NordenBladet — Kavandatavas seaduseelnõus tehakse ettepanek külmutada teatud rahvapensioni indeksiga seotud toetuste ja rahasummade ning elukalliduse indeksiga seotud indeksimuudatused valitsuse ametiajaks. Ühtlasi tõstetaks üksikvanemaga perede ja lasterikaste perede lapsetoetust ning alla kolmeaastaste laste eest makstavat lapsetoetust.

Kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb rahvapensioni indeksi või elukalliduse indeksiga seotud hüvitisi ja rahasummasid uuendada igal aastal. Eelnõus tehakse ettepanek jätta indeksi muudatused tegemata aastatel 2024–2027. See tähendab, et hüvitiste arv jääks 2023. aasta tasemele. Kavandatavat indeksiuuenduse peatamist ei kavatseta asendada hilisema indeksi tõstmisega.

Uus seadus kehtiks järgmiste toetuste puhul:

ravikindlustusseaduse kohane päevaraha miinimumsumma,
Kela rehabilitatsioonitoetuse ja noorte rehabilitatsioonitoetuse miinimumsumma tööalases rehabilitatsioonis,
lapsetoetuse suurus, lapsetoetuse suurendamise osa ja lapsetoetuse tõusu summa,
lapsehooldustasud,
üldine eluasemetoetus,
pensionäri eluasemetoetus,
õppetoetuse suurus, õppetoetuse ja õppematerjali lisatasu suurendamine,
täiskasvanuhariduse toetuse põhiosa suurus
ning vastuvõtu- ja tegevusraha vastavalt rahvusvahelist kaitset taotleva isiku vastuvõtmise ning inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja abistamise seadusele.

Lisaks pakutakse eelnõus välja ajutised muudatused pensionäri eluasemetoetuses. Eelnõu kohaselt ei muudetaks aastatel 2024–2027 eluasemetoetuses arvestatavaid kütte-, vee- ja ülalpidamiskulude summasid, keskmisi eluasemekulusid ja eluasemekulude piirsummasid.

Muude eelnõu muudatuste mõju lastega peredele leevendab neljanda ja järgnevate laste lapsetoetuse tõstmine, üksikvanema lapsetoetuse ja alla kolmeaastaste laste toetuse tõstmine.

Indeksimuudatuste külmutamine ei kehti rahvapensioni, garantiipensioni, perepensioni, rahvapensioniseaduse alusel lastetoetuste, puudetoetuste (pensionäride hooldustoetus, 16-aastaseks saanute puudetoetus ja puudetoetus alla 16-aastastele), rindetoetuste (täiendav rindetoetus, rindetoetus, välisriigis makstav rindetoetus), pensioniga samaväärse loobumistoetuse täiendava osa, sõjaväetoetuse põhitoetuse, ravimihüvitise, ülalpidamistoetuse ega toimetulekutoetuse põhiosa kohta. Nende hüvitiste osas tehakse indeksi muudatused vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Eelnõus välja pakutud meetmete eesmärk on vastavalt valitsusprogrammi suunistele riigieelarve tasakaalustamine ja tööhõive suurendamine. Eelnõu tugevdab riigieelarvet hinnanguliselt maksimaalselt 383 miljoni euro võrra. Lisaks on rahandusministeerium prognoosinud, et kui indeksimuudatusi ei tehta, kasvab hõive kuni 22 700 hõivatu võrra. Eelnõu on seotud riigi 2024. aasta eelarve projektiga ja läheb koos sellega arutamisele.
Seadused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024. Seadused kehtiksid 2027. aasta lõpuni. Indeksi külmutamise mõju hüvitiste ja rahasummade reaalsele tasemele oleks aga maksimaalselt 10,2%, mis tähendab, et seadust rakendataks maksimaalselt kuni selle piirini. Pärast piiri saavutamist suureneksid külmutamise raames olevad hüved ja rahasummad vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Muudatusettepanekud palutakse esitada 24. septembriks 2023.

Avafoto: Unsplash

NordenBladet — Rahandusminister Riikka Purra pakkus teisipäeval, 19. septembril väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et üheks säästuvõimaluseks oleks sekkuda suure sissetulekuga perede lapsetoetustesse. Purra rõhutas, et see on tema idee, mitte valitsusprogrammis ühiselt kokku lepitud poliitika. Valitsus koguneb praegu eelarvet arutama, et pidada läbirääkimisi riigi järgmise aasta eelarve üle.

Debatt suure sissetulekuga inimeste lapsetoetuste vajalikkuse üle on sotsiaalpoliitikas peaaegu igavene teema ja kerkib aeg-ajalt ka avalikkuse ette, vahendab Iltalehti.

Helsingi ülikooli sotsiaalpoliitika professori Heikki Hiilamo sõnul on lapsetoetus tunnustus lapsele: iga laps on väärtuslik ja oluline. Seetõttu oleks Hiilamole oluline, et iga laps saaks lapsetoetust.

Teisalt võib arvata, et kõigile samas summas makstav lapsetoetus oleks väiksem summa kui praegu. 50–75 eurost võiks rääkida. Alates 15. eluaastast võiks selle maksta otse lapse kontole.

Praegu makstakse esimese lapse eest 95 eurot, teise eest 105 eurot ning lapsetoetus tõuseb kuni viienda lapseni.

Lisaks peaks olema sissetulekuga seotud osa või toetus, mis on suunatud eluasemetoetuse kaudu madala sissetulekuga lastega peredele. Eluasemetoetusel on juba sissetulekupiirid, nendib Hiilamo.

Hiilamo sõnul ei tohiks lapsetoetus olla esmane säästukoht, küll aga võib kaaluda selle paremat tulemuslikkust.

Hiilamo märgib, et lapsetoetuste summad on hüppeliselt vähenenud. Esiteks tugeva inflatsiooni tõttu, sest viimase ligi 30 aasta jooksul pole peaaegu üldse lapsetoetusi tõstetud. Lapsetoetuse kulude vähenemise põhjus on ka see, et viimase 13 aastaga on sündimus vähenenud ligi kolmandiku võrra.

Seetõttu võiks Hiilamo sõnul mõelda, et niiviisi säästetud raha võiks heldemalt jagada.
Uuringute järgi mõjutab lapsetoetuse suurus sündimust vähe.

Uuringud on näidanud, et lapsetoetustel võib olla hetkeline mõju. Sündimuse languse põhjused on muud kui peretoetused.

Purra ei täpsustanud, mida tähendaks suure sissetulekuga inimeste lapsetoetuse kärpimine. Ehk siis kelle sissetulekut peetakse nii heaks, et nende laste eest ei maksta lapsetoetust. Purra ei täpsustanud ka seda, kas suure sissetulekuga inimestelt tuleks lapsetoetus täielikult ära võtta, või tuleks toetust maksta astmeliselt vastavalt sissetulekule.

See on küsimus ka sellest: Kellel on hea sissetulek, milliseid sissetulekuid arvestatakse ja kuidas sissetulekuid arvestatakse. Võimalusi on palju ja oleneb muidugi sellest, milleks muutus on suunatud. Mis on seadusandluse sisu ja tulude arvestamise mehhanism, ütles Kela seadusandluse juht Marjukka Turunen.

Turuneni sõnul ei saa lapsetoetuse võimalike muudatuste mõju hinnata enne, kui tema nimetatud asjad on teada.

Soome Statistikakeskuse teadur Pekka Ruotsalainen kirjutas 2021. aasta oktoobris teadusartikli lastega peredest. Nii varem kui ka praegu on Ruotsalaineni artikli järgi lapsed Soome ühiskonnas kõigi sissetuleku kategooriate vahel üsna ühtlaselt jaotunud.
Ruotsalaineni sõnul on vaesusrisk suurim noortes ja lasterikastes peredes.

Madalaim sissetulekute kategooria on mõnevõrra levinum kõige nooremate laste seas, st kui laps on kolmeaastane või noorem või leibkonna noorim laps on kolmeaastane või noorem.

Uuringu järgi on see seletatav asjaoluga, et paljud väikelastega perede emad või isad on endiselt lapsehoolduspuhkusel, mistõttu nende sissetulekutest „puudub” töötulu. Paljud väikelastega pere vanemad võivad olla ka oma töökarjääri alguses või üliõpilased, kelle puhul ei ole sissetulek jõudnud kuigi palju kasvada.

Madalaimatesse sissetuleku kategooriatesse on peamiselt paigutatud üksikemade lapsed ja välismaa taustaga peredes elavad lapsed.

Aasta 2020 märtsis küsis Yle kõigilt parlamendiliikmetelt „Kas suure sissetulekuga inimestelt tuleks lapsetoetus ära võtta”. Küsitlusele vastas 140 saadikut ja neist 125 lükkas idee tagasi.

Aastal 1948 loodud lapsetoetuste süsteemi nimetatakse universaalseks toetuseks, mis on mõeldud kõigile lastele, sõltumata pere jõukusest.

Lapsetoetuste seadus kehtestati 1948. aastal ja selle eesmärk oli võrdsustada kulusid lastega perede ja teiste elanikkonnarühmade vahel.

Aasta 2021 detsembris maksti lapsetoetust 535 576 perele, kus kasvab ligi miljon last. Ükski teine ​​regulaarne hüvitis ei ole elanikkonnale nii laialt suunatud.

Avafoto: Riikka Purra (NordenBladet)