Eesti: Rõuge rahvamajas avatakse fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“

By

-

august 17, 2022

NordenBladet — 22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi. Näitusel jäädvustatud õppereisid toimusid kuue projekti raames, mis said aastatel 2010-2021 toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud avaliku halduse mobiilsusprogrammist.

Näituse autori, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialisti Kersti Liiva sõnul on projektide käigus uuritud nii planeerimist, ühistransporti, kaasavat haridust kui ka teisi valdkondi. Kokku on Põhjamaades kogemusi käinud saamas ja jagamas 44 Pärnumaa asutuste juhti ja spetsialisti.

„Vaatamata sellele, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei suuda need üksikud pildid siiski kõike kogetut edasi anda. Oluline on teada, et suurt osa sellest, mida on Põhjala parimatest praktikatest kuuldud, nähtud ja õpitud, on vastavalt võimalustele püütud Pärnumaal igapäevategevustes kasutusele võtta. Teatavasti kuuluvad Põhjala naabrid oma inimarengu näitajate poolest maailma tippriikide hulka. Seepärast on avaliku halduse mobiilsusprogramm olnud väga tänuväärne võimalus enesetäiendamiseks. On, kellelt õppida. Suur tänu!“ sõnas Kersti Liiva.

Fotonäituse avamisel tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärke ja kasutustingimusi. Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest räägib oma kogemustest mobiilsusprogrammi kasutajana.

Tänavuses kevadises taotlusvoorus said toetust kaks Võrumaalt esitatud projekti, mille eesmärk on vahetada kogemusi, kuidas muuta tugevamaks koolide orgaanilise toidu võrgustikku ja milline on kohalike omavalitsuste roll kultuuripärandi säilitamisel. Neist projektidest võtab osa kokku 18 Võrumaa avaliku sektori töötajat, projektides osalevad koostööpartnerid Rootsist, Taanist, Soomest ja Norrast. Mobiilsusprogramm on toiminud 12 aastat, kokku on ligi 700 toetust saanud projektis osalenud üle 4000 ametnikku Põhjala ja Balti riikidest.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist toetuse taotlemine on sel aastal avatud 15. augustist 31. oktoobrini.

Fotonäitus “Pärnumaalased Põhjalat uurimas” kajastab järgmisi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kaasrahastusel ja Pärnumaa eestvedamisel korraldatud kogemuste vahetamise reise aastatest 2010 – 2016 (projektide korraldaja Pärnu Maavalitsus) ning 2019 ja 2021 (Pärnumaa Omavalitsuste Liit):

16.08-20.08.2010 “Regionaalareng- ja planeering: Põhjala äärealade kogemused”

Partnerid: Lääne-Islandi koostööpiirkond – Island (Samtök sveitarfélaga á Vesturlandi), Fääride omavalitsusliit – Fääri saared (Føroya Kommunufelag)

09.09-18.09.2012 “Kogemuste vahetus partneritega perifeersetelt aladelt“

Partnerid: Österbotteni/Pohjanmaa regiooni volikogu – Soome (Österbottens förbund/Pohjanmaan liito), Nordlandi maavolikogu– Norra (Nordland Fylkeskommune), Norbotteni läänivolikogu– Rootsi (Norbottens Läns Landsting), Oulu Ülikool – Soome (Oulun Yliopisto)

03.09-11.09.2014 2014 “Ühistransport ja kiired ühendused tagamaks kohalikku- ja regionaalarengut”

Partnerid:– Ahvenamaa läänivalitsus – Ahvenamaa (Ålands Landskapsregering), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

04.-09.09.2016 “Põhjala kogemused haldusreformist, ülesanded kohalikul ja regionaalsel tasandil”

Partnerid: Gotlandi kohalik omavalitsus – Gotland (Region Gotland), Maavolikogu Skåne, Malmö – Rootsi (Regional Council Skåne, Malmö), Oddsheredi kohalik omavalitsus – Taani (Oddshered kommune)

24.03-30.03.2019 “Kaasav haridus – Põhjala parimad praktikad”

Partnerid: Skúlastjóri kool – Fääri saared (Skúlastjóri | Skúlin á Fløtum), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

14.11-20.11.2021 “Sotsiaalvaldkond kui heaolu alus”

Partnerid: Islandi kohalike omavalitsuste liit – Island (Samband íslenskra sveitarfélaga), Alveri kohalik omavalitsus – Norra (Alver kommune)

Näitus jääb Rõuge rahvamajja septembri lõpuni.

Eesti: Ilmus eestikeelne raamat soomerootslastest

By

Helena-Reet Ennet

-

august 17, 2022

NordenBladet — Ilmunud on eestkeelne raamat, mis kannab peakirja „Soomerootsluse hämarad piirid“. Raamatu esitlus on homme neljapäeval, 18. augustil Tallinnas Solarise keskuses Apollo raamatupoes kell 18.

Tõnis Arnoveri kirjutatud raamat näitab, kuidas Rootsi, rootslased ja rootsi keel on Soome arengut mõjutanud. See mõju on olnud suur, sest oli ju Soome üle 600 aasta Rootsi riigi võrdväärne osa ja isegi kui Soome 1809. aastal läks Rootsi käest Venemaa võimu alla, aitasid rootsi aadlikud Soome suurvürstkonna autonoomia Venemaast suhteliselt sõltumatult üles ehitada ning soome keele positsiooni tugevdada.

Rootsikeelsed andsid arvestatava panuse Soome iseseisvuse saavutamisse ja Teises maailmasõjas selle kaitsmisse. Raamatus vaadeldakse ka kahe keele pikka võitlust oma õiguste eest, arvestades, et soomerootslaste osakaal rahvastikus on langenud viiele protsendile, nende vägevat panust Soome majandusse, kultuuri ja metseenlusse.

UURING: Tippkeskuste mõju Eesti teadusele on olnud märkimisväärne

By

Helena-Reet Ennet

-

august 17, 2022

NordenBladet — Vastvalminud teaduse tippkeskuste meetme tulemuslikkuse ja mõju uuring toob välja positiivse trendi Eesti teaduses. Tippkeskuste rahastamise toetusprogramm on uuringu tulemuste kohaselt andnud Eesti tippteadusele tõuke, taganud selle arengu stabiilsuse ja soodustanud siinsete teadlaste koostööd.

Tippkeskuste rahastamise hindamise uuringu eesmärk oli vastata küsimustele, mil määral on saavutatud meetme eesmärgid perioodidel 2008–2015 ja 2014–2020 ning milline on olnud selle tulemuslikkus ja mõju Eesti teadusele tervikuna. Lisaks hinnati uuringus tippkeskuste mõju kogu Eesti teaduse arendamisele laiemalt, samuti mõju Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikule arengule ning ühiskondlike probleemide teaduspõhisele lahendamisele. Hindamise tulemusena anti ka soovitused uue perioodi tippkeskuste meetme paremaks kavandamiseks. Arvestades tippkeskuste uuringu põhieesmärki, keskenduti kuuele mõõdikule: tulemuslikkus, mõjusus, tõhusus, kasumlikkus, asjakohasus ja jätkusuutlikkus.

Maiju Gyran, Soome Aakadeemia teadusalane vanemnõunik, ütles uuringu kohta: „On olnud privileeg jälgida hindamisprotsessi ning jagada teadmisi Eesti ja Soome tippkeskuste programmide sarnasustest ja erinevustest. Lõpparuande peamised soovitused tunduvad jõukohased ning programm astub kindlasti suure sammu edasi.“

Uuring leiab, et meede peab kindlasti jätkuma, et tagada Eesti tippteadusele soodsad arenguvõimalused ja jätkusuutlikkus. Hindajate arvates tuleb meetmega toetada võimalikult kõrgetasemelist teadustööd, sh nii rakendus- kui ka alusteadustes, samuti erinevate valdkondade ja erialade ülest teadustööd.

Oluliste arendustena järgmise meetme kontekstis toodi esile mitmeid aspekte, mis peaks meetme sisulist poolt teadlastele sobilikumaks muutma. Näiteks meede ei peaks sisaldama nõuet teha era- ja avaliku sektoriga koostööd. Koostöö peaks olema toetuse saajatele vabatahtlik ja vastama tippteaduse vajadustele. Samuti soovitati kasutada tippkeskuste hindamises kas ainult väliseksperte või vähendada Eesti ekspertide osakaalu – see tagab tippkeskuste valimise protsessi läbipaistvuse ja põhjendatuse. Oluliseks peeti ka selget kommunikatsiooni, mis omakorda suurendab meetme usaldusväärsust ja legitiimsust, kuid teisalt oldi kriitilised kohustusliku teaduse populariseerimise nõude osas. Kaaluda tuleks teaduse populariseerimise nõude vabatahtlikuks muutmist või luua populariseerimiseks meetme kõrvale lisarahastus või toetada seda täielikult mõne muu meetme kaudu.

Samuti leiti ühe prioriteedina järgmise meetme selgem eesmärgistamine. Meetme eesmärkide täitmise jälgimiseks ja võimalikuks tulevaseks hindamiseks tasub läbi mõelda, millist infot peavad toetust saanud tippkeskused tegelikult aruannetes esitama. Uuringus osalejad soovisid uues tippkeskuste meetmes riigihangetega seotud küsimuste paindlikumat käsitlust ning paljud leidsid, et uus süsteem võiks lubada ka erialade üleseid tippkeskusi.

Tippteaduse jätkusuutlikkuse kasvatamiseks peaks toetama Eesti teadlaskonna välis- ja erarahastuse võimaluste leidmist ja arendada taotlemise pädevust. Seejuures on eriti tähtis soosida oskust kaasata rahastust väljastpoolt Euroopat. Jätkusuutlikkuse tagamisele peaksid senisest rohkem mõtlema ka rahastajad, ülikoolid ja teadusasutused ning uurimisrühmad.

Seniste tippkeskuste meetmete loomisel Eestis on eeskuju võetud Soomest. Tippkeskusi hinnati 2008.–2015. a voorus ühise pingerea alusel, ent 2014.–2020. a voorus valdkondlikult: rahastuse sai iga valdkonna parim lävendi ületanud taotlus ja ülejäänud lävendi ületanud taotlusi rahuldati nende koha alusel üldises pingereas. Perioodil 2014–2020 pöörati suuremat tähelepanu tippkeskuse nähtavuse suurendamisele populariseerimistegevustega ja teadustulemuste avaldamisega. Sellele plaaniti rahastust vähemalt 2% tippkeskuse eelarvest. Lisaks pandi rohkem rõhku tippkeskuse ühiskondlikule mõjule.

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava RITA programmi raames. Uuringu viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut.

RITA tegevus 4 uuringu „Teaduse tippkeskuste meetme hindamise“ tulemuste tutvustus toimub 16. augustil kell 14.00-16.00 Tartu Ülikooli kohvikus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine SIIN.

Uuringu lõpparuandega saab tutvuda SIIN.

Lisainfo:

Merili Tamson
RITA 4 koordinaator
730 0377
merili.tamson@etag.ee

Eesti: Keskkonnakomisjon arutas erakorralisel istungil Umbusi jõe ulatuslikku reostust

By

Helena-Reet Ennet

-

august 17, 2022

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil (15. august) käsitleti koos Keskkonnaameti esindajaga ulatuslikku reostust Põltsamaa vallas Umbusi jõel.

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et komisjonis toimunud arutelu käigus analüüsisime, kuidas sai selline olukord Umbusi jõel tekkida ja missugused sammud on astutud reostuse likvideerimiseks. „Ulatuslik keskkonnakahju ning selle põhjustanud olukord on äärmiselt kahetsusväärne. Kujunenud olukord andis tugeva signaali, mis nõuab otsustavat tegutsemist, et edaspidi selliseid olukordi vältida,“ ütles Metsoja.

Metsoja rõhutas, et kujunenud olukorras on vaja tähelepanelikult jälgida edaspidi ümbruskonnas nii veekogude kui ka põhjavee olukorda, et vältida reostuse kahjulikku mõju keskkonnale.

Keskkonnaameti kinnituste kohaselt ei ohusta reostus kohalike elanike kaevu- ja kraanivett. Samas hoiatatakse, et jõkke ja paisjärve ujuma ei ole soovitatav minna enne, kui ametiasutused on andnud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu. Jõevee seisundit jälgib Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga pidevalt.

Ulatuslikust reostusest andis märku vees hukkunud kaladele enneolematult suur arv, mis sundis reostuse põhjusi kiiresti välja selgitama.

Keskkonnaameti uurimise käigus selgitati välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtuks.

Keskkonnaameti teabe kohaselt on praeguse seisuga reostus jões juba taandumas. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu. Küll aga ei ole reostuse mõju jõeveele kadunud.

Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik, mõistagi on oluliselt kahjustatud jõe kalastikku.

Keskkonnaamet selgitas, et tekkinud keskkonnakahju täpsustatakse väärteomenetluse käigus, mis on reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud. Jätkatakse reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võetakse kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks.

Keskkonnameti sõnul vaadatakse põhjalikult üle reostuse põhjustanud ettevõtte silohoidlate kogumiskaevud ja sadeveesüsteem, et selgitada välja, kuidas selline olukord üldse juhtuda sai. Keskkonnaamet määrab reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse pärast seda, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ehk pärast väärteomenetluse lõppu.

Metsoja sõnul on vaja põhjalikult analüüsida tekkinud olukorda ja teha järeldused, kas probleem on õigusruumis, järelevalve tõhustamises või koguni milleski muus, näiteks on seotud ettevõtte lohakusega. Teema jääb päevakorda.

Keskkonnakomisjoni istungil andis selgitusi Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

Eesti: Haridus- ja Noorteamet kutsub kandideerima haridusasutuse keelevaldkonna nõustajaks

By

Helena-Reet Ennet

-

august 17, 2022

NordenBladet — Haridus- ja Noorteamet on kuulutanud välja konkursi, et värvata keelevaldkonna nõustajad aastateks 2022-2025. Nõustamisteenus on mõeldud koolimeeskondadele haridusasutustes, kus õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õppijad.

Nõustaja tegevused:

Nõustab õpetajaid, koolimeeskondi ja juhtkondi eesti keelest erineva kodukeelega laste/õpilaste õpetamisel
On abiks haridusasutusele keelevaldkonna ja lõimingute väljakutsete sõnastamisel ning nõustamise eesmärgistamisel
Valmistab ette ja viib läbi koolimeeskonna liikmete individuaalnõustamise või koolimeeskonna rühmanõustamise
Annab asutusele arengut toetava tagasiside
Täidab nõustamisega seotud dokumentatsiooni
Peab kinni andmekaitse põhimõtetest
Nõustamine toimub haridusasutustes (lasteaiad, üldharidus- ja kutsekoolid) üle Eesti.

Pakume:

Nõustajat arendavaid ja toetavaid baaskoolitusi
Supervisiooni, et toetada nõustajat
Töötamist käsunduslepingu alusel

Ootame kandideerima:

Sul on vähemalt 5-aastane kogemus eesti keelest erineva kodukeelega lapse/õpilase õpetamisel;
Omad haridusalast/filoloogilist magistrikraadi või sellega võrdsustatud taset
Väga heal tasemel eesti keel (emakeel või keeletase C1)
led läbinud erinevaid keeleõppe koolitusi (nt LAK-õppe teemalisi, keelekümblus, muu emakeelse lapse õpetamine vm)
oled läbinud nõustamisteemalised koolitused
Kasuks tulevad varasem nõustamiskogemus, mentorluse, coachingu alased teadmised ja oskused
Tegutsed proaktiiviselt, võtad vastutuse, oled toetav ja lahenduste leidmisele suunatud

Küsimuste korral vastavad:

Anne Roos (Harno koolituskeskus) anne.roos@harno.ee,
Svetlana Tsarjova (HTM üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkond) Svetlana.Tsarjova@hm.ee

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid:

kandideerimisavaldus, motivatsioonikiri (kuni 600 sõna), CV ja juhipoolne kooskõlastus saata hiljemalt 23. augustiks 2022. Dokumentide esitamine toimub konkursiveeb.edu.ee keskkonnas, valida “Haridusasutuste keelevaldkonna nõustajate konkurss”.