NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS-i (väärtpaberi lühinimi EFT1T, ISIN kood EE3100127242) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 05.05.2023 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 04.05.2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest.
EfTEN Real Estate Fund AS maksab aktsionäridele dividendi 1,1526 eurot aktsia kohta 12.05.2023.
Viljar Arakas
juhatuse liige
Tel. 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee
NordenBladet — Hepsor AS-i (registrikood 12099216; aadress Järvevana 7b, 10112 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku kolmapäeval, 25.05.2023, kell 11:00 L’Embitu Hotelli konverentsikeskuses aadressil Lembitu 12, Tallinn. Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 25.05.2023 kell 10:30 koosoleku toimumiskohas. Palume aktsionäridel saabuda varuga, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.
Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 18.05.2023 Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Elektroonilise hääletamise kord ja tähtaeg
Aktsionärid, kes füüsiliselt koosolekul osaleda ei soovi, saavad hääletada enne koosoleku toimumist elektrooniliselt. Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäril täita hääletussedel, mis on kättesaadav Hepsor AS-i kodulehel (hepsor.ee/üldkoosolek). Täidetud hääletussedel tuleb digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil investor@hepsor.ee hiljemalt 24.05.2023 kella 16:00-ks.
Üldkoosoleku päevakord ja nõukogu ettepanekud hääletamiseks
Jaotada 31.12.2022 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 1 396 tuhat eurot järgnevalt:
Kanda kohustusliku reservkapitali arvele 385 tuhat eurot
Kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 1 011 tuhat eurot
Üldkoosolekuga seotud teabe avaldamine
Üldkoosolekuga seotud teave (käesolev üldkoosoleku kokkukutsumise teade; majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek; juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõud ja aktsionäride esitatud põhjendused päevakorrapunktide kohta; aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamise päeval; blanketid, mida tuleb kasutada volituse alusel hääletamiseks ja enne koosolekut elektrooniliselt hääletamiseks) on kättesaadav Hepsor AS-i kodulehel aadressil hepsor.ee/üldkoosolek. Viidatud aadressil on võimalik tutvuda ka muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega, samuti leiab sealt teabe Äriseadustiku §-s 287, § 293 lg-s 2 ja lg-s 21 ning § 2931 lg-s 4 toodud aktsionäride õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta.
Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil investor@hepsor.com. Küsimused ja vastused avalikustatakse Hepsor AS-i koduleheküljel.
Teave üldkoosolekul esindaja kaudu osalemise ja volituse tagasivõtmisest teatamise korra kohta
Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume sellest Hepsor AS-i informeerida hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust e-posti aadressil investor@hepsor.com. Samale e-posti aadressile palume hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust edastada ka need volikirjad, mis aktsionäri poolt digitaalselt allkirjastatud. Volituse tagasivõtmise korral palume saata vastavasisuline aktsionäri poolt digitaalselt allkirjastatud teade hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust e-posti aadressile investor@hepsor.ee.
Üldkoosolekul osalejate registreerimine
Registreerimiseks palume aktsionäril kaasa võtta isikut tõendav dokument (nt pass või ID kaart). Lisaks isikut tõendavale dokumendile palume aktsionäri esindajal kaasa võtta lihtkirjaliku volikirja esitamise korral selle originaal.
Lisaks isikut tõendavale dokumendile palume välismaiste äriühingute esindajatel esindusõiguse tõendamiseks kaasa võtta apostillitud väljavõte selle riigi äriregistrist, kus välismaine äriühing on registreeritud. Äriregistri väljavõte ei tohi olla hilisema kuupäevaga kui kolm kuud enne korralise üldkoosoleku toimumist. Juhul kui äriregistri väljavõttelt ei ole isiku esindusõigus välja loetav, palume esindusõiguse kontrollimiseks esitada ka välismaise äriühingu apostillitud põhikiri. Apostilli nõue ei kehti juhul, kui vastav väljavõte ja põhikiri on notari poolt kinnitatud Prantsusmaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas või Vene Föderatsioonis.
Henri Laks
Juhatuse liige
Telefon: +372 5693 9114
e-post: henri@hepsor.ee
NordenBladet — ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping sõlmis lepingu Equinor UK Ltd’ga multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahtimiseks 40 päevaks alates 5. juunist 2023, millele lisandub optsioon kuni 10 lisapäeva prahtimiseks.
Equinor on rahvusvaheline energiaettevõte, mis juhib taastuvenergiale üleminekut ja püüdleb turuliidriks taastuvenergia valdkonnas, keskendudes avameretuulele. Lepingu kohaselt osutab Botnica abilaevateenuseid Equinori operatiivsetele avamere tuuleparkidele Ühendkuningriigis, sh hooldusmeeskonna transport ja majutus, samuti kõikumisi kompenseeriva trepisüsteemi ja -kraanaga opereerimine.
TS Shippingule on koostöö Equinoriga oluline samm, kuna annab Botnicale kogemuse meretuuleparkide teeninduslaevana, mis on ka üks Tallinna Sadama grupi strateegilistest suundadest tulevikus.
Alates 2018. aastast on Botnical prahileping Baffinland Iron Mines Corporation-iga Põhja-Kanada arktilistes vetes assisteerimaks Panamax tüüpi kaubalaevu jääs rauamaagi ekspordil Milne Inlet sadamast avamerele. Vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule osutab Botnica 20. detsembrist kuni 20. aprillini jäämurdeteenuseid Eesti rannikuvetes.
Täiendav prahileping Equinoriga aitab tagada varasemate aastatega võrreldava suvetöö tulubaasi. Lisakulud on seotud kraana ja trepisüsteemiga paigaldamisega laevale.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet —Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuringud näitavad, et neil inimestel, kes elavad lähedal müratekitajatele, on suurem oht erinevateks terviseprobleemideks.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ütles, et müra ja tervisemõjude uurimiseks on esmalt tarvis korralikke müraandmeid. Nende andmete järgi saab koostada mürakaarte, mis on kõigile inimestele Internetis kättesaadavad. Eestis on mürakaardid loodud Tallinna, Tartu ja põhimaanteede kohta.
Selleks, et teada saada inimeste arv, kes haigestuvad või surevad müra tõttu, on eraldi välja töötatud teaduspõhine metoodika Euroopa Liidus. „Kui me teame, kus inimesed elavad, siis me saame teha konkreetseid uuringuid tervise tagajärgede kohta. Inimesed jaotatakse kahte gruppi: väiksema müraga kokku puutuvad inimesed ning suurema müraga kokku puutuvad inimesed. Nii on võimalus vaadata, kas suurema müraga kokku puutuvatel inimestel on mingeid haiguseid rohkem,“ selgitas Triin Veber.
Triin Veber tõdes, et müra mõjude hindamine on päris keerukas arvutus ning mürakaardid on üsna uus nähtus. Arvutamisel võetakse muuhulgas arvesse autode ja raskeveokite arvu, maastikku, maastiku summutamisvõimet ning majade kõrgust. Esimene mürakaart Tartu ja Tallinna kohta on loodi 2012. aastal. Mürakaardi loomine võtab aega umbes kaks aastat. Näiteks praegu, 2022. aastal on mürakaart Tartu kohta olemas, kuid see kajastab 2019. aasta olukorda.
Maailma Tervise Organisatsiooni soovitusel ei tohiks ööpäeva keskmine autoliiklusmüra ületada 53 detsibelli. „Näiteks inimese kõne valjus on umbes 55 detsibelli ja see pole just eriti vali. Möödasõitva mootorratta müra on aga juba 90 detsibelli. Kui minna rokk-kontserdile, on see juba üle 100 detsibelli. Kui me nüüd mõtleme, et see on päeva keskmine, siis on see tegelikult päris suur müra. Sellised numbrid tähendavad, et iga natukese aja tagant möödub inimesest mõni tugevam heliallikas,“ selgitas Veber.
Triin Veber rõhutas, et igasugusel häirival müral on tegelikult tervisemõjud. Müral on negatiivne mõju ka siis, kui inimene ise otseselt häiringut ei tunneta. „Magamise ajal akna taga mööda sõitvad autod juba tegelikult mõjutavadki organismi – südametegevus kiireneb ja stressihormoonid vallanduvad. Inimene ise seda üles ärgates ei mäleta või öeldakse, et müra ei sega neid. Tegelikult see mõjutab ikkagi südameveresoonkonna tööd ja ainevahetust ning tõstab pikemas plaanis haiguste riski.“
Liiklusmüra on seostatud peamiselt isheemiliste südamehaigustega, nagu näiteks infarkt, aga ka teiste südameveresoonkonna haigustega, näiteks insuldi ja kõrgvererõhktõvega. Samuti on seoseid leitud ka teist tüüpi diabeedi, rasvumise ning ka vaimse tervise häiretega nagu depressioon ja ärevushäire.
Tartu Ülikooli teadlased on ka välja arvutanud, kui suur on liiklusmüra mõju Tartus ja Tallinnas inimeste tervisele. Kui vähendada autoliikluse müra 50 detsibellini ööpäevas, jääks iga aasta hinnanguliselt Tallinnas 130 ja Tartus terveks 23 inimest, kes käesoleva mürataseme tõttu haigestuvad südamehaigustesse. Samuti oleks vähem surmasid infarkti Tallinnas aastas keskmiselt 25 ja Tartus 4. Insulti haigestuks aastas vähem Tallinnas 140 ja Tartus 25 inimest.
Vastav info on edastatud ka Tartu ja Tallinna linnavalitsusele. Triin Veberi sõnutsi saab müra vähendada kasutades nutikat linnaplaneeringut. „Põhiline müra- ja õhusaasteallikas linnades ongi just autod ning nende ümber suunamine ja vähendamine võiks inimeste tervist linnas parandada. Kui linnaplaneering on juba üsna autokeskne ja elumajad asuvad suurte autoteede lähedal, pole seda lihtne muuta. Üks võimalus selleks on piirkiiruste alandamine 50-kilomeetrise tunnikiiruse pealt pealt 40 või 30 peale. Edaspidi linna planeerides tuleks aga autoliiklus suunata elumajadest eemale ning mugavdada ühistranspordi ja kergliiklusteede kasutamist,“ selgitas ta.
Praeguste näitajate pealt pole kahjuks loota, et Eestis müra hakkaks vähenema. „Saame loota sellele, et kui tulevikus läheme üle tunduvalt vaiksematele elektriautodele, siis olukord paraneb,“ ütles Veber. Ta lisas, et just iga inimene ise saab liiklusmüra vähendada. „Kui hommikuti tööle minna jalgratta, ühistranspordiga või jala, on kasu lausa mitmekordne – vähem mürast ja õhusaastusest tingitud haigestumisi ning otsene tervisekasu suurenenud liikumisest. See aeglustab ka üleilmset kliimamuutust ja vähendab kuumalainetest tulenevaid terviseriske.“
NordenBladet . Kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonnaga 35-49aastased kaaslasega koos elavad ning kodu omavad naised, selgus rahvusvahelise elamuarendaja Bonava poolt seitsmes riigis läbiviidud uuringust.
„Õnneliku naabruskonna uuring“ on projekt, millega Bonava alustas 2017. aastal. Selle käigus küsitakse koduturgudel elavate inimeste käest, milliseid tegureid nad oma kodus ja naabruskonnas väärtustavad.
Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal oli Eesti näitaja 72, lõunanaabrite lätlaste vastav näitaja oli 76. Kõige õnnelikumalt tunnevad end oma kodus ja naabruskonnas aga rootslased 80 punktiga.
Bonava müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul on nende eesmärk luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on hea elada. „Terviklikud elukeskkonnad annavad inimestele emotsionaalset rahulolu – loovad võimalusi kodukohas naabritega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selleks, et teada saada, mida inimesed kodukohalt ootavad, viimegi läbi elanikkonna õnneuuringut, millest saadud teadmisi võtame arvesse uute kodude planeerimisel,“ ütles Laanoja.
Sel aastal näitavad õnneuuringu tulemused, et eestlaste rahulolu oma kodu ja naabruskonnaga moodustab 25 protsenti nende üldisest rahulolust eluga. Eestlaste jaoks on elukoha puhul kõige olulisemad tegurid turvalisus (88%), puhas ja korras keskkond (82%) ja kõnni- ning rattateede olemasolu (76%).
Kui Eesti inimestel küsida, et mida nad sooviksid naabritega ette võtta, siis esikoha pälvis naabruskonna eest hoolitsemine. Eestlased peavad teisel kohal oluliseks sotsiaalseid kokkusaamisi, nagu näiteks üheskoos grillimine. Kolmandale kohale asetus kogukonnaliikmete aitamine.
Lisaks eeltoodule on paljude jaoks hinnas seltskondlik eluviis, ajaveetmisvõimalused ning kogukonnaga lävimine. Uuring näitab, et Eesti inimesed, kelle elukohas on koos aja veetmist võimaldavaid kohti, on oma üldise eluga 28 protsenti rohkem rahul. Kõige meelsamini on Eesti inimesed naabritega valmis jagama välisalasid, grillinurka ja tööriistasid. Nii on ka arendajate üha suurem eesmärk luua terviklik elukeskkond rohealade ja muude kogunemispaikadega, kus elanikel oleks mõnus koos naabrite ja sõpradega õhtuid või nädalavahetusi veeta.
„Meie arendustes kujundatakse majade ümbrus selliselt, et autode ja laste liikumisteed ei ristuks ning seal leidub liikumisvõimalusi ja puhkealasid igas vanuses elanikele. Näiteks Uus-Mustamäe elupiirkonnas rajab Bonava majade juurde pargi, mis on mõeldud kogu Mustamäe elanikele ning Järveotsa Kodude arenduse juures Haaberstis tehakse korda nii kohalik tänav kui ka Järveotsa oja kaldad,“ tõi Laanoja välja.
