NordenBladet – Islandi valitsusel on plaan kehtestada turismimaks, et kaitsta riigi puutumatut loodust, vahendab EuroNews. Island poleks esimene, kes sellist maksu koguks. Ühel või teisel kujul kehtib turismimaks juba mitmes Euroopa riigis ja suuremas linnas, nagu Pariis, Berliin, Amsterdam ja Rooma.
Viimase kümnendi jooksul on Islandit külastavate turistide arv järsult kasvanud. Aastail 2010–2018 kasvas külastajate arv enam kui 400 protsenti, ulatudes aastas 2,3 miljoni turistini. 2022. aastal, mis oli esimene pärast koroonapandeemiat, kui reisimine oli taas vabam, külastas Islandit 1,7 miljonit turisti.
Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir ütles väljaandele Bloomberg, et turismimaks aitab võidelda sellega, kuidas turistid riigi keskkonda mõjutavad. „Suur osa turistidest külastavad puutumatut loodust ja ilmselgelt ei jää see kauaks puutumatuks,“ ütles ta.
Kuigi Jakobsdóttir ei täpsustanud turismimaksu täpset summat, ütles ta, et see ei ole alguses „väga suur“. Esmalt oleks tegu nn linnade külastamise maksuga.
Samuti peab Islandi turismisektor jätkusuutlikum olema, võttes kasutusele näiteks ringmajanduse ja elektrisõidukid, lisas Jakobsdóttir. „See on väljakutse, kuid see saab tehtud,“ kinnitas ta.
NordenBladet — Kas oled kunagi mõelnud, kes võiks elutseda Viimsi Artiumi taga Karulaugu matkarajal, kus on porised mülkad, maalilised mahalangenud puud ja kummaliselt paindunud kuivanud puujuured. Kas sooviksid olla see inimene, kes avastab selle veidra ja natuke hirmutava soomuste, saba ja küüniseliste käppadega olendi, kelle silmad hiilgavad enam kui tuhat küünalt? Ja seda ainult paarsada meetrit Viimsi keskuse turvalisest ja viisakast asulast eemal.
Kätte on jõudnud sinu võimalus! 23.-24. septembril toimub Viimsi Artiumis loominguline kirjanduslik töötuba „Uued lood Põhja Konnast – loovkirjutamise töötuba lastele ja noortele“, mis ühendab endas nii loovkirjutamist, loo jutustamist kui ka fotograafiat.
Lapsed ja noored vanuses 10-16 eluaastat, kes on huvitatud loomingulisest kirjutamisest, on oodatud osalema töötoas, mida viib läbi auhinnatud kirjanik ja õpetaja Islandilt Markús Már Efraím.
Markús Már Efraím on loovkirjutamise õpetaja, autor ja storyteller Islandilt. Enda kohta kirjutab ta nii:
“Mis puudutab minu kogemust loovkirjutamise õpetamise alal, siis olen tegelenud sellega praeguseks üle kümne aasta nii Islandil kui näiteks ka USA-s. Kuigi minu kui juhendaja jaoks on oluline laste kirjutamis- ja lugemisoskuse edendamine ning huvi tekitamine lugemise ja kirjanduse vastu laiemalt, on minu arvates suurte inimeste esmaseks kohustuseks soosida laste võimet kriitiliselt mõelda, julgeda oma arvamus välja öelda ja leida oma isiklik “hääl”.
Olen Islandil õpetanud vist enam kui tuhandet last ja noorukit ning paljud neist on minu töötubades korduvalt osalenud. Olen saanud oma tegevuses eest mitmeid auhindu, nagu näiteks Uue Algatuse Auhind Reykjaviki noorsootöö- ja haridusosakonnalt, riiklik Lapsevanemate Auhind, Neighbourhood Hero auhind või Lastekaitsefondi kultuurivaldkonna auhind. Olen Rahvusvahelise Noorte Kirjanduskeskuste Nõunikekogu liige ning teinud aktiivset kaastööd erinevate rahvusvaheliste projektidega ning lasteajakirjaga “Illustoria”. Oma töös kasutan ma lugude jutustamisel palju fotograafiat. Hiljuti alustasin Islandil uut projekti “21. sajandi muinasjutud”, samuti on plaanis töötoad Gröönimaa idarannikul innuiidi lastega”.
Loovkirjutamise töötuba toimub Viimsi Artiumi erinevates ruumides ning välialal 23. ja 24. septembril (Randvere tee 20)
Laupäev, 23. september kl 11.00-18.00 (kaks 3-tunnist sessiooni koos lõunapausiga).
11:00 – 12:00 – Kaasaegse kunsti galerii.
12;00 – 18:00 – Ruum 228
Pühapäev, 24. septembrer kl 11.00-14.00 (üks session ja lõpetamine).
Viimsi Artiumi 3. korruse fuajee
Grupi suurus 12-16 noort, kes osalevad kõigil kolmel sessioonil.
Töötoa töökeel on inglise keel, kuid lugusid võib kirja panna oma emakeeles.
Töövahendid on kohapeal tasuta. Laupäeval soovitame kaasa võtta ka toidupaki, kuid einetada saab ka kohvik-restoranis Kork.
Osavõtvate noorte soovituslik vanus on 10 – 16, kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad noored, kes on huvitatud lugude jutustamisest ning nende loomisest.
Töötuba toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Viimsi Artiumi ja Viimsi Teaduskooli koostöös.
NordenBladet — 6. septembril kl 17.00 avatakse Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudi trepigaleriis Lossi tn 3 fotonäitus „Imeline Island“, mille autor on Elle Mets. Näitus on osa Skandinavistika osakonna algatatud projektist „Põhjala sügis Tartus“, mis koostöös Põhjamaade Ministrite esindusega Eestis tutvustab laiemale avalikkusele lähemalt Islandi, Fääri ja Gröönimaa keeli ja kultuuri.
Elle Mets on pärit väikelinnast Türilt. Erialalt on ta eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ühes Tartu üldhariduskoolis. „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst – nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukümmend aastat,“ räägib Elle Mets endast ja oma huvidest.
Ta jätkab: „Ilmselt on paljud meist kordki elus ihanud oma silmaga näha Islandit. Selle müstilise saarega keset Atlandi ookeani on seotud palju lugusid ja nähtusi, mis meie reaalsusetajuga kuidagi ei taha haakuda. Tahaks ju ikka päris ise näha-katsuda-kogeda, mis on see müstiline vettpurskav geiser, kuidas saab keset südasuve liustikujärvel jääpankade vahel triivida, rääkimata vulkaaniliste mägede pidevast ähvardavast kohalolekutunnetusest.
Nüüd, mil mul endal õnnestus möödunud suvel ise Islandil tuuritamas käia, sain sealt kaasa sellise emotsioonidetulva, mida lihtsalt pidin kellegagi jagama. Ja loomulikult pildikeeles, mis on mulle kõige südamelähedasem. See oligi käesoleva näituse tõukejõuks. Eredaid elamusi imelisel Islandil!“
Fotonäitus „Imeline Island“ on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega. Avamisel osaleb ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse vastne direktor Maria Gratschew.
Island on ka 2023. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik.
NordenBladet — Islandi pealinna lähedal hakkas vulkaan purskama. Maa seest tõuseb suitsu, mis näib põlevat, teatas Islandi ringhääling RUV Rootsi ringhäälingufirma SVT teatel. Maa sisemuse sulakivim kerkib üles 200 meetri pikkusest lõhest.
RUV-i teatel on päästeteenistuse töötajad alustanud piirkonnas inimeste evakueerimist. Inimestel on soovitatud vulkaanist eemale hoida. Seni pole vulkaanipurse lennuliiklusele kahju tekitanud.
Juba varem olid võimud hoiatanud purske võimalikkuse eest, sest nädala jooksul oli Reykjaviki ümbruses registreeritud tuhandeid maavärinaid.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
