Coop Pank AS: Nõukogu esimehe valimine

By

-

mai 17, 2023

NordenBladet — 17.05.2023 toimunud Coop Pank AS-i nõukogu koosolekul nimetati alates 17.05.2023 ettevõtte uueks nõukogu esimeheks Rainer Rohtla.
Vastvalitud nõukogu esimehe sõnul näeb ta kodumaisel Coop Pangal järjest suuremat rolli Eesti ettevõtete ja inimeste majandusliku heaolu kasvus nii suuremates linnades kui ka neist kaugemal.

„Viimased aastad on tõestanud kodumaiste pankade olulisust Eesti majanduse, ettevõtete ja inimeste jaoks. Coop Pangal on vaid üks koduturg, milleks on meie kõigi ühine Eesti ja tal saab minna täpselt nii hästi, kui läheb kohalikel ettevõtetel ja inimestel. Viimased aastad on olnud edukad pea kõigile Eesti inimestele ja ettevõtetele, see tähendab, et ka Coop Pangal on läinud hästi. Kuue aastaga on pank kasvatanud turuosa ühelt protsendilt ligi kuuele protsendile ning kasvuruumi on veelgi. Coop Pangal ja Coopi jaeketil on suurepärased koostöövõimalused, mida teised pangad ei oma ning mis aitab olla meie klientidele veelgi lähemal igapäevaste sisseostude sooritamisel, arvelduste tegemisel ja suuremate või väiksemate ostude finantseerimisel. Olen kindel, et pank saab haarata hoogsalt turuosa ka edaspidi kõikjal Eestis, sest oleme kohalikud ja alati meie klientide jaoks olemas, olgu see Tallinna kesklinnas või Tõrva pangakontoris Valgamaal. Oleme kiirelt kasvav pank, kes on loodud igale eestimaalasele,“ märkis Rohtla.

Alates 2023. aasta veebruarist töötab Rainer Rohtla Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena ning 12.04.2023 toimunud Coop Panga üldkoosolek valis ta Coop Panga nõukogu liikmeks. Varem on ta töötanud erinevatel juhtivatel positsioonidel logistikaga seotud ettevõtetes, mis tegutsevad rahvusvaheliselt, DPD Eesti AS tegevjuhina ja viimati aastatel 2019-2022 oli ta Via 3L Grupi tegevjuht.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 157 600 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust

Lisainfo:
Katre Tatrik
Kommunikatsioonijuht
Telefon: +372 5151 859
E-post: katre.tatrik@cooppank.ee

Enefit Greeni tootmisandmed – aprill 2023

By

Helena-Reet Aari

-

mai 11, 2023

NordenBladet — Enefit Green tootis aprillis 107,4 GWh elektrienergiat ehk 0,8% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutas peamiselt Eesti tuuleparkide madalam toodang. Uued ehitusesolevad Leedu ja Eesti tuulepargid ning Eesti ja Poola päikesepargid toetasid elektritootmist (kokku +24.1 GWh), mis muidu oli nõrgemate tuuleolude tõttu võrreldaval baasil madalam.

Aprilli keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 5,7 m/s ja 5,9 m/s (aprillis 2022 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 6,4 m/s ja 6,8 m/s).

Koostootmise segmendi elektri- ja soojusenergia aprilli toodangumahud olid samuti mullusest madalamad kahanedes vastavalt 6,2% ja 4,1%. Selle põhjuseks oli peamiselt kahenädalane planeeritud hooldusseisak Broceni koostootmisjaamas ja pelletitehases. Pelletitoodang kahanes aprillis aastataguse perioodiga võrreldes 24,4% võrra 7,9 tuhande tonnini, põhjuseks nimetatud iga-aastase tootmisseisaku ajaline nihe mullusega võrreldes.

Aprill 2023
Aprill 2022
Muutus, %

Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh

Eesti
56,4
64,4
-12,5%

Leedu
46,4
38,5
20,5%

Läti
2,1
3,3
-36,9%

Poola
2,6
2,0
26,8%

Kokku
107,4
108,2
-0,8%

Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh

Tuul
86,6
88,0
-1,5%

sh. uued tuulepargid
22,4
–
–

Koostootmine
15,4
16,4
-6,2%

Päike
5,2
3,7
40,6%

sh. uued päikesepargid
1,7
–
–

Muud
0,2
0,2
15,1%

Kokku
107,4
108,2
-0,8%

Soojusenergia, GWh
50,5
52,7
-4,1%

Pelletid, tuh t
7,9
10,5
-24,4%

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Soomes oli ehitusel varing, viga sai 27 inimest, neist paljud lapsed

By

Helena-Reet Aari

-

mai 11, 2023

NordenBladet — Espoos Tapiolas juhtus täna neljapäeval, 11. mail õnnetus, kus ehitusel kukkus sisse jalakäijate sild. Lääne-Uusimaa päästekeskuse andmetel on õnnetuses viga saanud 27 inimest, kellest enamik on alaealised. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS andmetel olid viga saanud koolilapsed. HUS-i andmetel on nad suunatud Siltasairaala, Uusi lastensairaala ning Peijase ja Jorvi haiglatesse, vahendab Iltalehti.

HUS-i andmetel on kella 11.10-ks haiglatesse jõudnud kokku 15 patsienti. Enamik patsientide vigastustest on jäsemete murrud.

Iltalehti reporteri sõnul on sündmuskohal elustatud ühte inimest. Lääne-Uusimaa päästekeskuse teatel on alanud kõigi kiirabi transporti vajanud inimeste transport haiglasse.

Politsei teatas, et uurib olukorda ja viib piirkonnas läbi tehnilist juurdlust. Politsei teatel on tegemist avalikus kasutuses olnud vineeripõhise sillaga.

Õnnetuskohal Itätuulenkujal on ehitusplats. Iltalehti intervjueeritud ehitusmehe sõnul purunes õnnetuses jalakäijate silla põhi ja mitu inimest kukkus alla.

Iltalehti reporteri sõnul on kõrgus sillalt tänavale paar meetrit.
Iltalehti lugeja ütles, et jõudis jalakäijate sillale vahetult pärast õnnetust, kui silda hakati sulgema. Ma läksin just sillale, kui mind takistati ja mulle öeldi, et siin on õnnetus juhtunud, rääkis ta.

Pealtnägija rääkis, et nägi viga saanud noori Itätuulenkujas kokku varisenud jalakäijate silla metallrestidel lamamas. Töötajad aitasid noori, ütles ta. Tema sõnul saabus kiirabi kohale kiiresti.

Õnnetuse põhjus pole veel teada. Päästetööd käivad. Päästeteenistus sai Itätuulenkujas toimunud varingust teate neljapäeva hommikul kell 9.23.

Õnnetuspaik asub Tapiolas kaubanduskeskuse Ainoa lähedal.

AS Baltika teavitus seotud isikutega sõlmitud tehingu kohta

By

Helena-Reet Aari

-

mai 11, 2023

NordenBladet — AS Baltika (edaspidi „Baltika“) teavitab käesolevaga investoreid järgnevast seotud isikutega sõlmitud tehingust.

Baltika ning Baltika aktsionär, KJK Fund SICAV-SIF, läbi oma valdusettevõtte, on sõlminud laenulepingu kehtivusega alates 10.05.2023, mille alusel KJK Fund SICAV-SIF annab Baltikale laenu põhisummaga 500 000 eurot, intressimääraga 6,0% aastas ja tasumistähtajaga 31.12.2024. Laen on antud tagatiseta. Laenu eesmärk on Baltika äritegevuse finantseerimine.

Kuna KJK Fund SICAV-SIF omab Baltikas olulist osalust ja KJK Fund SICAV-SIF juhatuse liikmed Lauri Kustaa Äimä ja Jaakko Sakari Mikael Salmelin on Baltika nõukogu liikmed, kvalifitseerub ülalpool nimetatud tehing tehinguks seotud isikutega ja ei ole Nasdaq Tallinna Börsi reglemendi mõistes oluline tehing.

Margus Olesk
Juhatuse liige, finantsjuht
margus.olesk@baltikagroup.com

Eesti: Riigikogus jätkus eelnõude, arupärimiste ja protseduuriliste küsimuste esitamine

By

Helena-Reet Aari

-

mai 11, 2023

NordenBladet — Riigikogus jätkus kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud täiskogu istungil eelnõude, arupärimiste ja protseduuriliste küsimuste esitamine, mistõttu päevakorra kinnitamiseni ega päevakorrapunktide aruteluni ei jõutud.

Eelnõude ja arupärimiste hulgaline üleandmine ning protseduuriliste küsimuste esitamine algas Riigikogus juba esmaspäeval. Kokku esitasid saadikud kella 15st kuni keskööni väldanud istungil menetlusse 64 arupärimist ja 63 eelnõu. Teisipäeval kella 10–13 kestnud istungi täitsid protseduurilised küsimused.

Riigikogu liikmed jätkasid eelnõude, arupärimiste ning nii istungi rakendamist kui ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaldamist puudutavate protseduuriliste küsimuste esitamist ka kogu kolmapäevase istungi. Kokku anti istungil üle 154 arupärimist ja 56 eelnõu.

Istungi käigus juhtisid mitmed Riigikogu liikmed tähelepanu vajadusele otsida koalitsiooni ja opositsiooni vahel kompromissi, mis võimaldaks obstruktsiooni lõpetada ja parlamendi töövõime taastada. Riigikogu esimees Lauri Hussar nentis, et arupärimiste ja eelnõude hulgaline esitamine on asetanud Riigikogu uude olukorda. „Riigikogu vanematekogus on see teema arutelu all olnud ja kindlasti ka siin erinevaid lahendusi ka protseduuride osas välja pakutakse ja loodetavasti ka mingid kokkulepped saavutatakse,“ ütles ta.

Riigikogu juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu koguneb taas olukorda arutama täna pärastlõunal.

Kuna istungi rakendamisega ei ole lõpule ei jõutud, pole täiskogu saanud kinnitada töönädala päevakorda ega alustada päevakorda planeeritud teemade arutamist. Päevakorra projekti kohaselt pidi sel nädalal toimuma valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine. Samuti pidi sotsiaalkaitseminister vastama Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad suurperede toetuste vähendamist (nr 6) ja perehüvitiste vajaduspõhisust (nr 8).

Riigikogu neljapäevane istung toimub täna kella 10–13. Homseks on kokku kutsutud täiendav istung, mis algab tund pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi lõppu, kuid mitte varem kui kell 15, ning kestab maksimaalselt laupäeval kella 21ni. Istungi päevakorras on valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 9.30.

Istungi stenogramm