Laupäev, detsember 20, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1568 POSTS 0 COMMENTS

Naine mõtles Soomes lapsele haigusi välja – teenis üle 23 000 euro

NordenBladet — Kõik sai alguse väikese tüdruku kopsupõletikust novembris 2017. Veidi enam kui kuu aega hiljem saatis tüdruku ema kindlustusseltsile 95,50 euro suuruse kahjunõude. Lepingu järgi hüvitab Pohjola tüdruku õnnetusjuhtumi- ja ravikulud ilma omaosaluseta. Ema märkis oma hüvitistaotluses, et neiu oli käinud Mehiläinenis asuvas arstikabinetis. Peagi laekus ema kontole ligi sada eurot, vahendab Ilta-Sanomat.

Tegelikkuses polnud Mehiläineni arst tüdrukul kopsupõletikku diagnoosinud. Kogu arstivisiit oli välja mõeldud ja samas muidugi arstiarve ka.

Kolm päeva pärast Pohjola makstud esimest makset oli laps taas haige. Seekord diagnoosis Mehiläineni arst tüdrukul ägeda kõrvapõletiku.

Või vähemalt nii uskus Pohjola kindlustus, sest nii väitis ema kahjuavalduses.
Arve oli nüüd täpselt 95 eurot. Raha jõudis ema kontole vaid paar päeva enne jõule.

Augustis 2018 laekus Pohjolale järgmine alusetu kahju hüvitamise nõue. Seekord oli kuriteo vahendiks vanem laps. Ema teatas Pohjolale, et laps põeb rosaatseat. Mehiläineni arve oli ema väitel 135,50 eurot.

Ema hakkas meeletu tempoga Pohjolale hüvitisetaotlusi saatma.

Kui 2018. aasta lõpus tasus Pohjola ema kontole umbes 1600 eurot, siis järgmisel aastal kasvas kogusumma juba enam kui 4400 euroni.

Aastal 2020 teenis naine laste väljamõeldud haigustega üle 5600 euro. 2021. aastal maksis Pohjola emale olematute raviarvete eest umbes 7850 eurot.

Kahele lapsele välja mõeldud haiguste spekter oli lai. Ema teatas oma kahe lapse puhul umbes 40 korda arsti juures käimise põhjusena külmetushaigusest. Peaaegu sama palju oli ägedaid kõrvapõletikke.

Kopsupõletiku ja kõhuhäda tõttu taotles ema hüvitist seitsme arstivisiidi eest. Teised kindlustusseltsile teatatud laste haigused olid silmapõletik, bronhiit, enterokokk, rosaatsea ja ekseem.

Lisatud olid ka putukate ja herilaste nõelamisest ja hammustustest põhjustatud allergilised reaktsioonid. Eraldi sissekande said ka allergiline nohu ja gripp.
Pohjolas pöörati 2022. aasta kevadel lõpuks tähelepanu ema korduvatele hüvitisnõuetele. Pohjola ei maksnud ema taotletud 290-eurost hüvitist 22. mail noorema tüdruku tuulerõugetest põhjustatud arstivisiidi eest.

Summa oli suurim, mida ema oli taotlenud. Varasem rekord jäi 280 euro kanti.
Möödunud, 2022. aasta suvel taotles ema kokku 390 eurot hüvitist kahe arstivisiidi eest, mis olid seotud tütre putuka nõelamisest põhjustatud allergiaga. See oli ainuke kord, mil Pohjola hüvitise menetlemise enne väljamaksmist peatas.

Mehiläineniga ühendust võttes selgus, et arstivisiidid olid võltsingud.
Selleks ajaks oli ema Pohjolalt välja petnud kokku veidi üle 23 000 euro. 2022. aasta saldo suutis kerkida umbes 3750 euroni.

Pohjola kindlustusuurija püüdis mitu korda telefoni teel ema kätte saada, kuid ta ei vastanud. SMS-is lubas ema kõnedele vastata, kuid lõpuks ei teinud seda. Ta ei vastanud ka meilile.

Lõpuks ei tulnud Pirkanmaal elav ema isegi kohtusse süüdistustele vastama. Küll aga oli ta oma tegusid politseile eeluurimisel tunnistanud.

Teo ajendiks selgus eeluurimisel ema rahavajadus ja raskused eraelus.
Kohus pidas ema eesmärki märkimisväärset kasu saada. Kuna ka ema oli oma kelmust pikema aja jooksul korduvalt korranud, pidas kohus kuritegu raskekujuliseks.

30-aastasele emale määrati kuuekuuline tingimisi vanglakaristus. Ta peab Pohjolale hüvitama enda tekitatud kahju enam kui 23 000 euro ulatuses.

Kindlustusvõtja ei olnud laste ema, vaid üks teine ​​lähiringkonda kuuluv isik. Küll aga oli emal kui laste eestkostjal võimalus teha hüvitistaotlusi oma internetipanga volikirjaga.
Lääne-Soome piirkonnaprokuröri Julia Virtaneni sõnul muutis ema pikaajalise tegevuse võimalikuks asjaolu, et kindlustusseltside hüvitiste menetlemine on osaliselt automatiseeritud.

 

 

Soome võõrustas NATO teaduskonverentsi

NordenBladet — Soome kaitsevägi korraldas NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) Teadus- ja Tehnoloogianõukogu (STB) koosoleku 18.-22. septembril 2023. Kohtumisnädala juhatajaks oli NATO juhtivteadlane dr Bryan Wells ja ürituse võõrustajaks oli kaitseväe teadusjuht insenerkolonel Jyri Kosola.

„On au olla Helsingis toimuva NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (STO) teadus- ja tehnoloogianõukogu kohtumisnädala esimeheks. Soome staatus NATO uusima liikmena muudab sündmuse veelgi erilisemaks. Selle sügise STB-d jääb kindlasti meenutama, et see oli esimene suurem NATO komitee, mis toimus 31 liitlase territooriumil.

Alates 2015. aastast on soomlaste panus meie teadustöösse olnud hindamatu; Algul partnerina ja nüüd liitlasena. Soome on koostööprogrammis kaasatud juba umbes 60 projekti. Teadmiste, ressursside ja uurimistulemuste ühendamine NATO teadus- ja tehnoloogiavõrgustikuga näitab Soome koostööd NATO tehnoloogilise eelise säilitamisel ja tugevdab kollektiivset võimet üksteist toetada kaasaja julgeolekuprobleemidele vastamisel.

Tahaksin tänada kolonel Jyri Kosolat ja Soome kaitseväge selle NATO kohtumise erakordse võõrustamise eest. Aitäh Soomele, et olete meie teadus- ja tehnoloogiakogukonna ning loomulikult NATO alliansi pühendunud ja hinnatud liige,” ütles Wells.

„NATO STO on Soome tähtsaim kaitseuuringute foorum. Seetõttu on meil eriline rõõm võõrustada esimest kõrgetasemelist teaduse ja tehnoloogia kohtumist NATO uusima liikmena Soomes. Soome on NATO teadusuuringutes tugev osaleja ja profileerib end eksperdina mitte ainult arktilistes oludes, vaid ka rannikutingimustes ja madalas vees sõdides, ulatuslikus õhu- ja maasõjas keerulisel maastikul ja ilmastikuga ning elektromagnetilise spektri juhtimises. Teabe kombineerimine, ressursside ühendamine ja tulemuste jagamine NATO teadus- ja tehnoloogiakogukonnas ei ole mitte ainult kulutõhus, vaid parandab ka liitlasriikide koostalitlusvõimet ja võimet üksteist toetada,” ütles kolonel Kosola.

Sügiskohtumise korraldamise vastutus on traditsiooniliselt jagatud NATO liikmesriikide vahel. Esimest korda sai Soome NATO liikmesriigina võõrustada nii suurt NATO kohtumist. Kohtumisel osales umbes 130 inimest NATO liikmesriikidest, EOP riikidest (Enhanced Opportunities Partners) ning NATO peakorterist ja teistest NATO struktuuridest (ACT, CMRE, CSO).

 

 

Soome: Elanikud lõid oma patrulli, et tänavakuritegevusele vastu seista

NordenBladet — Helsingi politseiinspektori Katja Nissineni sõnul on Lauttasaaris röövimises kahtlustatava noortegrupi isikud teada. Nende suhtes on rakendatud mitmesuguseid meetmeid. Lauttasaari on nüüdseks olnud rahulik ja olukord on kontrolli all. Tegime seal nädalavahetusel järelevalvet ja püüdsime vaadata piirkonda selle pilguga, kuidas see elanikele paistab, räägib Nissinen.

Lauttasaaris on juba varasügisest räägitud piirkonnas liikuvast noortegrupist. Kohalikus Facebooki grupis on gruppi kirjeldatud kui vägivaldset ja eriti on häiritud nooremad lapsed.

Nissineni sõnul on olukord nüüdseks rahunenud. Helsingis on aeg-ajalt sarnaseid juhtumeid.

Nissineni sõnul on kõige olulisem panna asjad õigesse konteksti. Näiteks Lauttasaari noortegruppi on nimetatud „tänavajõuguks”, kuigi see pole nii.

Tahan rõhutada, et Lauttasaari grupp ei ole tänavajõuk. Saan aru, et tekib mure, paanika ja teisalt teadmatus asjade suhtes, kui ei osata neid õigesse konteksti panna, ütleb inspektor.

Noored võivad lärmi teha ja isegi midagi lõhkuda, aga kuritegelikust jõugutegevusest on asi kaugel.

Tänavajõuk on politseis kasutatava definitsiooni järgi mitmest isikust koosnev rühmitus, kellel on oma nimi ja identiteet. Jõugu liikmed panevad toime erinevaid kuritegusid koos ja üksi. Jõugu liikmed on peamiselt noored täiskasvanud, kuigi seal on ka alaealisi.

Lauttasaari elanikel on Facebookis loodud oma patrullgrupp. Eesmärk on, et eakamad inimesed patrullivad piirkonnas, et kuritegevust ära hoida. Patrullgrupist teatas varem MTV.

Loodan, et probleemidega tegelemine jäetakse võimude hooleks. Meil on head kogemused, kui vanemad tahavad jälgida, kus lapsed liiguvad. Kuid mitte nii, et me moodustame patrullid ja tegeleme võõraste lastega, ütleb Nissinen.

Probleemide, kuritegude ja korrarikkumiste avastamisel kutsume pigem politsei, mitte ei sekku ise olukorda. Igaüks tohib oma lapsi ise valvata, aga muidu jäetakse korrarikkumistesse sekkumine politsei hooleks, räägib ta.

Nissinen märgib et sarnastes olukordades on alati oht, et arusaamine probleemsetest noortest põhineb sotsiaalmeedia infol. Sealne teave on sageli kirju. Tuletan meelde, et sotsiaalmeedias toimuvas arutelus võivad osaleda inimesed, kes pole piirkonnas isegi käinud, lisab ta.

Näitena toob Nissinen välja, et paar aastat tagasi oli Vuosaaris noortel „piiramatu” käitumine ja täiskasvanuid ei kuulatud. Vuosaari enda gruppides arutleti sel teemal ning peagi selgus, et osa arutlejatest polnud Helsingi idaosas käinudki.

Sellistel enda loodud patrullidel ei pruugi olla usaldusväärset infot, et noortel, keda nad kahtlustavad, on asjaga üldse pistmist. Olen mures ka noorte pärast. Noortel peab olema võimalus veeta aega väljas avalikus kohas, märgib Nissinen.

Lauttasaari on endiselt väga rahulik koht, kuid häirimine teeb murelikuks ka piirkonna noori, ütleb noortega tegelev Jaakko Rautavaara.

Lauttasaari noortekeskust külastavate noortega on asja ja piirkonna turvalisust arutatud. Mõned noored on öelnud, et vahel on üksi õues liikumine probleemne. Mure on näha ka piirkonnas kohatud noorte sõnavõttudes, ütleb Rautavaara.

Rautavaara on Helsingi noorteteenistuste lõunapoolse noorsootöö üksuse juht. Kõnealune piirkond ulatub Kalasatamast Lauttasaarini.

Rautavaara sõnul on selleteemaliste uudiste ja sotsiaalmeedia diskussiooniga kasvanud ka noorte mure.

Näiteks Lauttasaari puhul räägiti, et noored kardavad pargis alkoholi tarvitavaid täiskasvanud rulasõitjaid. Kuigi tegelikku hädaolukorda pole, on osa noori keskkonna pärast mures.

Rautavaara rõhutab aga, et Lauttasaari on noorte jaoks siiski rahulik paik. Seal saab vabalt liikuda erinevatesse kohtadesse. Seoses segava noortegrupiga on Lauttasaaris suurendatud noorsootöö mahtu.

Ma ei taha mingil juhul kellegi kogemusi maha teha. Aga noorsootöö vaatenurgast on Lauttasaaris praegu tõesti rahulik ja vaikne, ütleb Rautavaara.

Nissinen ütleb, et talle teeb väga muret see, et teema üldine arutelu suurendab lõhet noorte ja täiskasvanute vahel.

Aga teisalt nendin samas, et kui noored on vägivaldsed või ähvardavad teisi noori või täiskasvanuid, tuleb sellega tegeleda. Ma ei taha halvustada noori, kes on kiusamise, vägivalla ja ahistamise ohvrid.

Politsei teeb palju koostööd noorsootöötajatega. Nissineni sõnul on koostöö väga oluline.

Meil ​​on kaks Helsingi linna noorteteenistuse noorsootöötajat, kes teevad oma tööd politseijaoskonnas, ja peagi on meil ka kolmas, ütleb Nissinen.

Rautavaara sõnul on Helsingis laiemalt „tüütuid noorte seltskondi”, kes tekitavad segadust ja muret. Aga noorte radikaliseerumisest Rautavaara sõnul nende noorte puhul veel rääkida ei saa.

Need on tihedad sõpruskonnad, kes kogunevad õhtust õhtusse ühte kindlasse kohta, et hängida, ja paraku tuleb neis seltskondades ette ka igasuguseid leebeid juhtumeid, leiab Rautavaara.

Rautavaara sõnul on Helsingi piirkonnas päris palju noortegruppe, mis tõesti politsei-, sotsiaal- ja noorsootööle suurt muret põhjustavad.

Peate meeles pidama, et valdav enamus noori käitub väga korralikult. Näiteks praegu sügisel, reede õhtuti, kui meie mobiilne noorsootöö kohtub noortega Kaivopuistos, kuhu praegu koguneb tuhandeid noori, on üsna rahulik. Muidugi on alkoholijoobes noori, aga näiteks massilisi kaklusi ega röövide laineid pole viimasel ajal olnud.

 

 

KAS ostsid selle Soome dipikastme? Avastati bakterisaaste, ära söö!

NordenBladet — Paulig teatab, et kutsub tagasi tooted Santa Maria Cheddar Cheese Sauce ja Santa Maria Dip Nacho Cheese Style. Kõnealuste toodetega kaasneb toiduohutuse risk, kuna ühe juustukastme tootmispartii puhul on tuvastatud bakterisaaste, vahendab Iltalehti.

Ettevaatusabinõuna kutsutakse kõik tootepartiid tagasi, kuid toidumürgitustest pole seni teatatud. Bakterid võivad põhjustada iiveldust ja oksendamist, kuid sümptomid peaksid 24 tunni jooksul kaduma.

Tagasikutsumine kehtib kõikidele Cheddar Cheese Sauce (3000 g) toodetele, mille kõlblikkusaeg on vahemikus 1.6.2024–31.8.2024, ja Dip Nacho Cheese Style (250 g) toodetele, mille kõlblikkusaeg on vahemikus 1.6.2025 – 31. august 2025.

Ostetud tooteid ei tohi kasutada. Paulig palub ostjatel hüvitise saamiseks pöörduda Pauligi klienditeeninduse poole.

Paulig ütleb pressiteates, et on toote tarnijaga ühenduses olnud, et tulevikus midagi sarnast ei juhtuks.

 

Kooliõpilased heiskasid vastupanuvõitluse päeval Eesti lipu Pika Hermanni torni

NordenBladet — Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid täna päikesetõusul Pika Hermanni torni Eesti lipu, et tähistada vastupanuvõitluse päeva.

Lipuheiskamist assisteerisid Tallinna 21. Kooli liputoimkonna liikmed Karl Rudolf Kunnas, Jako Julius Schmid ja Gregori Visse. Samuti süütasid kooli esindajad repressioonides hukkunud Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liikmete mälestustahvli juures küünla ning kohtusid Riigikogu esimehe Lauri Hussariga.

1997. aastast tegutsev liputoimkond koosneb vabatahtlikest 10.–12. klassi noormeestest ning see esitab, valvab ja kaitseb kooli lippu ja vajadusel riigilippu, lähtudes Eesti lipu seadusest. Liputoimkond osales vastupanuvõitluse päeva lipuheiskamisel 10. korda.

1940. aasta suvel, mil Nõukogude väed okupeerisid Eesti territooriumi, sai Raua tänava koolist ehk nüüdsest Tallinna 21. Koolist Eesti kaitseväe sidepataljoni ajutine kodu. Just seal pidasid Eesti vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas.

Vastupanuvõitluse päeva on riikliku tähtpäevana tähistatud alates 2007. aastast. 22. septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. 1944. aasta 18. septembril astus ametisse Otto Tiefi valitsus, mis kuulutas Eesti käimasolnud sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest Punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. Vastupanu kestis eri vormides kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni aastal 1991.

Avafoto: Tallinna 21. Kooli õpilased heiskasid päikesetõusul Pika Hermanni torni Eesti lipu, et tähistada vastupanuvõitluse päeva (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)