Laupäev, november 23, 2024

ISLANDI UUDISED

ISLANDI autor Markús Már Efraím toob eesti lasteni meeliülendava töötoa

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kas oled kunagi mõelnud, kes võiks elutseda Viimsi Artiumi taga Karulaugu matkarajal, kus on porised mülkad, maalilised mahalangenud puud ja kummaliselt paindunud kuivanud puujuured. Kas sooviksid olla see inimene, kes avastab selle veidra ja natuke hirmutava soomuste, saba ja küüniseliste käppadega olendi, kelle silmad hiilgavad enam kui tuhat küünalt? Ja seda ainult paarsada meetrit Viimsi keskuse turvalisest ja viisakast asulast eemal.

Kätte on jõudnud sinu võimalus! 23.-24. septembril toimub Viimsi Artiumis loominguline kirjanduslik töötuba „Uued lood Põhja Konnast – loovkirjutamise töötuba lastele ja noortele“, mis ühendab endas nii loovkirjutamist, loo jutustamist kui ka fotograafiat.

Lapsed ja noored vanuses 10-16 eluaastat, kes on huvitatud loomingulisest kirjutamisest, on oodatud osalema töötoas, mida viib läbi auhinnatud kirjanik ja õpetaja Islandilt Markús Már Efraím.

Markús Már Efraím on loovkirjutamise õpetaja, autor ja storyteller Islandilt. Enda kohta kirjutab ta nii:

“Mis puudutab minu kogemust loovkirjutamise õpetamise alal, siis olen tegelenud sellega praeguseks üle kümne aasta nii Islandil kui näiteks ka USA-s. Kuigi minu kui juhendaja jaoks on oluline laste kirjutamis- ja lugemisoskuse edendamine ning huvi tekitamine lugemise ja kirjanduse vastu laiemalt, on minu arvates suurte inimeste esmaseks kohustuseks soosida laste võimet kriitiliselt mõelda, julgeda oma arvamus välja öelda ja leida oma isiklik “hääl”.

Olen Islandil õpetanud vist enam kui tuhandet last ja noorukit ning paljud neist on minu töötubades korduvalt osalenud. Olen saanud oma tegevuses eest mitmeid auhindu, nagu näiteks Uue Algatuse Auhind Reykjaviki noorsootöö- ja haridusosakonnalt, riiklik Lapsevanemate Auhind, Neighbourhood Hero auhind või Lastekaitsefondi kultuurivaldkonna auhind. Olen Rahvusvahelise Noorte Kirjanduskeskuste Nõunikekogu liige ning teinud aktiivset kaastööd erinevate rahvusvaheliste projektidega ning lasteajakirjaga “Illustoria”. Oma töös kasutan ma lugude jutustamisel palju fotograafiat. Hiljuti alustasin Islandil uut projekti “21. sajandi muinasjutud”, samuti on plaanis töötoad Gröönimaa idarannikul innuiidi lastega”.

Loovkirjutamise töötuba toimub Viimsi Artiumi erinevates ruumides ning välialal 23. ja 24. septembril (Randvere tee 20)

Laupäev, 23. september kl 11.00-18.00 (kaks 3-tunnist sessiooni koos lõunapausiga).
11:00 – 12:00 – Kaasaegse kunsti galerii.
12;00 – 18:00 – Ruum 228

Pühapäev, 24. septembrer kl 11.00-14.00 (üks session ja lõpetamine).
Viimsi Artiumi 3. korruse fuajee

Grupi suurus 12-16 noort, kes osalevad kõigil kolmel sessioonil.

Töötuba on tasuta ja eelregistreerimisega. REGISTREERI SIIN

Töötoa töökeel on inglise keel, kuid lugusid võib kirja panna oma emakeeles.

Töövahendid on kohapeal tasuta. Laupäeval soovitame kaasa võtta ka toidupaki, kuid einetada saab ka kohvik-restoranis Kork.

Osavõtvate noorte soovituslik vanus on 10 – 16, kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad noored, kes on huvitatud lugude jutustamisest ning nende loomisest.

Töötuba toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Viimsi Artiumi ja Viimsi Teaduskooli koostöös.

Avafoto: Viiksi Artium (NordenBladet)

Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudi trepigaleriis avati Elle Metsa fotonäitus “Imeline Island”

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — 6. septembril kl 17.00 avatakse Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudi trepigaleriis Lossi tn 3 fotonäitus „Imeline Island“, mille autor on Elle Mets. Näitus on osa Skandinavistika osakonna algatatud projektist „Põhjala sügis Tartus“, mis koostöös Põhjamaade Ministrite esindusega Eestis tutvustab laiemale avalikkusele lähemalt Islandi, Fääri ja Gröönimaa keeli ja kultuuri.

Elle Mets on pärit väikelinnast Türilt. Erialalt on ta eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ühes Tartu üldhariduskoolis. „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst – nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukümmend aastat,“ räägib Elle Mets endast ja oma huvidest.

Ta jätkab: „Ilmselt on paljud meist kordki elus ihanud oma silmaga näha Islandit. Selle müstilise saarega keset Atlandi ookeani on seotud palju lugusid ja nähtusi, mis meie reaalsusetajuga kuidagi ei taha haakuda. Tahaks ju ikka päris ise näha-katsuda-kogeda, mis on see müstiline vettpurskav geiser, kuidas saab keset südasuve liustikujärvel jääpankade vahel triivida, rääkimata vulkaaniliste mägede pidevast ähvardavast kohalolekutunnetusest.

Nüüd, mil mul endal õnnestus möödunud suvel ise Islandil tuuritamas käia, sain sealt kaasa sellise emotsioonidetulva, mida lihtsalt pidin kellegagi jagama. Ja loomulikult pildikeeles, mis on mulle kõige südamelähedasem. See oligi käesoleva näituse tõukejõuks. Eredaid elamusi imelisel Islandil!“

Fotonäitus „Imeline Island“ on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega. Avamisel osaleb ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse vastne direktor Maria Gratschew.

Island on ka 2023. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik.

Avafoto: Island (Unsplash)

 

 

Islandil hakkas vulkaan purskama

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Islandi pealinna lähedal hakkas vulkaan purskama. Maa seest tõuseb suitsu, mis näib põlevat, teatas Islandi ringhääling RUV Rootsi ringhäälingufirma SVT teatel. Maa sisemuse sulakivim kerkib üles 200 meetri pikkusest lõhest.

RUV-i teatel on päästeteenistuse töötajad alustanud piirkonnas inimeste evakueerimist. Inimestel on soovitatud vulkaanist eemale hoida. Seni pole vulkaanipurse lennuliiklusele kahju tekitanud.

Juba varem olid võimud hoiatanud purske võimalikkuse eest, sest nädala jooksul oli Reykjaviki ümbruses registreeritud tuhandeid maavärinaid.

 

 

 

Põhjamaad avaldavad solidaarsust Ukrainale

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.

Järgneb avalduse tekst:

Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.

Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.

Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.

Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.

Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023

 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistuja on 2023. aastal Island

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2023. aasta eesistujariigi Islandi eelseisvas programmis pööratakse põhitähelepanu rahule, mis on tähtis eeldus ka selleks, et muuta Põhjamaade piirkond keskkonnahoidlikuks, konkurentsivõimeliseks ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Islandi juhtmõte on: rahu eest seisev jõud.

Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud uue julgeolekuolukorra, kus Põhjamaade solidaarsus ja koostöö on äärmiselt tähtsad. Island tugevdab Põhjamaade koostööd ja ülendab Põhjamaad rahu poole püüdlemisel teenäitaja rolli.

„Meie erilise tähelepanu all on rahu kui heaolu, inimõiguste ja keskkonnakaitse eeltingimus. Seetõttu osutame Islandi 2023. aasta eesistumise nimetuses Põhjamaade piirkonnale kui rahu eest seisvale jõule. Samuti peame tähtsaks jätkata tööd selle nimel, et saavutada 2030. aastaks meie tulevikupilt keskkonnahoidlikust, konkurentsivõimelisest ja jätkusuutlikust Põhjamaade piirkonnast,” ütleb Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir.

Meie tulevikupildi elluviimise eeltingimus on rahu

Rahu peab olema Põhjamaade koostöö nurgakivi. Island paneb sellele suurt rõhku, toonitades piirkonna rahukeskuste ja teadusasutuste koostöö tähtsust. Oma teadmistele tuginedes saavad Põhjamaad täita diplomaatiliste lahenduste, rahu- ja relvitustamise saadiku osa. Veel korraldab eesistujariik Island Reykjavíkis rahvusvahelise konverentsi, mille tähelepanu keskmes on rahu kui inimõiguste, heaolu ja soolise võrdõiguslikkuse eeltingimus.

Õiglane rohepööre

Programmis on kesksel kohal (läbi ja lõhki) õiglane rohepööre. Rõhku pannakse mereressursside säästvale kasutamisele. Muud käsitletavad põhiküsimused on:
• sooline võrdõiguslikkus ja seotud õigused, pidades eelkõige silmas trans- ja intersoolisi inimesi;
• võrdsed võimalused tööturul osalemiseks;
• Põhjamaade kultuuri- ja kunstimaastiku tugevdamine ning arendamine;
• Põhjamaade ühine poliitika digikeeletehnoloogia valdkonnas;
• Lääne-Põhjamaade tugevdatud koostöö eesistumise ajal.

Üldiselt peab tegevus aitama viia ellu tulevikupilti, mille kohaselt on Põhjamaade piirkond 2030. aastaks kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond maailmas. Selle visiooni sõnastasid Põhjamaade peaministrid viis aastat tagasi, ajal, kui Island oli viimati Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistuja ülesannetes.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Islandi eesistumise programmi saab lugeda SIIT.

Avafoto: Pexels

123...11Page 2 of 11