Eesti vetesse taotlevad tuuleparkide hoonestusluba nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtted

By

-

august 24, 2022

NordenBladet – Üleriigilise mereala planeeringu aladele on tuuleparkide rajamiseks esitatud ligi 30 taotlust. Kattuvate alade puhul on riigil kavas korraldada enampakkumine, sest mõnes piirkonnas on ühele alale kuni viis konkureerivat taotlust, vahendab Eesti Rahvusringhääling.

Kõige enam taotlusi on esitatud Liivi lahte ja Saaremaale Sõrve sääre lähistele tuuleparkide rajamiseks, avaldas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi. Mõnele alale on esitatud kuni viis konkureerivat pakkumist: näiteks on Liivi lahes piirkond, kuhu soovivad tuuleparki rajada UAB “Ignitis Renewables”, European Energia Estonia OÜ (kaks taotlust) ja Utilitas (kaks taotlust). Samamoodi on viie taotlusega piirkondi Sõrve saare lähistel.

Enampakkumiste täpne kuupäev pole veel teada, ent eeldatavalt jääb see 2023. aasta esimesse poolaastasse.

Hoonestusloa taotlusi tuuleparkide või tuuliku rajamiseks on esitanud nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtted. Näiteks leiab nimekirjast: Eesti Energia AS, Utilitas Wind OÜ, Sunly Wind OÜ, Ohaka Energia OÜ, Saare Wind Energy OÜ, Copenhagen Infrastructure Partners, RWE Renewables Estonia OÜ, Aker Offshore Wind Europe GmbH, European Energia Estonia OÜ ja UAB Ignitis Renewables.

Avafoto: Eestimaa (NordenBladet)

UURING: Enam kui pooled lapsevanemad soovivad, et krüptorahad oleks osa kohustuslikust haridusest

By

Helena-Reet Ennet

-

august 24, 2022

NordenBladet – Ameeriklaste poolt läbi viidud Study.com uuringust selgus, et 64% vanematest tahaks, et krüptovaluutad* oleks osa nende laste kohustuslikust kooliharidusest.

Osad lapsevanemad arvasid, et tuleks õpetada ainult plokiahela tehnoloogiat, teised soovisid näha õppekavas ka krüptovaluutasid. Pea 40% vastanutest leidis, et õppekavast ei tohiks välja jääda ka NFT (omandiõigusega kaitstud digitaalne fail) ja metaversum.

Pew andmekeskuse infole põhinedes on umbes 88% USA elanikest kursis või on kuulnud krüptovaluutadest ja 16% USA elanikest on mingil hetkel oma elus investeerinud või kaubelnud krüptovaluutadega.

Mis on krüptoraha?

* Krüptorahaks (või krüptovaluutaks) nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus.

Krüptoraha on üks alaliik digitaalrahast, mis on alternatiiv füüsilisele rahale (paberraha ja mündid). Krüptoraha detsentraliseeritud kontroll töötab läbi plokiahela. Esimeseks ja tuntuimaks detsentraliseeritud krüptorahaks oli bitcoin, mis loodi 2009. aastal. Nüüdseks on neid tuhandeid.

Avafoto: Pexels

MILLISED vaktsiinid peaksid igal täiskasvanul tehtud olema? Kas tihti reisiv inimene vajab lisavaktsiini?

By

Helena-Reet Ennet

-

august 24, 2022

NordenBladet – Aina enam on neid, kes väidavad, et vaktsiinid pigem rikuvad tervist. Päris nii see pole. Arstide sõnud võiks täiskasvanud inimesel tehtud olla kõik immuniseerimiskava ehk n-ö lapseea vaktsiinid. Kui need veel tegemata, on soovitav alustada just nendest.

Iga kümne aasta järel tuleks uuendada difteeria-teetanuse vaktsiini. Vanemaealised võiksid olla vaktsineeritud pneumokoki vastu, mis on sagedane kopsupõletiku, aga ka raskemate infektsioonide tekitaja. Ka gripivaktsiin ning COVID-19 vastu vaktsineerimist peetakse vähemalt riskigruppides väga oluliseks.

Lapsena vaid ühe doosi leetrite vaktsiin saanud inimestele soovitatakse teist süsti lisaks ning neil, kes sündinud aastatel 1980–1992 tuleks samuti uuesti vaktsineerida. Need, kel suvekodu või palju liikumist looduses on mõistlik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu ja teha kordusdoos iga 3–5 aasta järel. See haigus võib raskemini kulgeda just vanuse kasvades.

Kui tuulerõuged on põdemata, tulkes ka nende vastu vaktsineerida. Vanemale põlvkonnale soovitatakse kaitsesüsti ka vöötohatise vastu, mille põdemisel võib jääda pikaks ajaks tugev valusündroom, mis halvendab oluliselt elukvaliteeti.

Tihti reisiv inimene vajab lisavaktsiine ning vaktsineerimisvajadus sõltub paljuski sihtkohast, reisiajast ja -stiilist. Üldjuhul võiks aktiivne reisija kaitstud olla kollatõve ehk A-hepatiidi vastu (kokku kaks doosi). Mõnikord tasub lisaks teha kõhutüüfuse vaktsiin – selle kaitse kestab kolm aastat. Mõnes riigis nõutakse kaitsepookimist kollapalaviku vastu. See annab eluaegse kaitse. Reisijad ei tohiks vaktsiinide kõrval unustada ka malaaria profülaktikat, sest seegi võib olla surmav haigus.

Alati tasub nõu küsida oma perearstilt või vajadusel ka infektsioonhaiguste arstilt.

Avafoto: Pexels

Eesti: Avatud on Muinsuskaitseameti tähtajaline TAOTLUSVOOR

By

Helena-Reet Ennet

-

august 24, 2022

NordenBladet – Muinsuskaitseametis on alanud tähtajaline taotlusvoor, kuhu on kuni 30. septembrini 2022 võimalik esitada taotlusi mälestiste korrastamiseks 2023. aastal.

Mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste restaureerimiseks, konserveerimiseks, hooldamiseks saavad toetust küsida mälestise omanik või valdaja. Minimaalne toetussumma on 200 eurot ja maksimaalne toetussumma ehitiste puhul on kuni 100 000 eurot, muude mälestiste puhul kuni 20 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal tööde kogumaksumusest (ja abikõlbulikest kuludest) saab olla sõltuvalt taotlejast 50%-90%.

Taotlusi on võimalik esitada läbi kultuurimälestiste registri ning taotlusele peab olema lisatud vähemalt kaks kehtivat ja võrreldavat hinnapakkumist.

Täpsem info on leitav Muinsuskaitseameti kodulehelt.

Lisainfo:

Aime Lauk, Muinsuskaitseameti toetuste spetsialist
aime.lauk@muinsuskaitseamet.ee / 58864595

Avafoto: Lossi tänav Viljandis (NordenBladet)

SÕBRAD mõjutavad sinu majanduslikku heaolu

By

Helena-Reet Ennet

-

august 24, 2022

NordenBladet – Miks mõned inimesed on rikkamad kui teised? Selleks on mitmeid põhjuseid, ent üks põhjus on seotud sinu tutvusringkonnaga. Kasvamine ringkonnas, kus üksteisega suhtlevad nii madala kui ka kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed, võib parandada laste võimalusi oma tulevase majandusliku heaolu suurendamiseks.

USA teadlased uurisid 70 miljoni inimese sõprussuhteid sotsiaalmeediakanalis Facebook. Uuritud inimeste vanus jäi 25-44 aasta vahele. Teadlased tegid kasutajate elukohaandmete, kooli, mediaansissetuleku ja kasutatud telefonimudeli põhjal kindlaks, milline on inimese sotsiaalmajanduslik elujärg.

Uuring tõestas, et kui vaesemad inimesed suhtlevad jõukamate inimestega, liiguvad ka vaesemad varaklassis ülespoole. Ehk siis, kui madala sotsiaalmajandusliku staatusega lapsed kasvaksid üles piirkondades, kus inimesed suhtlevad omavahel sõltumata oma majanduslikust taustast, oleksid nende sissetulekud täiskasvanueas viiendiku võrra kõrgemad.

Avafoto: Pexels