NordenBladet — Enefit Green tootis aprillis 107,4 GWh elektrienergiat ehk 0,8% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutas peamiselt Eesti tuuleparkide madalam toodang. Uued ehitusesolevad Leedu ja Eesti tuulepargid ning Eesti ja Poola päikesepargid toetasid elektritootmist (kokku +24.1 GWh), mis muidu oli nõrgemate tuuleolude tõttu võrreldaval baasil madalam.
Aprilli keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 5,7 m/s ja 5,9 m/s (aprillis 2022 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 6,4 m/s ja 6,8 m/s).
Koostootmise segmendi elektri- ja soojusenergia aprilli toodangumahud olid samuti mullusest madalamad kahanedes vastavalt 6,2% ja 4,1%. Selle põhjuseks oli peamiselt kahenädalane planeeritud hooldusseisak Broceni koostootmisjaamas ja pelletitehases. Pelletitoodang kahanes aprillis aastataguse perioodiga võrreldes 24,4% võrra 7,9 tuhande tonnini, põhjuseks nimetatud iga-aastase tootmisseisaku ajaline nihe mullusega võrreldes.
Aprill 2023
Aprill 2022
Muutus, %
Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh
Eesti
56,4
64,4
-12,5%
Leedu
46,4
38,5
20,5%
Läti
2,1
3,3
-36,9%
Poola
2,6
2,0
26,8%
Kokku
107,4
108,2
-0,8%
Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh
Tuul
86,6
88,0
-1,5%
sh. uued tuulepargid
22,4
–
–
Koostootmine
15,4
16,4
-6,2%
Päike
5,2
3,7
40,6%
sh. uued päikesepargid
1,7
–
–
Muud
0,2
0,2
15,1%
Kokku
107,4
108,2
-0,8%
Soojusenergia, GWh
50,5
52,7
-4,1%
Pelletid, tuh t
7,9
10,5
-24,4%
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
NordenBladet — Espoos Tapiolas juhtus täna neljapäeval, 11. mail õnnetus, kus ehitusel kukkus sisse jalakäijate sild. Lääne-Uusimaa päästekeskuse andmetel on õnnetuses viga saanud 27 inimest, kellest enamik on alaealised. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS andmetel olid viga saanud koolilapsed. HUS-i andmetel on nad suunatud Siltasairaala, Uusi lastensairaala ning Peijase ja Jorvi haiglatesse, vahendab Iltalehti.
HUS-i andmetel on kella 11.10-ks haiglatesse jõudnud kokku 15 patsienti. Enamik patsientide vigastustest on jäsemete murrud.
Iltalehti reporteri sõnul on sündmuskohal elustatud ühte inimest. Lääne-Uusimaa päästekeskuse teatel on alanud kõigi kiirabi transporti vajanud inimeste transport haiglasse.
Politsei teatas, et uurib olukorda ja viib piirkonnas läbi tehnilist juurdlust. Politsei teatel on tegemist avalikus kasutuses olnud vineeripõhise sillaga.
Õnnetuskohal Itätuulenkujal on ehitusplats. Iltalehti intervjueeritud ehitusmehe sõnul purunes õnnetuses jalakäijate silla põhi ja mitu inimest kukkus alla.
Iltalehti reporteri sõnul on kõrgus sillalt tänavale paar meetrit.
Iltalehti lugeja ütles, et jõudis jalakäijate sillale vahetult pärast õnnetust, kui silda hakati sulgema. Ma läksin just sillale, kui mind takistati ja mulle öeldi, et siin on õnnetus juhtunud, rääkis ta.
Pealtnägija rääkis, et nägi viga saanud noori Itätuulenkujas kokku varisenud jalakäijate silla metallrestidel lamamas. Töötajad aitasid noori, ütles ta. Tema sõnul saabus kiirabi kohale kiiresti.
Õnnetuse põhjus pole veel teada. Päästetööd käivad. Päästeteenistus sai Itätuulenkujas toimunud varingust teate neljapäeva hommikul kell 9.23.
Õnnetuspaik asub Tapiolas kaubanduskeskuse Ainoa lähedal.
NordenBladet — AS Baltika (edaspidi „Baltika“) teavitab käesolevaga investoreid järgnevast seotud isikutega sõlmitud tehingust.
Baltika ning Baltika aktsionär, KJK Fund SICAV-SIF, läbi oma valdusettevõtte, on sõlminud laenulepingu kehtivusega alates 10.05.2023, mille alusel KJK Fund SICAV-SIF annab Baltikale laenu põhisummaga 500 000 eurot, intressimääraga 6,0% aastas ja tasumistähtajaga 31.12.2024. Laen on antud tagatiseta. Laenu eesmärk on Baltika äritegevuse finantseerimine.
Kuna KJK Fund SICAV-SIF omab Baltikas olulist osalust ja KJK Fund SICAV-SIF juhatuse liikmed Lauri Kustaa Äimä ja Jaakko Sakari Mikael Salmelin on Baltika nõukogu liikmed, kvalifitseerub ülalpool nimetatud tehing tehinguks seotud isikutega ja ei ole Nasdaq Tallinna Börsi reglemendi mõistes oluline tehing.
Margus Olesk
Juhatuse liige, finantsjuht
margus.olesk@baltikagroup.com
NordenBladet — Riigikogus jätkus kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud täiskogu istungil eelnõude, arupärimiste ja protseduuriliste küsimuste esitamine, mistõttu päevakorra kinnitamiseni ega päevakorrapunktide aruteluni ei jõutud.
Eelnõude ja arupärimiste hulgaline üleandmine ning protseduuriliste küsimuste esitamine algas Riigikogus juba esmaspäeval. Kokku esitasid saadikud kella 15st kuni keskööni väldanud istungil menetlusse 64 arupärimist ja 63 eelnõu. Teisipäeval kella 10–13 kestnud istungi täitsid protseduurilised küsimused.
Riigikogu liikmed jätkasid eelnõude, arupärimiste ning nii istungi rakendamist kui ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaldamist puudutavate protseduuriliste küsimuste esitamist ka kogu kolmapäevase istungi. Kokku anti istungil üle 154 arupärimist ja 56 eelnõu.
Istungi käigus juhtisid mitmed Riigikogu liikmed tähelepanu vajadusele otsida koalitsiooni ja opositsiooni vahel kompromissi, mis võimaldaks obstruktsiooni lõpetada ja parlamendi töövõime taastada. Riigikogu esimees Lauri Hussar nentis, et arupärimiste ja eelnõude hulgaline esitamine on asetanud Riigikogu uude olukorda. „Riigikogu vanematekogus on see teema arutelu all olnud ja kindlasti ka siin erinevaid lahendusi ka protseduuride osas välja pakutakse ja loodetavasti ka mingid kokkulepped saavutatakse,“ ütles ta.
Riigikogu juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu koguneb taas olukorda arutama täna pärastlõunal.
Kuna istungi rakendamisega ei ole lõpule ei jõutud, pole täiskogu saanud kinnitada töönädala päevakorda ega alustada päevakorda planeeritud teemade arutamist. Päevakorra projekti kohaselt pidi sel nädalal toimuma valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine. Samuti pidi sotsiaalkaitseminister vastama Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad suurperede toetuste vähendamist (nr 6) ja perehüvitiste vajaduspõhisust (nr 8).
Riigikogu neljapäevane istung toimub täna kella 10–13. Homseks on kokku kutsutud täiendav istung, mis algab tund pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi lõppu, kuid mitte varem kui kell 15, ning kestab maksimaalselt laupäeval kella 21ni. Istungi päevakorras on valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine.
NordenBladet — Sõidukite rendifirma Paku Kympilla lepingutingimustes on kirjas, et oma anumast autot tankida ei tohi. Just seda punkti polnud Espoo mees lepingu tingimustes märganud. Mees täitis kiirustades renditud kaubikusse diislikütust kanistrist, mille sõber oli tanklas täitnud, vahendab Iltalehti.
Valesti tehtud, ütles autorendifirma ja saatis mehele 185 euro suuruse arve. Summa põhines täielikult lepingu tingimustel.
Tingimustes on kirjas, et sellise protseduuriga kaasneb lepingu rikkumise tasu, mis on 180 eurot. Asjaajamiskuludena lisandus veel 5 eurot.
Klient pidas seda ebamõistlikuks. Kaubiku rentimine maksis vaid 10 eurot, nii et lepingutasu rikkumine on tema hinnangul sellega võrreldes tohutu.
Rendifirma aga pidas suurt makset igati loogiliseks, sest klient oli selgelt lepingu tingimusi rikkudes tegutsenud. Paku Kympilla Oy eeldas, et klient on enne rentimist tingimustega tutvunud.
Broneerimissüsteem oli rendifirmale teada andnud, et mehe kasutuses olnud kaubikut ei ole tõenäoliselt üldse tangitud.
Mees saatis vastuseks tankla tankimiskviitungi, kuid rendifirma teatas, et see ei vasta auto liikumistele. Pärast seda oli mees tunnistanud, et tankis kaubikut oma kanistrist.
185 euro suuruse lepingu rikkumise tasu mõistlikkuse osas olid pooltel nüüd vastandlikud seisukohad. Seetõttu soovis klient kuulda tarbijavaidluste komisjoni seisukohta selles küsimuses.
Espoo mehe nägemus oli selge. Tekkis ebaproportsionaalsus üsna odava rendi ja tõesti suure lepingu rikkumise tasu vahel. Mees rõhutas, et rendifirmale kahju tekkinud ei ole. Ta oli auto õigel ajal ja kütusega tagastanud.
Lisaks rõhutas ta, et pole ohtu, et auto oleks vale kütusega täidetud. Ta suutis esitada Shelli tankla kviitungi, mis näitab, et tegemist on diisliga.
Kanistrist tankimine on mehe sõnul tavaline ja ohutu. Muu hulgas tangib ta oma paati sageli kanistrist.
Mehe vastusest selgub ka, miks tal auto tagastamisega nii kiire oli. Ta vahetas pesumasinat ja tagastas vana masina samal ajal, kui sõber läks kanistriga diislikütuse järele.
Nende pesumasinate transpordiks oli vaja kaubikut. Tal oli sõber kaasas nii tõstmisel kui ka tankimisel abistamiseks.
Espoo mehe sõnul oleks mõistlik tasu lepingu rikkumise eest 30 eurot, mis oleks kooskõlas renditasuga.
Paku Kympilla Oy jäi seisukohale, et 185 euro suurune tasu oli asjakohane, kuna klient oli rikkunud lepingu tingimusi, sellest tuleneva sanktsiooni leiab lepingu tingimustest.
Broneering tehti internetis. Rendifirma teatel saadeti mehele kohe pärast broneerimist kinnitus, mis algab tankimise meeldetuletusega.
Tekstis on kirjas, et kütus ei ole rendihinna sees ja järelevalvet on karmistatud. Lisaks soovitati kliendil tankimistingimustega lähemalt tutvuda.
Tingimustes oli ka otse kirjas, et oma anumast või kanistrist tankimine on rangelt keelatud. Tingimuste kohaselt tuleb autot tankida tanklas.
Paku Kympilla Oy sõnul oleks kliendil „teksti lugemiseks kulunud vähem kui 15 sekundit”. Rendifirma teatel oli klient saanud juhiseid tankimise kohta, isegi mitu korda.
Sellele vaatamata oli klient „otsustanud oma kanistrist vedelikku valada”.
Pärast seda selgitas rendifirma, millist tööd ja ebamugavusi kanistrist tankimine rendifirmale tekitab. Näiteks see konkreetne auto viidi kohe hooldusesse, sest rendifirma ei saa ju teada, mis vedelikku kütusepaaki kallati. Nende jutu järgi ei saa autorendifirma võtta riski, et auto ei ole järgmiseks kliendiks valmis.
Seejärel põhjendas rendifirma kulusid ja märkis, et 180-eurone lepingu rikkumise tasu on tegelikult väike. Rendifirma hinnangul ületasid ettevõtte tegelikud kulud tunduvalt kliendilt küsitud hinda.
Autorendifirma esitas komisjonile enda teeninduse kirjutatud kviitungi. Kviitungi järgi olid autole tehtud protseduuride ja seisaku kulud kokku 313 eurot.
Tarbijavaidluse komisjon pidi nüüd tegelema vaidlusega, kus keskseks küsimuseks oli lepingu rikkumise tasu mõistlikkus. Oli ju vaieldamatu, et mees ei olnud lepingu tingimustest kinni pidanud.
Tarbijavaidluste komisjon hakkas asjale lähenema kahju hüvitamise seisukohalt. Tõendamiskohustus, et autorendifirmale on tekitatud kahju, lasub rendifirmal, kirjutab komisjon oma otsuses.
Polnud ju tõendeid selle kohta, et Espoo mehe kasutuses olnud autosse oleks valatud vale kütus.
Komisjon nendib, et auto puhul kasutusele võetud meetmed pole olnud vajalikud. Järelikult polnud autorendifirmal põhjust Espoo mehelt nende eest hüvitist nõuda.
Lõpuks soovitab komisjon Paku Kympilla Oy-l mehele tagastada 155 eurot. Nii jääb mehe kontole täpselt see summa, 30 eurot, mida ta ise pidas lepingu rikkumise eest mõistlikuks makseks.
Tarbijavaidluste komisjon on varem leidnud autorendifirmade renditingimustes ebamõistlikke punkte.
Ühel juhul leiti rendi üldtingimustest artikkel „autoga liiga kitsastesse kohtadesse sõitmisel tuleb remondikulud täies ulatuses hüvitada”.
Komisjoni hinnangul oli see vastuolus tegeliku rendilepinguga. Komisjon teatas, et peab seda tingimust „ebamõistlikuks ja tühiseks”.
