NordenBladet – Eesti iseseisvuspäev, mida tähistatakse 24. veebruaril, on Eesti Vabariigi ametlik ja tähtsaim riigipüha. See päev on eriline hetk Eesti ajaloos, sest just 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on see päev kinnistunud rahva jaoks vabaduse, ühtsuse ja enesemääramise sümbolina.
Riiklikud sündmused ja tseremooniad
Iseseisvuspäeva hommikul algavad pidustused ametliku tseremooniaga, mille käigus heisatakse Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni. Lipuheiskamise tseremoonial osalevad president, peaminister, riigikogu liikmed, kaitseväe esindajad ja diplomaatilise korpuse liikmed. Aastate jooksul on saanud tavaks, et lipuheiskamisega kaasnevad pidulikud sõnavõtud ja hümni ühislaulmine.
Üks iseseisvuspäeva olulisi osi on kaitseväe paraad, mida korraldatakse erinevates Eesti linnades, tavaliselt Tallinnas Vabaduse väljakul või mõnes teises Eesti ajaloolises linnas. Kaitseväe paraad sümboliseerib Eesti kaitsetahet ja iseseisvust ning toob kokku sõjaväelased, päästetöötajad ja politsei esindajad. Paraadi jälgivad nii Eesti rahvas kui ka kõrged ametikandjad, kes austavad Eesti kaitsejõudude pühendumust ja rahuvalvet.
Iseseisvuspäeva tähistamine kogukondades ja peredes
Iseseisvuspäeva tähistamine ei piirdu üksnes riiklike tseremooniatega, vaid on sügavalt juurdunud ka Eesti kogukondades ja peredes. Paljud eestlased kogunevad pereringis, et koos vaadata pidulikke tseremooniaid televisioonist, valmistada traditsioonilisi toite ja meenutada iseseisvuse tähtsust. Iseseisvuspäeva laual on sageli au sees rahvuslikud road, näiteks kiluvõileivad ja must leib, mis on sümboolsed Eesti rahvusköögi esindajad.
Üle Eesti toimuvad iseseisvuspäeva puhul ka kohalikud pidustused ja kontserdid. Koolid, kultuurikeskused ja muuseumid korraldavad iseseisvuspäevale pühendatud üritusi, kus meenutatakse Eesti ajalugu. Sellel päeval keskendutakse kultuuripärandile ja rahvuskultuuri hoidmisele. Need sündmused aitavad siduda iseseisvuspäeva noorema põlvkonnaga, tuues nende ette Eesti ajaloo ja identiteeti toetavad väärtused.
Vabariigi Presidendi vastuvõtt ja teenetemärkide jagamine
Iseseisvuspäeva pidustuste üks tähelepanuväärsemaid sündmusi on Vabariigi Presidendi vastuvõtt, kus riigipea tunnustab inimesi, kes on oma panusega Eestit eriliselt toetanud. Vastuvõtt toimub tavaliselt õhtul ning on teleülekande vahendusel jälgitav kogu riigis. Vastuvõtul antakse üle ka riiklikud teenetemärgid, millega austatakse inimesi, kes on panustanud Eesti arengusse, kultuuri või rahvusvahelistesse suhetesse.
Teenetemärkide jagamine on pidulik traditsioon, mis ühendab mineviku ja tuleviku. Sellega tõstetakse esile need, kes on andnud oma panuse rahva hüvanguks, olgu see siis hariduse, teaduse, kultuuri, spordi või avaliku teenistuse kaudu. Teenetemärkide andmine iseseisvuspäeval kinnitab ühtsust ja väärtustab kodanikualgatust.
Eesti lippude heiskamine ja austamine
Iseseisvuspäeval heisatakse Eesti lipud üle kogu riigi. Paljud kodud, ettevõtted ja asutused kaunistatakse lipuvärvidega, et austada Eesti Vabariiki. Traditsiooniks on kujunenud, et sel päeval on Eesti lipud esindatud kõikjal ja neid kasutatakse lugupidamisega, rõhutades Eesti rahvuse ühtsust.
Muusika ja kultuuri keskne roll
Iseseisvuspäeva tähistamine hõlmab ka erilist muusikalist repertuaari, milles kõlavad rahvushümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning mitmed rahvaviisid ja koorilaulud, mis on eestlastele südamelähedased. Iseseisvuspäeva kontserdid toovad kokku tippmuusikud ja koorid, kes esitavad rahvuspärandi parimaid pärleid – lugusid, millel on suur tähtsus nii vanemale kui ka nooremale põlvkonnale.
Eestlane on laulurahvas. Laulul ja muusikal on olnud oluline roll Eesti iseseisvuses, alates laulvast revolutsioonist kuni tänaseni. Seetõttu tähistatakse ka iseseisvuspäeva kuulates rahvuslikku muusikat, mille kaudu Eesti rahvas oma juurtega ühenduses püsib.
Ühendus tulevikuga: noorte ja laste roll iseseisvuspäeval
Iseseisvuspäev on päev, mil eriti tähtsustatakse noorte ja laste kaasamist. Koolides korraldatakse pidulikke aktusi, mille käigus õpilased kuulevad Eesti ajaloost, vabaduse tähendusest ja iseseisvuse väärtusest. Lapsed esitavad laule, luuletusi ja rahvatantse, mis aitavad neil kujundada sügavat sidet oma maa ja rahvustraditsioonidega.
Eesti Vabariigi aastapäev on ainuke rahvuspüha Eestis. Eesti iseseisvuspäeva tähistamine 24. veebruaril on kõige olulisem päev eestlastele – see ühendab riigi mineviku, oleviku ja tuleviku. Alates riiklikest tseremooniatest kuni pereringis peetud koosviibimisteni on see päev täis pidulikkust ja sügavat tänutunnet saavutatud vabaduse üle. Iseseisvuspäeva tähistamine läbi muusika, pidulike sündmuste ja lipu heiskamise kinnitab Eesti rahva sidet oma maa ja identiteediga. Eestlaste jaoks on iseseisvuspäev püha, mis hoiab elus tänutunnet ja kindlat soovi, et vabadus, mis on saavutanud, kantakse edasi ka tulevastele põlvkondadele. Eesti sünnipäeva peab kogu riik ning see on ametlikult puhkepäev.
Palju õnne Eestile!
Avafoto: NordenBladet
