohepööre ja energiajulgeolek.
Peaminister Marinil oli enne kohtumispäeva algust kahepoolne kohtumine Norra peaministri Jonas Gahr Størega. Marin tänas Støret Norra toetuse eest Soome NATO liikmelisusele. Räägiti Soome ja Norra koostööst julgeoleku, kaitse ja rohepöörde vallas.

Soome peaminister: Vene inimesed saabuvad Schengeni alale vaatamisväärsusi imetlema samal ajal, kui Venemaa tapab inimesi Ukrainas

By

Helena-Reet Ennet

-

august 16, 2022

NordenBladet — Soome valitsuse allikate väitel taotleb valitsus venelastele viisade andmise järsku piiramist. Peaminister Sanna Marin soovib, et Euroopa Liidu riigid piiravad koos venelaste pääsemist Schengeni piirkonda. Marin ütles esmaspäeval Põhjamaade peaministrite kohtumisel Oslos, et ta tahab võtta teema üles järgmisel Euroopa Ülemkogul, vahendab Iltalehti.

Marini sõnul vastutavad ka lihtsad venelased inimeste tapmise eest Ukrainas, kuna nad toetavad diktaator Vladmir Putini valitsust. „Tavalised venelased ei alustanud sõda, kuid me peame endale aru andma, et nad toetavad sõda,” rõhutas Marin.
Marini seisukohta võib tõlgendada ka kriitikana Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi suhtes. Oslos Põhjamaade peaministritega kohtunud Scholz pole turistiviisade piiramisest eriti vaimustunud olnud, vaid ta on rääkinud Venemaa rünnakust kui „Putini sõjast”.

Soome peaminister sellega ei nõustu. „Vene inimesed saabuvad Schengeni alale vaatamisväärsusi imetlema samal ajal, kui Venemaa tapab inimesi Ukrainas. See on vale,” võttis ta Oslos oma seisukoha kokku.

Euroopa riikide pealinnades – sealhulgas Soomes – on suvel olnud groteskseid olukordi, mil jõukad Vene turistid on möödunud kodu kaotanud Ukraina sõjapõgenikest.

„Ma mõistan väga hästi seda pettumust, mis praegu Euroopas inimeste hulgas valitseb. Venelased reisivad, nagu poleks midagi juhtunud. Nad tapavad inimesi Ukrainas,” märkis Marin.

Kuivõrd Soome üksi ei suuda Schengeni ala viisapoliitikat muuta, otsustab valitsus taotleda ELi viisapoliitika karmistamist. Valitsusallikad ütlesid Iltalehtile, et Soome muudab ametlikku praktikat selliselt, et venelastele antavate turistiviisade arv väheneb oluliselt.

Seda saab teha näiteks viisa taotlemise aja lühendamisega või menetletavate taotluste arvu vähendamisega. Kui Soome üksi ei suuda Schengeni ala viisapoliitikat muuta, saab poliitilise eesmärgi osaliselt saavutada nn Itaalia streigi alustamisega. Ametiasutuste tavad muutuvad, isegi kui õigusaktid jäävad peaaegu muutumatuks.