Laupäev, detsember 20, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Norra: Elektrihüvitise peaks kompenseerima rikkust kokku kühveldavad energiafirmad

NordenBladet – “Energiatoetus peaks tulema elektrifirmadelt,” räägib Nordlandi maavanem Tomas Norvall ning lisab, et on ebaaus, et inimesed maksavad maksude kaudu kinni neile antava elektritoetuse, samal ajal kui energiafirmad teenivad kõigi aegade suurimat kasumit.

Elektri hinnaerinevused on hetkel Norras väga suured. Sel ajal kui Põhja-Norras on suured raskused tüürivad Lõuna-Norra ettevõtted üüratute kasumite lainel, vahendab nrk.no.

Põhja-Norra elektriettevõtted on keerulises olukorras. Kui varasemalt on Nordkrafti tegevjuht Eirik Frantzen öelnud, et tal on ettevõtete suurte kasumite pärast piinlik siis nüüd teatas ta, et aasta on olnud päris raske ja pole teada, kas nad suudavad kohalikule omavalitsusele dividende maksta. Kuna elekter maksab seal vaid mõne ööri (u 0,5 eurosenti) kilovatt-tunnis, tähendab see, et ettevõte töötab peaaegu kahjumis.

Nordkraft maksis eelmise aasta eest Narviki omavalitsusele ainult 27,5 miljonit Norra krooni (u 2,9 miljonit eurot) dividendi.  „Plaanisime investeerida lasteaedadesse, koolidesse ja hoolekodudesse. Kui elektrifirmalt lisaraha ei saa, võivad need projektid pooleli jääda,“ on Narviki linnapea Rune Edvardsen mures.

Lõuna-Norras asuvas naftatööstuse keskuses Stavangeris maksab elekter praegu 530 ööri/kWh (u 0,55 eurot/kWh). Kohalik elektriettevõte Lyse teenib seeläbi hiigelkasumeid. Lyse maksis kohalikele omavalitsustele selle aasta alguses 650 miljonit Norra krooni (u 67 miljonit eurot), kuid teenis samal ajal 2,1 miljardit Norra krooni (u 221 miljonit eurot) kasumit.

Foto: Stavanger, Norra (Pexels)

UURING: Rohutirtsud suudavad eristada vähirakke tervetest rakkudest

NordenBladet – Teadlased avastasid, et rohutirtsud suudavad eristada vähirakke tervetest rakkudest. Selleks kasutavad nad haistmismeelt. Leid võib viia vähi varasema diagnoosimiseni, mis omakorda tähendab, et inimestel on paremad võimalused haigusest priiks saada, vahendab bioRxiv.

Rohutirtsud tuvastasid vähirakud lenduvate orgaaniliste ühendite abil, mida inimesed välja hingavad. Teadlased kasutavad rohutirtse sageli uuringutes, mis on seotud lõhnadega, sest neil on hästi arenenud lõhnameel. Näiteks 2020. aastal suutsid teadlased õpetada rohutirtsu lõhkeainet tundma.

Teadlased saavad rohutirtsu ajutegevuse muutuse järgi aru, kui putukad vähiraku tuvastavad. Seda saab mõõta elektroodide abil, mis teadlaste sõnul annab kiire ja usaldusväärse tulemuse. Putukate reaktsiooni mõõdeti eri rakkudest võetud proovidega. Rohutirtsude reaktsioon tervetele rakkudele ja vähirakkudele oli erinev, mis tähendab, et rakud lõhnasid tirtsudele erinevalt.

Kuigi konkreetne uuring keskendus ainult suuõõne vähile, on teadlased veendunud, et ka teisi vähiliike saab taolisel viisil tuvastada. Seega teoreetiliselt võiks rohutirts olla võimeline tuvastama mitut vähitüüpi ja sedagi, millises staadiumis on haigus.

Haiguse diagnoosimisel oleks sellest suur abi. Kui vähk avastatakse neljandas staadiumis, on ellujäämistõenäosus 10–20 protsenti. Kui aga esimeses staadiumis, siis 80–90 protsenti.

 

Avafoto: Pexels
Allikas: NordenBladet.fi

AASTAID negatiivsena püsinud euribor läheneb ühele protsendile

NordenBladet – Euroalal on nauditud negatiivset euribori juba viimased seitse aastat. Esimest korda läks kuue kuu Euribor negatiivseks 5. novembril 2015 ning ei ole vahepealse perioodi jooksul nullile eriti lähedale jõudnudki. Sel suvel on olukord muutunud ning kasvavad intressimäärad tähendavad laenuvõtjatele intressikulude suurenemist, vahendab NordenBladet.se.

6 kuu euribor oli 01.2022 allpool-0,5% taset. Selle järel on euribor iga kuuga kerkinud ligikaudu 0,1% võrra nullile lähemale. Aprilli keskpaigas oli 6 kuu euribor juba -0,3%.

Alates 2015. aasta lõpust miinuses olnud euribor oli veel tänavu mais –0,2 protsenti, kuid jõudis juunis nulli. Kui 1. juulil oli kuue kuu euribor 0,2 protsenti, siis 1. augustiks oli see kerkinud 0,65 protsendini ning on 22. augustiks 0,908 protsenti.

Mis on euribor?

Euribor ehk EURIBOR (inglise k. Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.

Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ning need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. Euribori intressimäärad astusid euroala rahvusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade asemele, kuna 1999. aasta algul võeti kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro.

Eesti Pank lõpetas Eesti krooni pankadevaheliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvutamise, kui Eesti euro 2011. aastal kasutusele võttis. Viimati arvutati Talibori ja Talibidi intressimääru 29. detsembril 2010.

Eestis välja antud ujuva intressiga eluasemelaenude ja muude hüpoteeklaenude intressimäär on tüüpiliselt seotud kuue kuu euribori intressimääraga.

Avafoto: Pexels

Eesti: Kodukant Läänemaa kutsub 24. ja 31. augustil ideekorjeseminaridele

NordenBladet – MTÜ Kodukant Läänemaa strateegia 2023-2027 koostamise raames toimuvatele seminaridele on oodatud kohalikud ettevõtjad, vabaühenduste esindajad ja kõik oma kodukoha arendamisest huvitatud inimesed. Seminaride eesmärgiks on välja selgitada, milliseid tegevusi peaks uuel perioodil Kodukant Läänemaa LEADER meetmest toetama.

Seminarid toimuvad Lääne-Nigula vallas:

24.08. kell 12.30 Kullamaal Goldenbecki majas

31.08. kell 12.30 Linnamäel, LASi majas

Kullamaal teevad ettekanded teevad väikeettevõtja ja rohemajanduse edendaja Eike Lepmets (Karu talu) ja kogukonna eestvedaja ning maaturismi guru Anneli Kana (MTÜ Metsanurme).

Linnamäel räägib Iglucrafti näitel brändi loomisest ja “oma loo” jutustamisest, lauda nurgas nokitsemisest 10 miljoni käibega ettevõtteks jõudmiseni Priit Kallas. Arukatest küladest Setomaa näitel räägib Margus Timmo.

SEMINARIDE PÄEVAKAVA:

12.30 lõuna (eelregistreerimisel)
13.00 strateegia koostamise ajakava ja eelmise perioodi mõju-uuringu tutvustus
13.30-14.45 inspireerivad edulood ettevõtlusest ja kogukondade arendamisest
15.00-17.00 ideekorje

Tule anna sisend on kodukoha arendamisse!

Oma osalemisest palume teavitada: https://forms.gle/DjYdAe7dyKaVfhf79

või laaneliider@kklm.ee

Eesti: 25. augustil avatakse pidulikult Kohila vallas asuv Loone linnusele viiv sild

NordenBladet – 2020. aastal ilmnes, et Loone linnusele viiv jalakäijate sild tuli kiiremas korras lammutada, kuna ekspertide hinnangul oli see muutunud kasutajatele ohtlikuks. Silla lammutamiseks saadi toetust 14 688 eurot Kredexist.

„Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse” meetmest. 2021. aastal koostati uue silla ehitusprojekt. Projekteerimise käigus pakuti välja kaks varianti, mille hulgast valiti miljöösse sobilikum. Kohila vallavalitsus taotles ja sai toetust projekti „Loone linnuse jalakäijate silla ehitamine” jaoks 110 000 eurot siseriiklikust „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest”, mida korraldavad Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Ülejäänud osa silla ehitamisest, projekteerimisest ja omanikujärelevalvest tasuti Kohila valla eelarvest, kokku läks kogu rajatis maksma 212 000 eurot. Silla projekteeris Nordpont OÜ ning ehitustöid teostas GRK Infra AS. Omanikujärelevalve teenust osutas PP Ehitusjärelevalve OÜ.

Allar Haljasorg: „Uus valminud sild sümboliseerib ühendust mineviku ja oleviku vahel andes inspiratsiooni tulevikuks”. Sild on muuhulgas ühenduslüli Eestit läbival RMK matkateel Penijõe – Aegviidu – Kauksi liikujatele.

Lohu Jaanilinn on muistse Harjumaa üks võimsamaid muinaslinnu. Henriku Liivimaa kroonika järgi (13. saj.) castrum Lone. Linnuse hästi planeeritud kindlustused rajati Keila jõe käärus olevale seljandikule. 8000 m2 suurust linnuseõue ümbritseb kunstlik vall. Praegu õuepinnast 4–5 m ja välisjalamilt kuni 10 m kõrguse valli peal oli palkidest kaitserinnatis. Muistne tee ja sissekäik paiknesid linnuse kaguosas.