NordenBladet – Täna, 25. juulil hakkavad mitmed Ameerika tehnoloogiaettevõtted oma kvartalitulemusi esitama. Kolme kuu eest võitlesid Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOGL), Meta (META) ja mitmed teised ettevõtted tehisintellekti mainimise pärast, sest nägid, et aktsiad tõusid tänu ´tulevaste tulude lubadustele´. Sellel kvartalil soovivad investorid täpsemat infot, millal antud lubadused täidetakse.
“Kes iganes võib rääkida turunduse keerukusest, kuid ma tahan näha käegakatsutavat mõju kasumlikkusele. Parem jagage seda infot, sest muidu ma hakkan arvama, et see kõik on suits,” ütles Independent Solutions Wealth Management portfellihaldur Paul MeeksYahoo Finance Live’ile.
Microsoft, Alphabet ja Meta avaldavad sel nädalal oma kvartalitulemused ja peaksid esitama investoritele viimaseid uudiseid oma tehisintellektiga seotud plaanide kohta pärast seda, kui tehnoloogiaga seoses on aktsiad 2023. aasta esimesel poolel hüppeliselt tõusid.
Microsoft mainis oma möödunud tulukõnes tehisintellekti rohkem kui 50 korda. Google tõi seda maikuu üritusel välja rohkem kui 100 korda. Isegi Coca-Cola ütles, et ta “uurib viise AI võimendamiseks”.
Kiibitootja Nvidia märkis, et AI tehnoloogia võib suurendada järgmise kvartali kasumit ligikaudu 50% enam, kui algselt eeldati. Selle tulemusel tõusid tehnoloogiaaktsiad hüppeliselt.
“Arvame, et investorite entusiasmil AI suhtes on järgmise paari aasta jooksul ruumi veelgi kasvada,” kirjutas Capital Economicsi vanemturuökonomist Thomas Mathews juunis.
Eelmisel nädalal tõstis Bloombergi aruanne selle kohta, et Apple töötab oma ChatGPT-vormingus, aktsiad umbes 1%. Päev varem tõusid Microsofti aktsiad umbes 4%, kuna ettevõte teatas oma M365 Copilot AI toote hinnakujundusest. Mõlemad aktsiad lõpetasid kõigi aegade kõrgeimal tasemel.
Kuid paljude investorite peas keerleb endiselt küsimus, kas tehisintellektihulluse tõttu on tehnoloogiaaktsiaid üle pakutud.
NordenBladet – Aspartaami kasutatakse, kuna see on ligi 200 korda magusam kui suhkur ning annab 0 kalorit. Aspartaam (ehk E951) on ametlikult lubatud toidulisand, mida on seostatud nii vähenenud viljakusega kui ka neuroloogiliste probleemide ja käitumishäiretega. Väidetavalt võib põhjustada unetust ja masendust, pearinglemist, peavalu ja kaaluprobleeme. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat, ahvidega läbi viidud katse tulemuseks olid krambid. Üks Rootsi uuring ja mitmeid teised uuringud on tõestanud, et aspartaami pidev tarbimine soodustab ajuvähki ja mälukaotust.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) järeldas oma ülevaadetes, et magusainet aspartaami sisaldavate jookide ja teiste toodete tarbimine on ohutu. Samas on teaduskirjanduse põhjal võimalik, et aine tekitab vähki, ent täiendavate uuringute mõjul võib seisukoht muutuda.
“Aeg-ajalt limonaadi joovad inimesed ei peaks vähi suhtes muret tundma. […] Saame anda ainult ühe väga selge soovituse, (aspartaamiga magustatud jookide) tarbimist tuleks vähendada,” sõnas Francesco Branca, WHO toitumise ja toiduohutuse osakonna juht ülevaateid tutvustaval pressikonverentsil. Eeskätt puudutab see lapsi ja magustatud jooke rohkem joovaid täiskasvanuid.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusliku normi alusel ei tohiks inimesed tarbida päevas kehakaalu kilogrammi kohta rohkem kui 40 milligrammi jagu aspartaami. Samast normist lähtub teiste seas ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Värskete ülevaadete valguses otsustas jätta WHO normi muutmata.
See tähendab, et näiteks 70 kilogrammi kaaluv täiskasvanu ei tohiks juua päevas üle viie liitri aspartaami sisaldavat Coca Colat, 30 kilogrammi kaaluv laps peaks piirduma aga kahe liitriga. WHO lisaainete ekspertkomisjoni (JECFA) hinnangul on inimeste tegelik tarbimine kordades väiksem. Täiskasvanud tarbivad komisjoni hinnangul päevas kehakaalu kilogrammi kohta kõige rohkem 12 milligrammi ja lapsed 20 milligrammi aspartaami.
Maailma Terviseorganisatsiooni alla kuuluv rahvusvaheline vähiuuringute keskus (IARC) otsustas liigitada aspartaami ainerühma 2B. Samasse kategooriasse kuuluvad ka näiteks marineeritud köögiviljad, talgipulber, kookosõlil põhinevad seebid ja raadiokiirgus.
Varem oli keskus aspartaami liigitamisest tipptasemel teadusuuringute nappuse tõttu hoidunud. Nüüd antud hinnang tähendab, et praeguseks kogunenud teaduslike tõendite põhjal on võimalik, et ühend tekitab vähki, täpsemalt teatud maksavähki.
Samas on tõendid liiga nõrgad järeldamaks, et tegu on ilmselt vähkitekitava ainega. Sellesse 2A kategooriasse kuuluvad näiteks punane liha ja kuumad joogid. Teisalt on teaduslikud tõendid ka liiga nõrgad väitmaks, et aspartaam vähki ei tekita.
Karastusjoogid
Dr Pepper
Coca-Cola Light
Coca-Cola Zero
Jaffa
Säästu Kali
Mulinaad
Aura ACE joogid (va. kiiviga variant ja progandiga variant). Uurisin silti ja ei märganud aspartaami koostiseloetelus. DV.
Aura Fresh joogid
Pepsi Max
Classic Cola
Lotte limonaad
Agua Fit Vanilla Ninja jook
Compal Light joogid
3 kopikat kali
Maamehe kali
Trip kõrrejoogid
Muud tooted
Dermoshopi Suu ja kurgu toidulisand
Heliis siirup
Sana + kihisevad vitamiinitabletid
farmi kannujogurt va banaani
Teraflu palavikutee
Fervex palavikutee
Calcigran apelsinimaitselised tabletid
Nycomed 200 mg c-vitamiini tabletid
Actimel Fat Free tooteseeria
Avafoto: Aspartaam on oma olemuselt suhkruasendaja. Seda leidub dieetjookides, mitte ainult Coca – Colas (pildil), peaaegu kõigis närimiskummides, suuvärskenduspastillides, kihisevates vitaminiseeritud joogitablettides jne. Võimalik, et seda leidub ka magustatud konsetraadist valmistatud kergetes alkohoolsetes jookides. Samuti on aspartaami diabeetikutele mõeldud toodetes. Aspartaami tunneb ära kas tähisest E951, vahtevahel on isegi juurde lisatud hoiatus – sisaldab fenüülanaliini, mis ongi aspataami mürgina toimiv komponent. Võimalik, et kõigil toodetel polegi aspartaamisisaldust isegi sildile märgitud. (Unsplash)
NordenBladet – Norras sattus 12 ministeeriumit küberrünnaku alla, kuna sõltusid samast teenuspakkujast. Nüüdseks on rünnakut võimaldanud turvaauk tuvastatud.
Norra kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu ministeerium teatas, et 12 Norra ministeeriumit sattus ulatusliku küberrünnaku alla, vahendas Norra TV2. Sama ministeeriumi minister Sigbjørn Gjelsvik teeb olukorrast ülevaate Norra parlamendi välis- ja kaitsepoliitika komisjonile.
Norra võimud tuvastasid, et küberrünnakut võimaldas üks seni teadmata turvaauk tarkvaras, mis on Norra valitsusele tarnitud. Seda haavatavust kasutas ära praeguseks tundmatu ründaja. Enam sama kaudu Norra valitsuse IT-süsteeme ei ole võimalik rünnata, kinnitas Norra ministeeriumite turva- ja teenindusorganisatsiooni (DSS) direktor Erik Hope. Küberintsidenti uurib ka Norra politsei.
DSS kehtestas küberrünnaku järel mitmed turvameetmed, mille tõttu ei saa 12 küberrünnaku alla sattunud ministeeriumi töötajad enam ligi DSS-i ühisele mobiiliteenusele ega e-kirja süsteemile. Samas töötavad ministeeriumi töötajate arvutid tavapäraselt. DSS-i IT platvormi kasutavad kõik Norra ministeeriumid välja arvatud Norra kaitseministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium ja peaministri büroo.
NordenBladet – Isejuhtivaid kaubikuid arendanud Clevon plaanib alternatiivbörsilt First North lahkude nii et väikeaktsionäre välja ei osteta. Ettevõtte sõnul on see ainus viis tegevuse lõppemise vältimiseks. Aktsia hind on päeva jooksul väärtusest pool kaotanud.
Pisut enam kui aasta First North börsil kaubeldav olnud Clevon teatas esmalt selle aasta alguses, et plaanib börsilt lahkuda ja väikeaktsionärid välja osta. Ka toonases teatas viitas ettevõte suuremale rahavajadusele.
Esmaspäeval välja saadetud börsiteates ütleb ettevõtte juhtkond, et investorit ei ole õnnestunud leida, rahale hinna tekkimine on vähendanud investorite riskiisu ja mitmed konkurendid on hädas. Lisaks märgib ettevõte, et raha leidmiseks on kulukalt börsilt tarvis lahkuda ja muid valikuid ei ole.
Ettevõtte börsiteate kohaselt on börsilt lahkumist soovitanud kümmekond erinevat riskikapitali investorit Jaapanist, Saudi-Araabiast, USA-st ja mujalt maailmast. Clevoni juhtkonna hinnangul on just börsil noteerimine uute investorite leidmise suurimaks takistuseks.
Clevon on teinud oma aktsionäridele ettepaneku börsil noteerimise lõpetamiseks, mille peab veel ka heaks kiitma Tallinna börsi noteerimiskomisjon. Aktsiad jäävad börsil kaubeldavaks viimase kauplemispäevani, misjärel on võimalik aktsiaid võõrandada börsiväliselt.
Clevoni aktsia hind kukkus teate esitamise järel kivina. Kui hommikul alustas aktsia 0,93 eurol, siis lõunaks kukkus see 0,42 euro tasemele. Aktsiate avaliku esmapakkumisel tuli Clevoni aktsia eest välja käia 1,87 eurot.
First Northilt lahkumisel ei kehti Clevoni jaoks enam turukuritarvituse määruse avalikustamiskohustused ja muud reeglid, mis kehtivad First Northil kauplemisele võetud ettevõtetele.
Clevon teenis möödunud aasta jooksul 94 420 euro suuruse käibe juures 3,3 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte suuromanik on Arno Kütt.
NordenBladet — Baltic Horizon Fondi fondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatab käesolevaga, et Northern Horizon Capital AS-i uueks nõukogu liikmeks valiti Lars Ohnemus alates 24. juulist 2023.
Uue nõukogu liikme valimine on seotud nõukogu liikme Milda Darguzaite volituste lõppemisega 6. juulil 2023. a.
Lars Ohnemus on Northern Horizon Capital AS emaettevõtja kaasasutaja ja juhatuse esimees. Lisaks on Lars Copenhagen Business School (CBS) ühingujuhtimise keskuse direktor ning omab CBS-ist ka doktorikraadi. Larsil on üle 25-aastane kogemus kinnisvara alal ning omab laiapõhjalist rahvusvahelise sektori võrgustikku.
Enne Northern Horizon grupi asutamist töötas Lars juhtivatel kohtadel ning omandas laialdast juhtorgani liikme kogemust nii noteeritud kui noteerimata ettevõtetes.
Lars Ohnemus sündis 1962. aastal ning tegutseb juhipositsioonidel erinevates põhjamaade ühingutes.
Larsile kuulub kaudselt 776,694 Baltic Horizon Fondi osakut ja hoidmistunnistust.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fund, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
