Soome: Börsielektri hind on taas nullis – madal hind võib püsida veel pikalt

By

-

september 25, 2023

NordenBladet — Elektri börsihinda maksvad elektritarbijad said pühapäeval, 24. septembril nautida peaaegu tasuta elektrit, kuna tunnihind kõikus nulli ümber. Sama jätkub ka täna esmaspäeval ning praeguste väljavaadete juures püsib hind madalal järgmised paar nädalat, vahendab Yle.

Miks elekter praegu nii odav on?
Põhjamaades on olnud väga vihmane suvi. Umbes pool Soomes, Norras ja Rootsis kasutatavast elektrist toodetakse hüdroenergiaga, seega mõjutavad elektri hinda ka sademed, märgib elektrifirma Väre portfellihaldur Risto Kinnunen.

Võrgufirma Fingridi esindaja Arto Pahkin toob hinnaalanduse põhjuseks jätkuvalt sooja sügise, mis on vähendanud elektritarbimist.

Tuulised ilmad on seevastu tuulikud kõvasti tööle pannud ja palju elektrit turule toonud.

Tuleviku kohta märgib Kinnunen, et praegu on vee olukord väga hea ja uued sademed ei taha enam veehoidlatesse ära mahtuda. Seega võib ette näha soodsate hindade jätkumist. Kinnuneni sõnul lubavad ilmaprognoosid Põhjamaades lähinädalateks vihma, tuult ja sooja ilma, mistõttu võib oodata hindade madalal püsimist ka oktoobris.

Suur tähtsus on ka tuumaelektrijaamadel. Fingridi esindaja Pahkini sõnul on tuumaenergeetika hoolduselt elektritootmisse naasmas.

Loviisa 1 on tagasi järgmisel reedel ja Olkiluoto 3 tehnilised piirangud lõppevad nädala pärast pühapäeval, 1. oktoobril. Siis saavad nad seal ilmselt oma masinatest elektrit võrku juhtida nii palju kui tahavad, selgitab Pahkin.

Pahkin lisab oma väidetele sõna aga. Soome ja Rootsi vahelistel Rauma-suunalistel elektri ülekandeühendustel algavad hooldused järgmisel teisipäeval ja kestavad 5. oktoobrini. Tekivad ülekande piirangud, mis kindlasti kajastuvad elektri hinnas.

Hinnakõikumist põhjustava ülekandevõimsuse teine hooldus algab 9. oktoobril ja kestab paar nädalat.

Enne talve on hea ühendusi hooldada, et meil oleks külmal ajal võimsus usaldusväärselt kasutuses, selgitab Pahkin.

Kolmas elektrihinna mõjutaja on tuulevaikne ilm.

Elektrimüügifirma Oomi äridirektor Ari Lehtinen ütleb, et hind tõuseb tuule vaibudes kiiresti.

Tõenäoliselt näeme veel kõrge hinnaga päevi, kuid üldiselt võivad elektritarbijad saabuvaks talveks valmistuda südamerahuga.

Elektri tulevikuhinnad näitavad, püsib elektri hind mõõdukal tasemel kuni järgmise sügiseni.

Soome reaalajas elektrihindu näete NordenBladet.fi lehelt SIIN

Euroopa kosmosekonverentsi tähelepanu keskmes on kosmosemajandus

By

Helena-Reet Aari

-

september 25, 2023

NordenBladet — Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Viinis toimuva aastaistungi tänavuseks fookusteemaks on Euroopa panus kosmosemajandusse. Lisaks sellele läheb hääletusele Venemaa assotsieerunud liikmestaatus, et riik eemaldada sellest ühendudest. Eesti seisukoht on, et Venemaa liikmestaatuse küsimuses tuleb saavutada resoluutne otsus.

„Koostöö Venemaaga on mõeldamatu ka kosmoses. Euroopa kosmosevaldkonna eesmärk peab olema Venemaa täielik isoleerimine, et ühel hetkel Ukrainaga koos oma võimekust kosmoses tõsta“, ütles Kadastik.

Istungil osalevad Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik ja delegatsiooni liige Tõnis Lukas.

Kadastik selgitas, et Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (European Interparliamentary Space Conference – EISC) eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EISC-i istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.

Eesti tegevused kosmosevaldkonnas on täna tihedalt seotud Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisusega ja Euroopa Liidu (EL) kosmoseprogrammiga. ESA täidab Eesti kosmosevaldkonnas hankeagentuuri rolli, kuni pole loodud vastavat riiklikku struktuuri.

Eesti kosmoseprogrammi eesmärk on võimaldada kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis ning selle tulemusena suurendada toodete ja teenuste eksporti, arendada kohalikku kosmosetööstust, haridust ja teadust. Oluline on paranda Eesti ettevõtete positsiooni tarneahelates ja aidata kaasa peatöövõtjate tekkele Eestis.

Peale aastaistungit toimub Austria parlamendis ka Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi 20. aastapäeva pidustused, kuhu on kutsutud ka Euroopa Kosmoseagentuuri ja muude kosmosevaldkonna sidusrühmade esindajad.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.

Põhja- ja Baltimaad kiirendavad tempot täielikult integreeritud digitaalse piirkonna suunas

By

Helena-Reet Aari

-

september 25, 2023

NordenBladet — Põhja- ja Baltimaad on üks digitaalselt arenenumaid piirkondi maailmas. Kuus aastat tagasi võtsid regiooni IT- ja digitaliseerimisministrid kohustuse tagada, et Põhja- ja Baltimaad on avaliku sektori digitaliseerimise eestvedajad maailmas. Nüüd on kätte jõudnud aeg kiirendada piirkonna riiklike eID-de piiriülest kasutamist.

Piiriülene autentimine on vajalik, et võimaldada Põhja- ja Baltimaade elanikele paremat piiriülest liikuvust ja meil on selle saavutamiseks väga hea positsioon.

Põhja- ja Baltimaade IT- ja digitaliseerimisministrite 22. septembril 2023 Reykjavikis vastu võetud deklaratsiooni eesmärk on julgustada iga riigi vastavaid asutusi, nagu rahvastikuregistrid ja digiteenuste pakkujad, tegema jõupingutusi piiriülese identiteedi kaasamiseks oma poliitikasse ja tegevuskavadesse, et muuta elanike ja ettevõtete igapäevaelu lihtsamaks.

„Arvan, et see on väga oluline verstapost ning märkimisväärne samm edasi Põhja- ja Baltimaade digitaliseerimisalases koostöös. Praeguse Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujana jätkab Island tööd mitmepoolse lepinguga, mis parandab piiriülese identiteedi sobitamise täpsust, sujuvust ja turvalisust,“ ütles Islandi rahandus- ja majandusminister Bjarni Benediktsson.

Kõrgele usaldusele ja koostöövalmidusele tuginev deklaratsioon näitab tugevat poliitilist tahet töötada piiriülese autentimise nimel. Samuti annab see riikidele ja vastavatele ametiasutustele selged volitused selle võimaldamiseks.

„Mul on hea meel, et Põhjamaade ja Balti riikide ministrid annavad selles deklaratsioonis võetud kohustustega meie piirkonnale Euroopas piiriülese autentimise osas edumaa. Ühtlasi aitavad nad kaasa eesmärgi täitmisele muuta meie piirkond maailmas kõige integreeritumaks,“ ütleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann.

Deklaratsioonile järgneb Põhja- ja Baltimaade valdkonna ekspertide koostatud tegevuskava ning riikide ametnikud jätkavad tööd piiriülese autentimise võimaldamise nimel.

Loe Põhja- ja Baltimaade digitaliseerimisministrite deklaratsiooni piiriülese autentimise kohta piirkonnas siit.

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Muudatused Coop Pank AS-i juhatuses ja tütarettevõtete nõukogudes

By

Helena-Reet Aari

-

september 25, 2023

NordenBladet — Coop Pank AS-i nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Karel Parve, kes asub juhtima erakliendipangandust. Karel Parve volitused juhatuse liikmena algavad 01.11.2023 ja kestavad kuni 31.10.2026.

Ühtlasi valiti Karel Parve Coop Pank AS-i tütarettevõtete Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogude liikmeks. Karel Parve volitused Coop Panga tütarettevõtete nõukogude liikmetena algavad 01.11.2023 ja kestavad kuni 31.10.2026.

Samuti pikendati Arko Kurtmanni volitusi Coop Finants AS-i nõukogu liikmena kuni 31.10.2026.

Karel Pave on omadanud Bucknell Ülikoolis bakalaureuse kraadi rahvusvahelistes suhetes. Alates 2019. aastast töötab ta LHV Pangas, milles viimasena juhtis privaatpanganduse valdkonda. Eelnevalt on ta töötanud Luminor Bank ASis eralaenude tootejuhi ja Scrum Master’ina projektide ning muutuste juhtimise üksuses ning Swedbank ASis projektijuhi ja piirkonnajuhina kliendikogemuse juhtimise üksuses. Karel Parvele ei kuulu ühtegi Coop Panga aktsiat.

Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink: „Coop Pank on seitsmendaks tegevusaastaks kinnitanud end tugevalt Eesti pangandusmaastikule, ühena viiest universaalpangast. Oleme näidanud, et meil on eristuv strateegia, see on kõnetanud kliente ning kasvatanud meie turuosa 6% juurde. Edasise kasvu tagamiseks peame veenma kliente kasutama mitte üht-kaht meie teenustest vaid kogu teenuste paketti. Ehk saama rohkematele klientidele põhipangaks. Kareli eestvedamisel jõuame 2027. aastaks selleni, et Coop Panga teenuseid kasutab aktiivselt enam kui 10% Eestimaa elanikest“.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 172 400 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale.

Panga enamusaktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Kristjan Seema
Turundus ja kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5505 253
e-mail: kristjan.seema@cooppank.ee

Eesti: Erikomisjon arutab Euroopa Liidu toetuste kasutamist

By

Helena-Reet Aari

-

september 25, 2023

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab avaliku istungi, et arutada taas Euroopa Liidu toetuste kasutamist.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul arutati komisjonis sama teemat ka suve alguses, kust jäi mulje, et aasta teises pooles osatakse toetusrahadele paremat rakendust leida. „Rahandusministeerium rõhutas juunis, et väljamaksete tempot tuleb oluliselt kiirendada, aga augustis tuli nentida, et pigem on läinud vastupidi. Keskmine väljamakse sellest fondist on loodetud 50 miljoni euro asemel olnud viimastel kuudel umbes 30 miljonit eurot kuus,“ ütles ta.

Augusti lõpuks oli Rahandusministeerium üha selgemalt väljendanud, et välistoetuste projektide tulemuslik lõpetamine võib sattuda ohtu. Ministeeriumi info kohaselt on Eesti seni suutnud kõik varasemad ühtekuuluvuspoliitika toetused pea täielikult ära kasutada.

Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, terviseminister Riina Sikkut, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, riigikontrolör Janar Holm ning Riigikontrolli esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.