NordenBladet – Vihterpalu mõisa* 3,2 miljoni euro eest müüv soomlasest ettevõtja Timo Lemberg rääkis suvel Soome majanduslehele, et arvatavasti oleks tal kui välismaalasel ja eriti mõisa jaoks Eesti riigilt toetusraha saada võimatu. “Ma ei usu, et ka Soome ettevõtlusamet Business Finland annaks raha soome keelt purssivale eestlasele. Nii need asjad lihtsalt on, rahvus mängib sellistes asjades rolli.”
Timo Lemberg sai Soomes rikkaks 90ndate lõpul kui müüs oma mobiiliümbriseid värvinud ettevõtte maha. 20 aastat tagasi ostis ta Eestis Vihterpalu mõisa ning renoveeris selle uhkeks kompleksiks, kust ei puudu ka tenniseväljak ja helikopteri maandumisplats. Nüüd on mõis kolmveerand aastat müügis olnud – mõisakompleksi eest küsitakse 3,2 miljonit eurot ning seda ümbritsevate kinnistutega kokku tuleb hinnaks üle 5 miljoni euro.
Lemberg rääkis Soome majanduslehele Kauppalehti, et huvilisi on olnud üle maailma – nii Hong Kongist, Indiast, Hiinast kui Ameerikast. Koroonaviirus on aga paljude huvilistegi plaanid sassi löönud.
62-aastane Lemberg nendib, et vanus on juba sealmaal, kus mõisavalitsejat temast pole ja plaanib oma kodulinna Salosse tagasi kolida.
Ta tõdeb, et paljud mõisarenoveerijad on Eestis ka riigilt toetusrahasid saanud, aga ütleb, et soomlastel oleks kohatu Eesti riigilt raha küsima minna. “Kas see pole mitte nii, et kui rääkida mõisatest ja eriti välismaalastele kuuluvatest, siis on toetusraha kraanid ikka pigem kinni,” arutleb Lemberg, aga ütleb, et ta pole ka proovinud toetust taotleda.
Eestiga on ta 20 siinelatud aasta jooksul väga rahule jäänud. “Mul pole ühtegi etteheidet. Kahju on lahkuda,” rääkis Lemberg.
__________________
Aastal 1586 asutas Rootsi kuningas Johan III Vihterpalu mõisa ja andis selle Berend von Gröningenile. Aastal 1622 kinkis kuningas Gustav II Adolf Padise kloostri ja selle ümbruse maad Thomas Rammile. Thomas Ramm oli Riia linna müntmeister, kes rikka mehena oli rahastanud Gustav II Adolfi sõjakäike. Paar aastat hiljem andis kuningas Rammile aadlitiitli ja Vihterpalu mõis kuulus nüüd von Rammile. Vihterpalu mõisa kuldaeg oli 19. sajand. Aastal 1816 abiellus von Rammide tütar Elisabeth von Ramm Gustav von Knorringiga ja nad alustasid 1820 Vihterpalus uue neoklassitsistliku peahoone ehitamist selle praegusel kujul. Vihterpalu viimane von Ramm oli Sophie von Rosen. Aastal 1919 riigistati mõisate riigistamise käigus ka Vihterpalu maad. Viimased von Rammid lahkusid Eestist 1939. Aastal 2000 läks mõis soomlaste omandusse ja ulatuslik restaureerimine lõppes aastaks 2005.
Fotod: Vihterpalu.ee
Allikas: Kauppalehti.fi