AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt veeteenuse hinna muutmist

By

-

september 22, 2023

NordenBladet — AS Tallinna Vesi esitas 21.09.2023 Konkurentsiametile taotluse veeteenuse hinna tõstmiseks keskmiselt 17 protsenti seoses kulude suurenemisega.

Taotlus puudutab veeteenuse hinda Tallinna ja Saue põhipiirkonnas, Maardu tegevuspiirkonnas ja teistele vee-ettevõtetele. Konkurentsiametile esitatud taotluse kinnitamisel on veeteenuse hind põhipiirkonnas (Tallinnas ja Sauel, kus AS Tallinna Vesi on ka varade omanik) erakliendile edaspidi praeguse 1,56 asemel 2,04 eurot ja ärikliendile senise 3,43 asemel 3,79 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Leibkonna keskmine kulu veeteenustele kuus suureneks selle tulemusel umbes 3 euro võrra. Sõltuvalt Konkurentsiameti menetlusest hakkavad uued hinnad kehtima mitte varem kui uuest aastast.

AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimehe Aleksandr Timofejevi sõnul on hinnamuutus vajalik joogivee kõrge kvaliteedi, teenuste toimepidevuse ja Läänemere puhtuse tagamiseks. „Veeteenuse hinnas muutusid põhjendatud kulud kõigi kululiikide lõikes viimati 2019. aastal, eelmisel aastal toimus muutus ainult elektrienergia kulude ulatuses,“ ütles Timofejev. Tarbijahinnaindeksi muutus on viimasel neljal aastal olnud üle 40 protsendi, mis on mõjutanud ka veeteenuse hinnas sisalduvaid kulusid. „Vajalikud investeeringud ja inflatsioonist tingitud kulumuutused on toonud kaasa põhjendatud kulude kasvu, mida on teenuse toimimiseks vaja kajastada ka hinnas,“ lisas Timofejev.

Tallinna Vesi lähtub investeerimisel vajadusest tagada toimepidevus, kuluefektiivsus ning teenuse kättesaadavus ka hädaolukordades „Sel aastal ulatuvad meie investeeringud 35 miljoni euroni, mida on 10 miljoni võrra enam kui aasta varem. Varade uuendamine vähendab veetarbimise keskkonnamõju ning tagab kvaliteetse teenuse, kus esineb võimalikult vähe katkestusi ja ummistusi,“ ütles Timofejev. „Käesoleval aastal uuendame üle 25 kilomeetri torustikku, lisaks investeerime reoveepuhastusse 8 ja veepuhastusse 4 miljonit eurot,“ lisas Timofejev.

2023. aasta juulikuus jõustunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusega pannakse kõigile vee-ettevõtetele kohustus ühtlustada kolme aasta jooksul era- ja äriklientide hinnad, et tagada tarbijagruppide võrdne kohtlemine. Ühtlustamine nendes piirkondades, kus seda ei ole tehtud, toimub järk-järgult ja seetõttu on hinnatõus erakliendi jaoks protsentuaalselt suurem. Uus seadus võimaldab veeteenuse hinda eristada vastavalt sellele, kui reostunud on kliendi heitvesi.

Tallinna ja Saue veeteenuse hind erakliendile on olnud ja jääb ka edaspidi Eesti soodsaimate hindade tasemele. Eesti keskmine leibkonna kulu veeteenustele moodustab leibkonna netosissetulekust ca 1 protsendi ning Tallinnas jääb see pärast hinnamuutust ca 0,5 protsendi juurde.

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõtja, mis teenindab ligi 24 000 kodu- ja äriklienti ning 470 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades. Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Suurimat osalust ettevõttes omavad Tallinna linn (55,06 protsenti) ja energiakontsern Utilitas (20,36 protsenti). 24,58 protsenti ettevõtte aktsiatest on Nasdaq Tallinn börsil vabalt kaubeldavad.

Aleksandr Timofejev
AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees
Tel: +372 626 2200
E-post: aleksandr.timofejev@tvesi.ee

Eesti: Riigikogu ei toetanud Keskerakonna ettepanekut suurendada koolilõuna toetust

By

Helena-Reet Aari

-

september 22, 2023

NordenBladet — Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu tõsta koolilõuna riigipoolse toetuse alammäära ühe õpilase kohta 1 eurolt 2 euroni päevas.

“On kahetsusväärne, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 saadikud suhtuvad kvaliteetse koolilõuna tagamisse ükskõikselt. Tänase valitsuse prioriteetideks on olnud maksutõusud, kuid laste tervislik ja rikkalik toitumine on paraku jäänud tagaplaanile,” lausus täiskogu istungil eelnõu kaitsnud Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.

“Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord, mõne koolilapse jaoks lausa ainuke soe söök päeva jooksul. Kõrge inflatsiooni ning Reformierakonna valitsuse kehtestatavate maksutõusude tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada toetuse alammäära.”

Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale 1 euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus 2018. aastal Jüri Ratase valitsuse ajal, kui toetust tõsteti 0,78 eurolt 1 euro peale. Vadim Belobrovtsev lisas, et praegune olukord on sundinud omavalitsusi tõstma nende rahalist panust ja küsima vanemate käest lisatoetust – näiteks kasutab seda võimalust Tartu linn.

“Omavalitsused on koolilõuna toetust tõstnud tihedamini kui riik, kuid koolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus linnadele ja valdadele panna on vastutustundetu,” kritiseerib Keskerakonna juhatuse liige Belobrovtsev. “Tuleme appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevõtetele, kellel on järjest keerulisem täita riigihangete teel sõlmitud lepinguid, mis kohustavad neid õpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekülgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma.”

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on keskmise toidukorvi maksumus aastases võrdluses kallinenud rohkem kui 20 protsenti ja Belobrovtsevi sõnul ei piisa senisest panusest enam toitva toidukorra valmistamiseks, rääkimata toidukorra kvaliteedist või tervislikkusest. “Seega on 1-eurone koolilõuna toetuse tõus õpilase kohta ühes ööpäevas piisav, et säilitada praegune koolides pakutava toidu kvaliteet. Täisväärtuslik koolilõuna peab olema tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, millises koolis nad käivad,” kinnitas endine Tallinna abilinnapea.

Seadus oleks vastuvõtmise korral jõustunud 2024. aasta 1. jaanuaril.

Eesti Ohutusjuurdluse Keskus andis ülevaate, kuidas augud parvlaeva Estonia keresse tekkisid

By

Helena-Reet Aari

-

september 22, 2023

NordenBladet — Mõne aasta eest Estonia vrakis avastatud augud on suure tõenäosusega põhjustatud laeva põrkamisest vastu merepõhja, selgub Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) tellitud uuringust. Neljapäeval avaldatud uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikool, mis püüdis simulatsioonimudeli abil välja selgitada, kuidas laeva pardal tekkinud vigastused tekkisid, vahendab MTV.

Aastal 2021 alustati vraki kohta uusi uuringuid pärast seda, kui eelneval aastal avaldatud teledokumentaalfilmis näidati pilte vraki aukudest.

Esialgse hindamise eesmärk, mis on veel pooleli, on selgitada välja kahju päritolu ja teha kindlaks, kas 1997. aasta aruande järeldusi tuleks uuesti hinnata. Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud uuring on osa eelhinnangust.

Eelhinnangu vahearuanne avaldati käesoleva, 2023. aasta jaanuaris. Vahearuande avaldamise ajaks ei olnud võimude hinnangul uuringutes leitud midagi, mis muudaks oluliselt 1997. aasta lõpparuande tehnilisi järeldusi või selles toodud järeldusi õnnetuse toimumise kohta.

Hindamist juhib Eesti ning Eesti ja Rootsi õnnetuste uurimisasutused on vraki läheduses läbi viinud allveeuurimise. Hindamistöös on osalenud ka Soome Õnnetuste Uurimiskeskus (Otkes).

Esialgse hinnangu andmine peaks lõppema järgmisel aastal.

Estonia uppus Läänemeres 1994. aasta septembris. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Ametliku õnnetuse uurimise andmeil oli Estonia uppumise põhjuseks vöörivisiiri irdumine tormisel merel ja laeva tunginud vesi.

Soome poodides on apelsinimahla riiulid tühjad – milles asi?

By

Helena-Reet Aari

-

september 22, 2023

NordenBladet — Apelsinimahla riiulid on praegu Soome poodides erakordselt tühjaks jäänud. Poeketid räägivad, millega tegu. Esmalt tühjendas ulatuslik tagasikutsumine toidupoodide makaroniriiulid, nüüd on aga mahlariiulid erakordselt tühjad. Paljudes Soome kauplustes annavad apelsinimahlade saadavuse probleemist teada erinevad sildid, vahendab MTV.

Miks on poodides vähe apelsinimahla?
S-grupi müügijuhi Juhani Haara sõnul on tegemist ülemaailmse apelsinimahla tooraine kättesaadavuse probleemiga, mis puudutab kõiki operaatoreid.

Apelsinimahlas kasutatavate apelsinide saak on olnud nii USA-s kui ka Lõuna-Ameerikas kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt nõrk muuhulgas ilmastikunähtuste ja taimehaiguste tõttu. Kahjuks on seda viimasel ajal näha ka apelsinimahlade saadavuses poelettidel, räägib Haara MTV uudistele.

K-grupi hinnangul on esinenud mõningaid saadavusprobleeme, peamiselt kõige soodsamate apelsinimahlatoodete osas. Väljakutsed on puudutanud erinevate tarnijate erinevaid tooteid veidi erinevatel aegadel.

Üksikute toodete puhul võib esineda ajutisi katkestusi, kuid apelsinimahla on alati saada olnud, teatab kett.

Nii S- kui K-grupi hinnangul valitseb ülemaailmne defitsiit eelkõige väikestest apelsinidest, mida kasutatakse näiteks kaupluste mahlapressides. Kauplustel on olnud aeg-ajalt väljakutseid mahlaapelsinide poodi saamisel, kuid hetkel tundub saadavus päris hea nii mahlamasinate tooraine kui ka söögiapelsinide osas.

Hispaanias algab saagikoristuse hooaeg oktoobri lõpus ja selle ajani tarnime apelsine Lõuna-Aafrikast. Võimalikud hilinemised konteinerliikluses võivad loomulikult tekitada hetkelisi katkestusi, kuigi põhimõtteliselt tuleb kaupa piisavalt, kommenteeris K-grupp.
Apelsinimahlade tooraine saadavusprobleeme on Lidlis esinenud samuti hetkelise tootepuudusena. Lidli andmetel pole värskete apelsinide osas probleemi.

Kuivõrd tegemist on hooajaliste toodetega, siis minnakse praegu edasi nädal korraga.

Millal on oodata olukorra paremaks muutumist?
Kättesaadavust on negatiivselt mõjutanud põud, apelsinipuude taimehaigused ja orkaanid. Probleemid said alguse suve alguses ja aasta lõpuks on need hinnanguliselt läbi, märgib K-grupp.

Venemaa lahkub Arktika nõukogust, süüdistab selles Soomet

By

Helena-Reet Aari

-

september 22, 2023

NordenBladet — Venemaa teatas ametlikult, et lahkub Barentsi Euro-Arktika Nõukogust. Venemaa välisministeerium süüdistab esmaspäeval avaldatud pressiteates tekkinud olukorras teisi nõukogu liikmesriike, edastab Barents Observer.

Venemaa konkreetsed süüdistused on suunatud praegu Euro-Arktika Nõukogu eesistujariigile Soomele. Tavaolukorras läheks eesistujariigi staatus järgmisena Venemaale, kuid Ukraina sõja tõttu on Soome ja teised liikmesriigid Venemaa tegevuse nõukogus juba 2022. aasta märtsist peatanud.

Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) asutati 1993. aastal. Nõukogu liikmed on Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Taani, Island ja EL.

Barentsi koostööpiirkonda on kuulunud Norra, Rootsi ja Soome põhjapiirkonnad ning Venemaalt Murmanski oblast, Karjala Vabariik, Arhangelski oblast, Neenetsi autonoomne ringkond, Novaja Zemlja ja Komi Vabariik.

Kremlit toetav väljaanne Vzgljad teatas, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogust lõplikult lahkudes „likvideerib Venemaa lääne spioonikoloonia Arktikas”.

Ajalehe teatel loodi nõukogu algselt Venemaa ja lääneriikide suhete leevendamiseks, kuid aja jooksul on sellest saanud „lääne spionaaži kolle” ja Venemaa vastu suunatud „õõnestustegevuse” keskus.

Venemaa välisministeerium ei võta oma avalduses seisukohta, miks Venemaa tegevus Barentsi Euro-Arktika Nõukogus peatati märtsis 2022. Teistele nõukogu liikmetele heidetakse ette vaid seda, et Venemaa tegevus nõukogus oli nende süül praktiliselt halvatud. Ehk siis Ukraina sõda ja Venemaa agressiivne rünnak jäävad Venemaa välisministeeriumi avaldusest täielikult välja.

Vastutus koostöö katkemise eest Barentsi piirkonnas lasub täielikult meie „partneritel”, teatab Venemaa välisministeerium.

Soome on praegu Barentsi Euro-Arktika Nõukogu eesistuja. Kui teiste liikmesriikide suhtumine Venemaasse jääks muutumatuks, peaks Soome tavatsükli kohaselt eesistumise Venemaale üle andma 2023. aasta oktoobris.

Soome ei ole eesistujana kinnitanud valmisolekut 2023. aasta oktoobris eesistumist üle anda Venemaale, mis on vastuolus roteeruva eesistumise põhimõtetega ja takistab normaalset ettevalmistust, taunib Venemaa välisministeerium oma avalduses.
Väljaande Vzgljad hinnangul on Venemaa formaalne taganemise põhjus teisisõnu „sabotaaž Soome poolt”. Väljaande väitel on kõik noodid, mille järgi oleks pidanud oktoobris eesistumine Venemaale üle minema, Venemaa välisministeeriumist õigeaegselt Helsingisse saadetud.

Pole päris selge, kas soomlased on diplomaatilist protokolli üldse eiranud või on nad telgitagustes teatanud, et nende jaoks on Ukraina suhtes tunnetav „solidaarsus” olulisem kui koostöö Arktika piirkonnas ja piiriregioonis, kirjutab Vzgljad.

Väljaande Vzgljad andmeil on lääneriigid varem kasutanud Barentsi Euro-Arktika Nõukogu Venemaa järele luuramiseks ja Venemaa ühiskonnategelaste enda poole värbamiseks. Ajalehe andmeil on näiteks Venemaa haritlasi ja ajakirjanikke kutsutud üritustele, kus neid on meelitatud Lääne poolele minema. Väljaande andmetel on püütud värvata ka põliselanikkonda Lääne huvide järgi tegutsema.

Rahastatud on ka raamatuid, mis räägivad aastatel 1930-1940 nõukogude režiimi poolt toime pandud genotsiidist norrakate, soomlaste ja rootslaste vastu, kirjutab Vzgljad.
Vladimir Putini ajal on Venemaa aastaid püüdnud takistada Jossif Stalini aegse vägivalla uurimist.

Üks hiljutine Soome ja Norraga seotud arktiline näide sellest on Koola soomlanna Agnessa Haikara raamatu konfiskeerimine Murmanskis 2020. Oma raamatu jaoks on Haikara uurinud Stalini tagakiusamiste ajal Murmanski ja Koola piirkonnas elanud soomlaste ja norralaste saatusi. Raamat ilmus lõpuks eelmisel suvel Soomes pealkirja all Kes koputab teie uksele? Koolasoomlaste saatus Stalini tagakiusamistes (Minerva).
Barentsi parlamentaarne konverents koguneb järgmisel nädalal Rovaniemis, seisab Soome parlamendi pressiteates. Grupp Põhjamaade parlamendiliikmeid ning põlisrahvaste ja piirkondlike koostööorganisatsioonide esindajaid koguneb Rovaniemis, kui Soome parlament võõrustab 25.-27. septembril Barentsi piirkonna parlamentaarset konverents.

Konverentsil räägitakse muuhulgas rohepöördest, Barentsi koostöö tulevikust ning sellest, kuidas näevad noored oma tulevikku Soome, Rootsi ja Norra põhjapiirkondades.
Konverentsi avab Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho. Rovaniemis venelastest osalejaid ei ole. Soome, Rootsi, Norra, Island ja Taani külmutasid valitsustevahelise Barentsi koostöö Venemaaga märtsis 2022 pärast Venemaa tungimist Ukrainasse.