Soome sõjaline operatsioon Malis on lõppenud

By

-

september 25, 2023

NordenBladet — Soome kaitseväe osalemine ÜRO juhitud operatsioonil MINUSMA on Malis lõppenud. Soome rahuvalvajad naasid kodumaale pühapäeval, 24. septembril 2023.

Operatsioon MINUSMA lõpeb seoses ÜRO Julgeolekunõukogu 30. juunil tehtud otsusega. 2013. aastal loodud operatsiooni ülesannete hulka kuulusid muu hulgas tsiviilisikute kaitse, inimõiguste jälgimine ning humanitaarabi ja tagasirände võimaluste toetamine Malis. Soome on MINUSMA operatsioonil osalenud alates 2013. aastast maksimaalselt 20 sõduriga korraga. Alates 2013. aastast on operatsioonil teeninud kokku umbes 80 Soome sõdurit.

Soomlaste kogujõud oli operatsiooni lõppedes neli inimest, kes kõik töötasid staabikohtadel. Staabiohvitseride tööülesannete hulka kuulusid näiteks sideohvitseri tegevus, olukorrapildi säilitamine ja erinevate staabi planeerimisprotsessi kuuluvate toodete ettevalmistamine. Kümne osalemisaasta jooksul on soomlaste koosseisu kuulunud lisaks staabiohvitseridele muuhulgas ka eraldi loodud mobiilne väljaõppeosakond ja rühm arste.

Soome rahuvalvajad naasid kodumaale

Viimased operatsioonil osalenud soomlased naasid kodumaale pühapäeval, 24. septembril 2023. Malist Soome naasnud väeosad ja operatsioonil kasutatud riigilipu võttis vastu maaväe operatsioonide ülem brigaadikindral Sami-Antti Takamaa. Lipp antakse sõjamuuseumile hiljem üle.

Soomlased töötasid MINUSMA operatsioonil pühendumuse ja raudse professionaalsusega. Oskusi hinnati operatsioonil ka rahvusvaheliselt, tänas brigaadikindral Takamaa kodumaale naasnud rahuvalvajaid.

Sõjalises kriisireguleerimises osalemine on üks kaitseväe põhikirjalisi kohustusi. Soome osaleb kümnel sõjalisel kriisireguleerimisoperatsioonil kokku ligikaudu 450 sõduriga. Enamik, umbes 200 rahuvalvajat teenib ÜRO juhitud UNIFIL-i operatsioonil Liibanonis.

Läti-Valgevene piiril on 12-kilomeetrine järjekord

By

Helena-Reet Aari

-

september 23, 2023

NordenBladet — Pärast Silene piiripunkti sulgemist on Pāternieki piiripunkt ainus, kus saab ületada Läti ja Valgevene piiri. Seetõttu on veoautode järjekorrad oluliselt kasvanud, teatas Läti televisioon 22. septembril.
Lätti ei pääse enam Venemaal registreeritud autod, küll aga Valgevenes registreeritud autod. Ja Pāternieki piiripunktis on neid palju, vahendab lsm.lv.

Piiripunktis ütlesid Valgevenes registreeritud autode juhid, et nad on valgevenelased, kuid selliste autode vastu tunnevad huvi ka venelased.

Vitali: „Olen mõnest uudisteportaalist lugenud, et võib-olla üritavad venelased Valgevenes piiriületusteks autosid rentida.”

Valgevenelaste sõnul on neil soodsam sõita läbi Pāternieki punkti kui näiteks läbi Leedu piiripunktide.

Andrei: „Piiri ületamiseks kuluv aeg on seal suur, 12 või 15 tundi. Siin on kiirem. Siia sõitsime Minskist, see on meie jaoks suur ümbersõit, palju kilomeetreid.”

Piiripunkti taga oli ka paar autot Venemaal registreeritud autonumbritega.
Vaclav: „Ma olen Euroopa Liidu kodanik, kuid mind ei lubata enam oma autoga Euroopa Liitu – see on jama!”

Ajakirjanik: „Aga on fakt, et Venemaa tungis Ukrainasse?”
Vaclav: „Mis see minusse puutub? Mind ei huvita poliitika!”

Vaclav ütles, et ei tule enam Euroopasse tagasi.
Läti piirivalve Daugavpilsi administratsiooni piirikontrolli ja immigratsioonikontrolli talituse juht Vadims Grickovs ütles, et praegu läbivad Pāternieki piiripunkti vaid murdosa nendest, kes varem sõitsid Silene piiripunkti kaudu.

„Veokite voog ei muutunud. Ööpäevas tehti [ennegi] ülevaatus umbes 80-100 autole ja sama on ka praegu. Järjekord muidugi veidi kasvas. Järjekorras on 450 sõidukit,” rääkis Grickovs.

Nagu Läti televisioon reede pärastlõunal täheldas, algab Lätis veokite järjekord umbes 12 kilomeetri kaugusel piiripunktist.

Lääne-Eesti ja saarte maakaitsevõitlejad saabusid õppusele

By

Helena-Reet Aari

-

september 23, 2023

NordenBladet — Täna saabusid Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonda õppusele Ussisõnad Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kodukandi kaitsmiseks mõeldud üksuste võitlejad.

Äsja õppusele saabunud maakaitseväelasi õpetavad Kaitseliidu ja kaitseväe instruktorite kõrval välja ka nende endi rühmade reservväelastest juhid, et õppida kuidas olla valmis oma kodukanti sõja korral kaitsma.

Õppusel osaleb ka mereväes 11 aastat tagasi väljaõppe saanud madrus Maido Palusalu, kes loodab teada saada kuidas asjad maaväes toimivad. Tõstamaalt pärit metsandusega tegelev reservväelane lisas, et pere oli igati toetav ja lapsehoidmisesse kaasati ka vastutulelik ämm.

Reservväelased harjutavad oma kodukoha kaitsmist Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonnas kuni 29. septembrini. Õppus algas reservjuhtide täiendväljaõppega, kes hakkavad juhtima täna Ussisõnadele saabunud maakaitserühmade reakoosseisu. Väljaõppele järgnevad kontrollharjutused erinevates kohtades üle Pärnu-, Lääne-, Hiiu-, Saare- ja Muhumaa.

Ussisõnadele on kutsutud need ajateenistuse läbinud ja reservi arvatud reservväelased, kelle ametikohtadele oli välja õpetatud uus koosseis reservväelasi ja kes määrati seetõttu maakaitseüksuste koosseisu. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatele uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.

Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul oodatakse õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus kestab 28. augustist kuni 8. oktoobrini.

Avafoto: Eesti Kaitsevägi

Muudatused AS Pro Kapital Grupp tagamata võlakirjade tingimustes

By

Helena-Reet Aari

-

september 22, 2023

NordenBladet — AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Emitent) on emiteerinud 3 459 081 tagamata võlakirja ISINiga EE3300001676 (edaspidi nimetatud kui Võlakirjad) koguväärtuses 9 685 426,80 eurot. Võlakirjade intressimäär on 8% ja Lunastamistähtaeg enne Võlakirjade tingimuste muutmist 31. oktoober 2024.

Võlakirjad on kaubeldavad Nasdaq Tallinn väärtpaberibörsil.
Emitent tegi Investoritele ettepaneku muuta Võlakirjade tingimusi (avaldatud 20. augusti 2023 teates). Vastavalt Võlakirjade tingimustele loetakse Investorite otsus Võlakirjade tingimuste muutmiseks vastuvõetuks, kui hääletustähtaja viimase päeva seisuga on muudatuse poolt antud vähemalt 50% kõigist Võlakirjadega esindatud Investorite häältest.

20. septembril 2023 saabus hääletamise tähtpäev ja poolthäälte enamusega otsustasid Investorid muuta Võlakirjade tingimusi alljärgnevalt:
1. Võlakirjade tingimuste punkti 1.1.18 muudetakse järgmiselt:
“1.1.18. Lunastamiskuupäev tähendab 31. oktoobrit 2026, mil Emitent lunastab kõik Võlakirjade tingimuste alusel emiteeritud Võlakirjad. Emitent võib Lunastamiskuupäeva ühepoolselt edasi lükata maksimaalselt kahe aasta võrra (s.o 31. oktoobrini 2028), avaldades vastava teate Nasdaq Tallinna Börsi kaudu hiljemalt 30. septembriks 2026.”
2. Võlakirjade tingimuste punkti 6.1 muudetakse järgmiselt:
“6.1. Võlakirjadele kehtib fikseeritud intressimäär 8% (kaheksa protsenti) aastas kuni 31. oktoobrini 2024 (kaasa arvatud) ja 9% (üheksa protsenti) aastas alates 1. novembrist 2024, mida kohaldatakse emiteeritud võlakirjadele (s.o lunastamata) Võlakirjade nimiväärtuses alates konkreetse Seeria (Tranche) Väärtuspäevast kuni Lunastamistähtajani või Ennetähtaegse Lunastamise kuupäevani (kaasa arvatud).
Vastavalt hääletustulemustele kinnitas Emitendi juhatus muudetud Võlakirjade tingimused 22. septembril 2023. Muudetud Võlakirjade tingimused tehakse teatavaks ja avalikustatakse Nasdaq Tallinna börsi kaudu ning edastatakse ka registrile.
Seoses Investorite otsusega kiita heaks Võlakirjade tingimuste ülaltoodud muudatused, kasutab Emitent oma õigust Võlakirjade osalisele Ennetähtaegsele Lunastamisele. Emitent lunastab 31. oktoobril 2024 proportsionaalselt 15% kõigi Võlakirjade nimiväärtusest (Võlakirjade arv ei muutu), tasudes igale Investorile 0,42 eurot iga Võlakirja kohta. 1. novembril 2024 on Võlakirjade uueks nimiväärtuseks 2,38 eurot Võlakirja kohta. Emitent avaldab Ennetähtaegse Lunastamise otsuse ja täpsed tingimused uue börsiteatega vastavalt börsireglemendile ettenähtud ajal ja kujul.

Edoardo Axel Preatoni
Juhatuse liige
Tel 6144 920
Email: prokapital@prokapital.ee

Euroopa Liidu asjade komisjon toetab sõidukite heitgaaside vähendamist

By

Helena-Reet Aari

-

september 22, 2023

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse kohta, mille eesmärk on vähendada sõidukite õhusaasteainete heitenorme ning tagada, et sõiduautod, kaubikud, veoautod ja bussid oleksid vastupidavamad ja keskkonnasäästlikumad.

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on õhukvaliteedi parandamine ning seeläbi inimeste tervise kaitsmine hea ja vajalik eesmärk. „Tuleb arvestada, et uued nõuded tõstavad mõnevõrra sõidukite hindu,” ütles aseesimees ja osutas, et hinnatõus ei tohi olla märkimisväärne, kuivõrd seoses plaanitava käibe- ja tulumaksu tõusuga võib vastasel juhul autode kättesaadavus Eestis halveneda. „Samuti on oluline, et algatus ei raskendaks null CO₂ heitega sõidukite arendamist ja kasutuselevõttu,“ lausus ta.

Lisaks sõidukite heidete vähendamisele on Euro 7 standardite eesmärk ühtlustada varem sõiduki tüübist ja kütuseallikast sõltunud heitenorme ning tagada, et sõidukid oleksid tegelikes tingimustes tunduvalt kauem keskkonnasäästlikumad. Eesti jaoks on oluline saavutada tasakaal tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtu ning kaasneva hinnatõusu vahel.

Algatus käsitleb peale heitgaaside ka piduritest ja rehvidest pärit heidet. Eesti seisukoha järgi peaks jäähaarderehvid algatuse reguleerimisalast välja jääma, et määrus ei vähendaks nende haardevõimet ega tooks kaasa selliste rehvide märkimisväärset hinnatõusu.

Õhusaaste põhjustas 2018. aastal Euroopa Liidus hinnanguliselt üle 300 000 enneaegse surma. Linnade suurim õhusaasteallikas on maanteetransport. Euroopa Komisjoni hinnangul tõstavad uued nõuded mõnevõrra sõidukite hindu, ent ohtliku õhusaaste vähenemisega väheneb koormus tervishoiusüsteemile ning kogukasu keskkonnale on 133 miljardit eurot.

Istungil osales ja tutvustas algatust Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohad sõidukite õhusaasteainete heitenormide ja akude tööaja määruse eelnõu (Euro 7) ettepaneku COM(2022) 586 kohta kinnitada kooskõlas keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega.