NordenBladet — Norra lõunaosas Øyeri vallas Gudbrandsdalenis varises tänase esmaspäeva, 15. augusti hommikul sild kokku. Kohaliku politsei info kohaselt kukkusid vette üks veok ja üks sõiduauto.
Øyeri vallavanem Jon Halvor Midtmagel rääkis kohalikule meediale, et see on täis katastroof. Sillast pole enam midagi järel. Sild oli olnud päris uus.
Tegemist oli 148 meetri pikkuse puidust sillaga. Vana sild oli ehitatud 1895. aastal, aga see oli liiga kitsas ja see asendati uuega 2012. aastal.
Tretten bru i Innlandet har kollapset mandag morgen, opplyser politiet. Alle nødetater er på vei til stedet.https://t.co/EPbD9cze8b
— Dagbladet (@dagbladet) August 15, 2022
Tretten bru har kollapset https://t.co/yxp6sfRCt7
— VG (@vgnett) August 15, 2022
NordenBladet – Läti justiitsministeeriumis on praegu väljatöötamisel kakskeelsuse piiramise eelnõu, mille alusel piirataks vene keele kasutamist töökohtadel ja avalikes kohtades, ütles Läti justiitsminister Janis Bordans Läti Delfi venekeelsele portaalile.
Bordansi sõnul näitas Läti 2012. aasta veebruari keelereferendum, et enamus lätlasi ei toeta vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. Tollal olid sellele ettepanekule vastu 74,8 protsenti referendumil osalenutest.
NordenBladet – Hästi ehitatud ja hooldatud rookatus ehk roogkatus võib vastu võtta ka sajanda sünnipäeva. Pilliroost valmistatakse pillirooplaate, punutakse matte ja ehitatakse vastupidavaid katuseid. Kuna roog on ise energiasäästlik ja hea soojustusmaterjal, võib selle alla pandav soojustus olla minimaalne. Katus hakkab toimima loodusliku isolatsioonina, tagades ruumile loomuliku õhuniiskuse. Pillirookatuse alla ei ole suvel palav ega talvel külm.
Veel on roog tuntud kui pehme ja plastiline materjal, mille tõttu saab temast vormida erinevate kujudega katuseid. Roogkatuse keskmine eluiga on 60-80 aastat. Katuse eluiga aitab pikendada hooldus. Kuna kõige rohkem saab ilmastiku käes kahjustada katusehari, siis on hea seda iga 10-15 aasta tagant uuendada. Ehitamine või parandustööd tasub ette võtta perioodil, kui on kõige vähem sademeid, sest roog vajab paigaldamiseks kuiva ilma. Märjast roost ehitatud katus ei ole enam nii vastupidav ja tihe. Üsna levinud on arusaam, et roogkatus on väga tuleohtlik, tegelikult see aga paika ei pea. Kui majas on siiski kamin, mis paiskab sädemed otse korstnasse, võib korstna otsa paigaldada võrgust sädemepüüdja. Samuti on olemas spetsiaalne immutusvahend katuse tulekindluse tagamiseks, kuid see vajab iga viie aasta järel uuendamist.
Oluline on katuse kalle ja paksus:
* Roogkatuse paksus on tavaliselt 30 cm
* Katusele pandav roog peab olema kuiv, puhastatud ja kvaliteetne
* Roovituse samm peab olema 30-40 cm, vastavalt pilliroo pikkusele
* Katuse põhikalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
* Mida teravam on katuse kalle, seda vähem imendub katusesse niiskus ning katuse eluiga pikeneb Katuse minimaalne kalle ei tohi olla alla 37-38 kraadi
* Ühe katuse ruutmeetrisse mahub keskmiselt kümme kahlu. Kahl on pilliroopunt, mis peab olema Euroopa normide kohaselt läbimõõduga 63 cm.
* Üks ruutmeeter roogkatust kaalub keskmiselt 40 kg.
* Katuse ruutmeetri hind sõltub töö keerukusest, katusel kasutatavast pilliroost ja lisatöödest.
Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Euroopa pillirooturul ja pilliroost katuste valmistamisel on väga pikaajaline traditsioon. Eelkõige kasutatakse pilliroogu nendes riikides, kus see on kohapeal kergesti kättesaadev. Pilliroog on väga pikaealine ja vastupidav, roogkatuse eluajaks on 40–60 aastat. Vastupidavus sõltub katuse paksusest, aga muidugi ka materjali ja töö kvaliteedist.
Rookatuste ajaloost
Eestis leiab andmeid vanimatest katustest alates III–II aastatuhandest e.m.a. Need olid püstkojad, mida kaeti puukoore ja mätastega. Pillirookatust hakati paigaldama eluruumidele ja rehealustele alles XV–XVI sajandil. Rookatus ehitati laia räästaga, et kaitsta puitseinu sademete eest. Sademete läbijooksu vältimiseks pidi katusekalle olema vähemalt 45 kraadi. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli roog Eesti üks põhilisemaid katusematerjale. 1881. aasta rahvaloenduse andmeil olid Eestis talumajapidamistest rooga kaetud 70–80%. Läänemaal ja saartel oli rooga kaetud katuseid 90% ulatuses. 1922. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et Lääne maakonnas ja saartel asuvate elamute katusematerjaliks oli roog 69% ulatuses.
Kuidas käib rookatuse ehitus? Millest rookatust ehitatakse?
Rookatuse ehitamiseks on vaja koguda pilliroogu. Pilliroog lõigatakse ja heidetakse kahludeks (pilliroost punt, mille ümbermõõt on 63 sentimeetrit), mille täpne mõõt saavutatakse kalibreerimisraudade abil. Kahludes peab olema ühepikkune roog. Roogu lõigatakse jõeluhtadelt, järvedelt ja merelahtedest, kas jää pealt või madalast veest vastavalt ilmaoludele. Roo lõikamine hakkab pihta novembris pärast öökülmasid. Selleks ajaks on pilliroolehed öökülmade tõttu kuivanud ja küljest ära kukkunud. Parem on lõigata roogu, mis on ilma lehtedeta. Kuiva roogu hoitakse laos, kus rookahle võib üksteise peale panna kuni kuus kihti. Kuivas laos säilib roog aastaid, ilma et sellega midagi juhtuks, aga laos peab õhk kindlasti liikuma. Aastasadu on roogu lõigatud sirbi ja vikatiga. Tänapäeval on lisandunud roolõikusmasinad. Lumevaesel talvel saab kasutada lükkamisrauda.
Rookatuse valmistamiseks on vaja eriotstarbelisi tööriistu, näiteks katuselasna ehk katusekärpi, katusekonkse, kääre, nuga.
Rookatuse ehitamine algab eeltöödest. Rookatust ehitades tuleb esiteks mõõta üle katus, et arvutada selle pindala ja selgitada välja vajaminev rookogus. Rookatusemeistrid arvestavad iga katuseruutmeetri kohta kümme 63-sentimeetrist rookahlu. Siiski peab arvesse võtma ka katusele mineva roo pikkust ja paksust. Enne roo paigaldamist tuleb katusele asetada sarikad ja nende külge kinnitada roovid ehk puidust 5×5 sentimeetrise läbimõõduga prussid, mille külge kinnitatakse hiljem pilliroost kahlud. Rookatuse ehitamine seisneb rookahlude asetamises katusele ja nende sidumises katuse roovide külge. Katusele paigaldatakse kõrvuti rookahlud, mis moodustavad ühe rea. Esimese rea rookahlud seatakse üksteise kõrvale. Tekkinud rea peale tuleb asetada ümar raudlatt ehk korralatt. Korralatt tuleb panna iga roovi kohta. Rookahlud jäävad katuse sarikate külge asetatud roovide ja korralati vahele. Sama protsess kestab katusepaneku lõpuni ehk seni, kuni tehtud on ka katuse hari. Viimaseks etapiks on katuse viimistlemine.
Millised on rookatuse / rookatuste miinused ja plussid?
Rookatusel on nii eeliseid kui ka puudusi. Rookatuse peamiseks plussiks on ilus välimus, mis sobib maapiirkondade keskkonda. Rookatus hoiab väga hästi soojust ja ka katusealuse soojustamiseks kulub 40% vähem soojustusmaterjali kui muud liiki katuste korral. Rookatused on keskkonnasõbralikud, mis tänapäeval on ökoloogiliselt väga tähtis. Pilliroog katusematerjalina on kodumaine ja kergesti kättesaadav. Lääne-Eesti saartel on pilliroog suhteliselt levinud ja katusematerjaliks sobilik.
Rookatuste puuduseks on kallidus, mis piirab rookatuste ehitust paljudele inimestele. Samuti nõuab rookatus hoolt ja peab küll vastu kaua, kuid siiski vähem kui sada aastat. Rookatuse ehitus on töömahukas ja vajab palju kalkuleerimist. Kahjuks on kvaliteetseid rookatuseid teha oskavaid meistreid ja firmasid Eestis vähem kui tehiskatusematerjalide paigaldajaid. Rookatuse üheks puudusteks on ka tuleohtlikkus.
Fotod: NordenBladet
Märksõnad: rookatus, rookatus, rookatused, rookatused, pillirookatused, pilliroog, katuseroog, reedroof, reed roof, thatching, roof thatching, ruokokatto, niedru jumt, thatched roof, rookatus norra keeles, siv taket, roogkatus rootsi keeles, vasstak
NordenBladet — Sel aastal korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus Arvamusfestivalil ingliskeelse arutelu „Navigating next-gen technologies for culture“, mis leiab aset 12. augustil kell 14.00 Arvamusfestival 2022: Digitarkuse alal.
„Me ei saa eirata tõsiasja, et toimumas on uus revolutsioon: Web3, asjade internet, metaversum, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, laiendatud reaalsus jne. Sarnane suur nihe on toimumas ka kultuurivaldkonnas – kunst on muutumas digitaalseks, investorid ostavad NFT-taieseid ning galeriid on liikunud virtuaalsesse keskkonda. Seetõttu ongi oluline arutleda, millised on uued ärimudelid, kuidas kultuuriorganisatsioone tulevikus juhtida ja mis saab kunstist edasi,“ sõnab PMN-i Eesti esinduse diginõunik ja arutelu korraldaja Grete Kodi.
Üks arutelu paneliste, Eesti moelooja ja strateeg Xenia Joost sõnab, et digitaliseerimine ei vastandu traditsioonilistele väärtustele, vaid see võimaldab luua, ühendada, kaasata, koostööd teha, jagada, suhelda ja kaitsta mitte ainult loomingut vaid ka loojaid endid. „Suures plaanis ei ole digitehnoloogial mitte ainult potentsiaali parandada seotust kunsti ja kultuuriga, vaid see annab kunstnikule uued loomingulised avastamata piirid, mille järele oleme nii kaua janunenud,“ jätkab Joost.
Norra arhitekti ja Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art ühe asutaja Haavard Tveito sõnul ei veeda me tulevikus oma elu pisikest nutitelefoni ekraani vaadates: „Me sukeldume digitaalsesse maailma ning meil tekib vajadus ümbritseda end kunstiga, mille ilu tekib provotseerimise ja stimuleerimise tagajärjel. Just seetõttu tuleb kunsti kaasata ühiskonna digitaliseerimisse.“
Meedia- ja tehnoloogia strateegi Sten-Kristian Saluveeri juhtimisel aitavad kultuuri digitaliseerimise teemat lahata:
• Xenia Joost, moedisainer (Eesti);
• Indrek Kasela, investor ja galerist (Eesti);
• Indrek Ibrus, meediainnovatsiooni professor, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM), Tallinna Ülikool (Eesti);
• Erwin Laiho, 3D-disainer, modelleerija ja skulptor, NFT-kunstnik (Soome);
• Haavard Tveito, arhitekt ja muusik, Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art asutaja (Norra).
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus osales esimest korda Arvamusfestivalil 2015. aastal. „Kuna arvamus- või ka laiema nimetusega demokraatiafestivalide traditsioon on alguse saanud just Põhjamaadest – täpsemalt Rootsist, kui 1968. aasta suvel tollane Rootsi haridusminister Olof Palme Ojamaal (Gotlandil) veoauto kastil seistes vahetult rahvaga arutellu astus – on meie esindusele alati tundunud loogilise sammuna ka Arvamusfestivalil osaleda,“ räägib PMN-i Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
Aastate jooksul oleme tänu Arvamusfestivalile kokku toonud mitmeid eksperte, poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid, arvamusliidreid ja loomeinimesi Põhjamaadest ja Balti riikidest, et saada aimu, kuidas tulla toime meid kõiki kõnetavate suurte proovikividega. Oleme rääkinud nii kultuurist, loomemajandusest, heaolust ja rohemajandusest kui ka soolisest võrdsusest, teaduse ja ettevõtluse seostest ning digimaailmast. Arvamusfestival on olnud väärtuslik platvorm, mis on andnud võimaluse arutleda neil teemadel inimestega, kes on huvitatud maailma paremaks muutmisest ja on valmis selle nimel ka tegutsema.
NordenBladet — Soome valitsus valmistab taas ette seaduseelnõud, mis võimaldaks koroona leviku tõkestamiseks sulgeda söögikohad ja keelata ürituste korraldamine. Valitsuse eelnõu kohaselt soovitakse muuta nakkushaiguste seadust sarnaselt varasemale ajale, et piirata koroona levikut. Eelnõus on välja toodud söögikohtade tegevuse ja ürituste korraldamise piiramine, vahendab Iltalehti.
Ühtlasi tahetakse piirata inimeste arvu ühistranspordis ja spordikeskustes. Senised piirangud seaduses kaotasid kehtivuse tänavu juunikuu lõpus.
Eelnõu oli kooskõlastusringil juulikuu lõpus ning sellele saabus hinnanguid 52 eri osapoolelt. Paljud neist olid piirangute kehtestamise vastu.
Nakkushaiguste seaduse kohaselt on eesmärk ära hoida nakkuse levik, aga seaduseelnõu eesmärk on tervishoiu ülekoormuse ärahoidmine. Ida-Soome ülikooli sotsiaalõiguse lektor ja põhiseaduse asjatundja Pauli Rautiainen peab sellist vastuolu probleemseks. Valitsus püüab tema sõnul inimeste põhiõigusi piirata seoses hooajalise nakkushaigusega, kui tervishoid on alarahastatud.
Rautiainen kritiseerib valitsuse eelnõud, kuna sellega jätkatakse seadusesse ajutiste sätete lisamist, et saaks kehtestada piiranguid. Tema sõnul pole inimesed piisavalt kaitstud põhiõiguste piiramise eest.
Rautiaineni sõnul tuleks keskenduda püsiva ja reaalselt toimiva seaduse koostamisele. Parlamendi põhiseaduskomisjon tunnistas korduvalt nii 2020. kui 2021. aastal, et ajutised muudatused seaduses on probleemsed. Valitsus oleks pidanud Rautiaineni sõnul alustama seaduses püsivate muudatuste tegemisega juba varem.
Nakkushaiguste seadus on mõeldud ühiskondlikult ohtlike nakkushaiguste leviku piiramiseks. Pole enam üheselt selge, kas koroona kuulub selliste haiguste hulka. Näiteks on terviseamet teinud ettepaneku arvata koroona välja ühiskondlikult ohtlike haiguste hulgast.
Valitsuse eelnõu läheb edasi menetlemiseks parlamenti. Nüüd sõltub kõik sellest, kas parlamendi arvates ollakse jätkuvalt sarnases eriolukorras nagu 2021. aasta algul. Kui parlament leiab, et sellist eriolukorda pole, siis ei pruugi eelnõu läbi minna.
