NordenBladet – Tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga on paljudel inimestel õnnestunud oma maks viia sellise ülekoormuseni, et ta ei tule enam oma ülesannetega toime. Me koormame maksa tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitude, alkohoolsete jookide ja erinevate stimulantide pideva ületarbimisega.

Kui maksa funktsioonid on ülekoormatud, siis maks ei saa teha oma tööd täiel võimsusel, kirjutab Egle Koppel raamatus „Maksa puhastamine taimetoiduga“. Maks on nagu sinu isiklik vitamiinide ladu, kuna ta ladustab endas palju vitamiine ja mineraale nagu A-, D-, B12-, K- ja E-vitamiinid, et neid jätkuks mitmeks kuuks (B12-vitamiini isegi aastateks) ning rauda ja vaske väiksemas koguses, vabastades need verre, kui kehal on neid vaja.

Vere puhastaja
Maks puhastab verd, filtreerides kaks liitrit verd minutis. Kui ohtlikud toksiinid nagu alkohol, ravimid,bakterid, viirused, pestitsiidid või raskemetallid satuvad vereringesse, siis maks reageerib kiirelt, asudes neid neutraliseerima, hävitama ja detoksifikeerima, et need erituselundite kaudu kehast väljuda saaksid. Paljud toksilised ained (näiteks ammoniaak) tekivad ka täiesti normaalse ainevahetuse kõrvalsaadusena, kuid töökorras maksale ei ole selle eemaldamine probleem.

Immuunsüsteemi toetaja
Maks on inimorganismi kaitseliin vere kaudu levivate infektsioonide eest. Maksas leiduvad kaasasündinud spetsiaalsed immuunrakud avastavad ja püüavad verest patogeene. Kupfferi rakud on maksas asuvad õgirakud, mille u?lesandeks on nn halbade bakterite hävitamine. Maks toodab immuunfaktoreid, mis tõstab ka organismi immuunsüsteemi ja kaitseb immuunsüsteemi ülekoormuse eest.

Mis juhtub ülekoormatud maksa korral
Kui maksa funktsioonid on ülekoormatud, siis maks ei saa teha oma tööd täiel võimsusel. Kannatavad rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus ning võib tekkida raskusi veresuhkru tasakaalu säilitamisega. Juba väiksemgi häire võib nõrgestada immuunsust, põhjustada energia langust ja allergiaid.

Pidev suures koguses toksiinide vool põhjustab maksa üleküllastatuse ning suured toidu molekulid, bakterid, seened, parasiidid, toksiinid ja jääkained satuvad otse vereringesse. Maks ei suuda enam mürke detoksifikeerida ning need kantakse verega mööda keha laiali, mistõttu keha muutub toksiliseks – see aga koormab ja ärritab omakorda immuunsüsteemi.

Kui immuunsüsteem peab iga päev töötama kõrgendatud koormusel, kaitstes sooletrakti,puhastades verd, võideldes põletikega ja eemaldades patogeene, siis muutub ta nõrgaks. Seetõttu võib paljude terviseprobleemide algpõhjuseks olla ülekoormuse tõttu häiritud maksa funktsioneerimine.

Mõned märgid maksa kehvast talitlusest
Kahjuks ei anna maks ise valuga või mingil muul viisil oma algavatest probleemidest märku. Isegi tavameditsiinis on keeruline kindlaks teha juba kahjustunud maksa, ülekoormusest rääkimata. Seetõttu võib kuluda üsna pikk aeg enne, kui selgub, et maksale on liiga tehtud. Tihti peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö üle võtma. See koormab ka nende tööd ning võivad ilmneda mitmesugused sümptomid üle kogu keha.

Ülekoormatud maksa tunnusteks võivad olla:

• nahaprobleemid – akne, sügelev nahk, ekseem, pigmendilaigud
• allergiad – heinapalavik, allergiline nohu, toiduallergiad
• madal immuunsus – pidevad külmetushaigused
• peavalud – migreen
• seedimisprobleemid – gaasid, puhitus, kõhukinnisus või -lahtisus
• refluks
• sapikivid
• neerukivid
• krooniline väsimus
• unehäired
• ülekaal
• kõrgenenud kolesteroolitase
• veresuhkru probleemid
• hemorroidid
• veenilaiendid
• tumedad ringid silmade ümber
• katune keel, halb hingeõhk
• kõrge vererõhk
• keskendumisraskused
• kroonilised infektsioonid
• hormonaalsed häired
• raskekujulised menopausi sümptomid
• emotsionaalsed puhangud – vihastamine, ärrituvus

Mis koormavad maksa?
Inimkeha on loodud sellisena, et see peaks toime tulema normaalse koormusega. Maks on „disainitud“ nii, et peaks hakkama saama ilma kõrvalise abita või erilise tähelepanuta. Tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga on paljudel inimestel õnnestunud aga oma maks viia sellise ülekoormuseni, et ta ei tule enam oma ülesannetega toime. Me koormame oma maksa tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitude, alkohoolsete jookide ja erinevate stimulantide pideva ületarbimisega. Kui lisada siia veel saastatud õhk, raskemetallid, pestitsiidid, GMO-d ja kodukeemia, siis see kõik toob lõpuks kaasa toitainete defitsiidi ja toksiinide ülekülluse kehas, mis häirib maksa tööd ja loomulikku puhastumisprotsessi.

Ülesöömine ja ülekaal, alatoitumine ja alakaal
Ülesöömine on maksa alafunktsiooni peamine põhjus, sest see paneb maksale suure koormuse. Ülesöömine võib kaasa tuua ka vajalike ensüümide puuduse kehas, mis tekitab maksale lisastressi. Kui me sööme liiga palju, siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Ülekaal on üheks peamiseks rasvmaksa põhjustajaks. Ka alatoitumine ja alakaal võib kaasa tuua toitainete defitsiidi, mis koormab maksa ja pärsib tema töövõimet. Alatoidetud ehk toitainete defitsiidis võivad olla ka inimesed, kes tunduvad välimuse järgi ületoidetud. Sest ülekaalu põhjustab enamasti just raskesti seeditavate ja toitainetevaeste toitude liigne tarbimine ning ebapiisav liikumine.

Liigne valgu tarbimine
Kehal on vaja normaalseks toimimiseks 10–15% valke päevasest kaloraažist. Valkude liigset tarbimist,eriti loomset päritolu valkude nagu muna, piima-, liha- ja kalatooted tuleks piirata. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on tervisele kahjulik, see aeglustab seedimist, koormab neerusid ja maksa,samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkude rohke tarbimise korral muutub keha liiga happeliseks, vabaneb ka liigselt ammoniaaki. Valkude liigne tarbimine tekitab organismis veel vedelikupuuduse, koormates neerude tööd, mis peavad liigsed valkude laguproduktid (lämmastikuühendid) verest välja filtreerima. Valkude tarbimisel oleks hea jälgida, et suurem osa valke saadaks taimsetest allikatest nagu oad, läätsed, pähklid, seemned, teraviljad ja aedviljad. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast.

Liigne rasva tarbimine
Head rasvad õiges koguses on kehale ja maksa funktsioonide toimimiseks hädavajalikud.

Friikartulid, kartulikrõpsud, peekon, pitsa ja teised samalaadsed toidud ei ole tervisliku toitumise lipulaevad, kuna sisaldavad suures koguses nn halbu rasvu. Need rasvad on seotud paljude terviseprobleemidega nagu diabeet, südamehaigused, sapikivd ja rasvmaks. Maksal on raske töödelda küllastatud rasvu, rafineeritud rasvu, transrasvu ja hüdrogeenitud rasvu.

Ka oomega-6 rikaste taimeõlidega (nt päevalilleja maisiõli) liialdamine ei ole tervislik. Oomega-6 rasvhapped on kasulikud asendamatud rasvhapped, kuid nende rasvhapete ületarbimine soodustab kehas põletikulisi protsesse. Kuigi erinevad toidurasvad peaksid katma 25–30% päevasest toiduenergiast, mis on päris suur protsent, on rasvade ületarbimine väga kergelt saavutatav. Seega on mõistlik lugeda pakendiinfot ja vähendada nn halva rasva tarbimist ja tarbida normaalses koguses häid rasvu (sellel peatutakse põhjalikumalt „Heade rasvade” peatükis).

Maksa ülekoormus ja maksahaigused
Maksa ülekoormus, mis kestab pikka aega, võib soodustada ka maksahaiguste teket. Maksahaigused koormavad ja kahjustavad omakorda maksa ning vähendavad veelgi maksa võimet täita oma elulisi funktsioone. Inimestel tuntakse ligi sada maksa haiguslikku seisundit, mille täpseid tekkepõhjusi pole teada. Osa neist on ravitavad ja ennetatavad, kuid osa mitte. Maksahaigustel võivad olla erinevad põhjused – nii kaasasündinud kui ka viiruslikud.

Mõningaid maksahaigusi seostatakse aga hoopis pikka aega kestnud ebatervisliku eluviisi ja kehvade toitumisharjumustega. Pikaajaline narkootikumide, alkoholi, mõnede ravimite ja muude toksiliste ainete tarbimine kahjustab maksa rakke. Seetõttu võivad alkoholist hoidumine, tervislik toitumine, piisav liikumine ja normaalse kehakaalu säilitamine tugevdada immuunsust ja vähemalt osasid maksahaigusi ennetada või varjases staadiumis ka ravile kaasa aidata.

Levinumad maksahaigused
Eriti laialt on levinud alkoholist põhjustatud maksahaigused, mis moodustavad lausa eraldi maksahaiguste rühma: siia kuuluvad alkoholhepatiit, alkohoolne maksapuudulikkus, maksa alkoholskleroos ja maksa alkoholtsirroos. Maksahaiguste hulka võidakse liigitada ka maksa ajutised talitlushäired, näiteks naistel raseduse ajal: raskekujuline rasedusaegne iiveldus, rasedushepatoos, rasedusaegne äge rasvmaks, maksarebend jt. Maksahaiguste korral võib tegemist olla valkude ja rasvade seedimise ning imendumise häiretega. Ägeda maksaainevahetuse häire korral kogunevad maksa ainevahetuse lõppsaadused – nagu näiteks ammoniaak –, kahjustades organismi, eriti ajukudet.

Rasvmaks ehk steatoos

Võimalikud põhjused: alkohol ja mittealkohoolse rasvmaksa ehk steatohepatiidi puhul ebatervislik toitumine, toksiinid ja rasvumus. Steatoosist põhjustatud muutused on mõnikord ajutised ning õige toitumise ja alkoholist loobumisega on võimalik maksa töövõimet taastada.

Esimeseks alkoholikahjustuseks on rasva kogunemine maksa. See protsess toimub maksarakkude arvelt, pärssides maksakoe uuenemist. Tekib rasvmaks, mis saab eelduseks maksapõletikule. Kui selles etapis alkoholist loobuda, võib maks täielikult taastuda kuni kahe kuuga.

Sidekoe vohamine ehk tsirroos

See on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg ehk viimane staadium, mille tekkimiseni võib kuluda aastaid. Nii juhtub ka pideva alkoholi tarbimise tõttu. Tsirroosi korral maksarakud surevad, areneb sidekude ja maksas tekivad armid. Enne üldisesse vereringesse jõudmist läbib seedeelunditest tulvav veri maksa, et seal kahjulikest ainetest puhastuda. Sidekoestunud maksa korral on selline verevool takistunud. Verre jäänud mürgid jõuavad ajju ning tagajärjeks on ajukahjustus.
Sidekoestunud, taastumis- ja töövõime minetanud maks on soodne pind ka vähkkasvajale.
Maksatsirroosi ei ole teadupärast võimalik välja ravida, haiguse kulgu ja tsirroosistaadiumi teket saab ainult aeglustada.

A-, B- või C-hepatiit

See on viiruslik maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ravimtekkelised maksakahjustused liigitatakse nende põhjustatud maksahaigusteks ehk ravimhepatiidiks. Võimalikud põhjused: viirused ja ravimite kõrvaltoimed.

Kuidas maksa tervist mõõdetakse?
Paljudel juhtudel ei pruugi olla mingeid sümptomeid maksahaigusest, kuid vahel võivad maksahaigusele viidata isutus, silmavalgete kollakus, heledavärviline väljaheide või valu paremal küljel. Kahtluse või selliste sümptomite olemasolu korral pöördu kindlasti oma perearsti või eriarsti poole,kes määrab analüüsid ja vajadusel ka ravi. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov – kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning viirusevastaste antikehade ehk vastuainete olemasolu või nende puudumist. Kuna maks osaleb paljudes protsessides, ei piisa enamasti ühest analüüsist ja uuringuid tavaliselt kombineeritakse.

Avafoto: Pexels/Pixabay
Allikas: Egle Koppel „Maksa puhastamine taimetoiduga. 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhastamiseks ja kaalulangetamiseks“, kirjastus Cum Laude 2015