NordenBladet — Islandi pealinna lähedal hakkas vulkaan purskama. Maa seest tõuseb suitsu, mis näib põlevat, teatas Islandi ringhääling RUV Rootsi ringhäälingufirma SVT teatel. Maa sisemuse sulakivim kerkib üles 200 meetri pikkusest lõhest.
RUV-i teatel on päästeteenistuse töötajad alustanud piirkonnas inimeste evakueerimist. Inimestel on soovitatud vulkaanist eemale hoida. Seni pole vulkaanipurse lennuliiklusele kahju tekitanud.
Juba varem olid võimud hoiatanud purske võimalikkuse eest, sest nädala jooksul oli Reykjaviki ümbruses registreeritud tuhandeid maavärinaid.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2023. aasta eesistujariigi Islandi eelseisvas programmis pööratakse põhitähelepanu rahule, mis on tähtis eeldus ka selleks, et muuta Põhjamaade piirkond keskkonnahoidlikuks, konkurentsivõimeliseks ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Islandi juhtmõte on: rahu eest seisev jõud.
Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud uue julgeolekuolukorra, kus Põhjamaade solidaarsus ja koostöö on äärmiselt tähtsad. Island tugevdab Põhjamaade koostööd ja ülendab Põhjamaad rahu poole püüdlemisel teenäitaja rolli.
„Meie erilise tähelepanu all on rahu kui heaolu, inimõiguste ja keskkonnakaitse eeltingimus. Seetõttu osutame Islandi 2023. aasta eesistumise nimetuses Põhjamaade piirkonnale kui rahu eest seisvale jõule. Samuti peame tähtsaks jätkata tööd selle nimel, et saavutada 2030. aastaks meie tulevikupilt keskkonnahoidlikust, konkurentsivõimelisest ja jätkusuutlikust Põhjamaade piirkonnast,” ütleb Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir.
Meie tulevikupildi elluviimise eeltingimus on rahu
Rahu peab olema Põhjamaade koostöö nurgakivi. Island paneb sellele suurt rõhku, toonitades piirkonna rahukeskuste ja teadusasutuste koostöö tähtsust. Oma teadmistele tuginedes saavad Põhjamaad täita diplomaatiliste lahenduste, rahu- ja relvitustamise saadiku osa. Veel korraldab eesistujariik Island Reykjavíkis rahvusvahelise konverentsi, mille tähelepanu keskmes on rahu kui inimõiguste, heaolu ja soolise võrdõiguslikkuse eeltingimus.
Õiglane rohepööre
Programmis on kesksel kohal (läbi ja lõhki) õiglane rohepööre. Rõhku pannakse mereressursside säästvale kasutamisele. Muud käsitletavad põhiküsimused on:
• sooline võrdõiguslikkus ja seotud õigused, pidades eelkõige silmas trans- ja intersoolisi inimesi;
• võrdsed võimalused tööturul osalemiseks;
• Põhjamaade kultuuri- ja kunstimaastiku tugevdamine ning arendamine;
• Põhjamaade ühine poliitika digikeeletehnoloogia valdkonnas;
• Lääne-Põhjamaade tugevdatud koostöö eesistumise ajal.
Üldiselt peab tegevus aitama viia ellu tulevikupilti, mille kohaselt on Põhjamaade piirkond 2030. aastaks kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond maailmas. Selle visiooni sõnastasid Põhjamaade peaministrid viis aastat tagasi, ajal, kui Island oli viimati Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistuja ülesannetes.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Islandi eesistumise programmi saab lugeda SIIT.
NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.
Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.
Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.
Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.
Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.
Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.
Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.
NordenBladet – Islandi politsei vahistas neljapäeval, 22.septembril neli inimest, kes nende arvates osalesid terrorirünnaku ettekavandamises ja 3D-printeritega relvade valmistamises. Arreteerimised toimusid seoses kolmapäevase suure politseioperatsiooniga.
Millised institutsioonid kaasatakse, pole teada. Riigiringhäälingu RÚV küsimuse peale ütleb Karl Steinar Valsson, et on alust arvata, et rünnaku sihtmärgiks võisid olla parlament ja politsei.
Islandi politsei usub, et juhtumiga on nüüdseks tegeletud ja avalikkusele ohtu ei ole.
