NordenBladet — Islandi saarel mõõdeti nädala jooksul üle 10 000 maavärina, samal ajal kui maapinna tase tõuseb. Teadlane hoiatab suure vulkaanipurske eest. Maapinna tase tõusis päevadega umbes kolm sentimeetrit, riigi edelaosas on maavärinad sagenenud. Maavärinate jada algas kolmapäeval, 25. oktoobril.
Islandi riigiringhäälingu (Rúv) andmetel on riigi edelaosas viimase nädala jooksul mõõdetud juba üle 10 000 maavärina. Enamik maavärinaid on olnud väikesed, kuid kolm on olnud üle 4 magnituudi. Rúvi info kohaselt oli eilne esmaspäevane, 30. oktoobri 4,4-magnituudine maavärin tunda pealinna Reykjavikini.
Maavärinad on koondunud Reykjanesi poolsaarele, mis asub Reykjavíkist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Poolsaarel on umbes 30 suurt vulkaani. Islandi meteoroloogiainstituudi uurimisosakonna juht Matthew Roberts hoiatab vulkaani võimaliku aktiveerumise eest.
„Need maavärinad on hoiatusmärk, mis annab meile teada, et läheneme järgmisele [vulkaani]purskele,” ütles Roberts eelmise nädala reedel uudisteagentuurile Reuters.
Riikliku meteoroloogiainstituudi teatel on maavärinate seeria viimastel päevadel olnud tavapärasest ulatuslikum, kuigi maavärinad on Islandil tavalised. Robertsi sõnul on magma pikaajaline kuhjumine suurendanud rõhku ja see tõuseb aeglaselt maapinna poole. Senised maavärinad on olnud umbes viie kilomeetri sügavusel.
NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.
Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.
Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.
Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.
Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.
Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.
“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ütles Taani rändeminister oma avalduses.
Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.
Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.
Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.
Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.
NordenBladet – Islandi valitsusel on plaan kehtestada turismimaks, et kaitsta riigi puutumatut loodust, vahendab EuroNews. Island poleks esimene, kes sellist maksu koguks. Ühel või teisel kujul kehtib turismimaks juba mitmes Euroopa riigis ja suuremas linnas, nagu Pariis, Berliin, Amsterdam ja Rooma.
Viimase kümnendi jooksul on Islandit külastavate turistide arv järsult kasvanud. Aastail 2010–2018 kasvas külastajate arv enam kui 400 protsenti, ulatudes aastas 2,3 miljoni turistini. 2022. aastal, mis oli esimene pärast koroonapandeemiat, kui reisimine oli taas vabam, külastas Islandit 1,7 miljonit turisti.
Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir ütles väljaandele Bloomberg, et turismimaks aitab võidelda sellega, kuidas turistid riigi keskkonda mõjutavad. „Suur osa turistidest külastavad puutumatut loodust ja ilmselgelt ei jää see kauaks puutumatuks,“ ütles ta.
Kuigi Jakobsdóttir ei täpsustanud turismimaksu täpset summat, ütles ta, et see ei ole alguses „väga suur“. Esmalt oleks tegu nn linnade külastamise maksuga.
Samuti peab Islandi turismisektor jätkusuutlikum olema, võttes kasutusele näiteks ringmajanduse ja elektrisõidukid, lisas Jakobsdóttir. „See on väljakutse, kuid see saab tehtud,“ kinnitas ta.
NordenBladet — Kas oled kunagi mõelnud, kes võiks elutseda Viimsi Artiumi taga Karulaugu matkarajal, kus on porised mülkad, maalilised mahalangenud puud ja kummaliselt paindunud kuivanud puujuured. Kas sooviksid olla see inimene, kes avastab selle veidra ja natuke hirmutava soomuste, saba ja küüniseliste käppadega olendi, kelle silmad hiilgavad enam kui tuhat küünalt? Ja seda ainult paarsada meetrit Viimsi keskuse turvalisest ja viisakast asulast eemal.
Kätte on jõudnud sinu võimalus! 23.-24. septembril toimub Viimsi Artiumis loominguline kirjanduslik töötuba „Uued lood Põhja Konnast – loovkirjutamise töötuba lastele ja noortele“, mis ühendab endas nii loovkirjutamist, loo jutustamist kui ka fotograafiat.
Lapsed ja noored vanuses 10-16 eluaastat, kes on huvitatud loomingulisest kirjutamisest, on oodatud osalema töötoas, mida viib läbi auhinnatud kirjanik ja õpetaja Islandilt Markús Már Efraím.
Markús Már Efraím on loovkirjutamise õpetaja, autor ja storyteller Islandilt. Enda kohta kirjutab ta nii:
“Mis puudutab minu kogemust loovkirjutamise õpetamise alal, siis olen tegelenud sellega praeguseks üle kümne aasta nii Islandil kui näiteks ka USA-s. Kuigi minu kui juhendaja jaoks on oluline laste kirjutamis- ja lugemisoskuse edendamine ning huvi tekitamine lugemise ja kirjanduse vastu laiemalt, on minu arvates suurte inimeste esmaseks kohustuseks soosida laste võimet kriitiliselt mõelda, julgeda oma arvamus välja öelda ja leida oma isiklik “hääl”.
Olen Islandil õpetanud vist enam kui tuhandet last ja noorukit ning paljud neist on minu töötubades korduvalt osalenud. Olen saanud oma tegevuses eest mitmeid auhindu, nagu näiteks Uue Algatuse Auhind Reykjaviki noorsootöö- ja haridusosakonnalt, riiklik Lapsevanemate Auhind, Neighbourhood Hero auhind või Lastekaitsefondi kultuurivaldkonna auhind. Olen Rahvusvahelise Noorte Kirjanduskeskuste Nõunikekogu liige ning teinud aktiivset kaastööd erinevate rahvusvaheliste projektidega ning lasteajakirjaga “Illustoria”. Oma töös kasutan ma lugude jutustamisel palju fotograafiat. Hiljuti alustasin Islandil uut projekti “21. sajandi muinasjutud”, samuti on plaanis töötoad Gröönimaa idarannikul innuiidi lastega”.
Loovkirjutamise töötuba toimub Viimsi Artiumi erinevates ruumides ning välialal 23. ja 24. septembril (Randvere tee 20)
Laupäev, 23. september kl 11.00-18.00 (kaks 3-tunnist sessiooni koos lõunapausiga).
11:00 – 12:00 – Kaasaegse kunsti galerii.
12;00 – 18:00 – Ruum 228
Pühapäev, 24. septembrer kl 11.00-14.00 (üks session ja lõpetamine).
Viimsi Artiumi 3. korruse fuajee
Grupi suurus 12-16 noort, kes osalevad kõigil kolmel sessioonil.
Töötoa töökeel on inglise keel, kuid lugusid võib kirja panna oma emakeeles.
Töövahendid on kohapeal tasuta. Laupäeval soovitame kaasa võtta ka toidupaki, kuid einetada saab ka kohvik-restoranis Kork.
Osavõtvate noorte soovituslik vanus on 10 – 16, kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad noored, kes on huvitatud lugude jutustamisest ning nende loomisest.
Töötuba toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Viimsi Artiumi ja Viimsi Teaduskooli koostöös.
NordenBladet — 6. septembril kl 17.00 avatakse Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudi trepigaleriis Lossi tn 3 fotonäitus „Imeline Island“, mille autor on Elle Mets. Näitus on osa Skandinavistika osakonna algatatud projektist „Põhjala sügis Tartus“, mis koostöös Põhjamaade Ministrite esindusega Eestis tutvustab laiemale avalikkusele lähemalt Islandi, Fääri ja Gröönimaa keeli ja kultuuri.
Elle Mets on pärit väikelinnast Türilt. Erialalt on ta eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ühes Tartu üldhariduskoolis. „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst – nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukümmend aastat,“ räägib Elle Mets endast ja oma huvidest.
Ta jätkab: „Ilmselt on paljud meist kordki elus ihanud oma silmaga näha Islandit. Selle müstilise saarega keset Atlandi ookeani on seotud palju lugusid ja nähtusi, mis meie reaalsusetajuga kuidagi ei taha haakuda. Tahaks ju ikka päris ise näha-katsuda-kogeda, mis on see müstiline vettpurskav geiser, kuidas saab keset südasuve liustikujärvel jääpankade vahel triivida, rääkimata vulkaaniliste mägede pidevast ähvardavast kohalolekutunnetusest.
Nüüd, mil mul endal õnnestus möödunud suvel ise Islandil tuuritamas käia, sain sealt kaasa sellise emotsioonidetulva, mida lihtsalt pidin kellegagi jagama. Ja loomulikult pildikeeles, mis on mulle kõige südamelähedasem. See oligi käesoleva näituse tõukejõuks. Eredaid elamusi imelisel Islandil!“
Fotonäitus „Imeline Island“ on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega. Avamisel osaleb ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse vastne direktor Maria Gratschew.
Island on ka 2023. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik.
