NordenBladet — Puhkusereis tundub justkui viimane õlekõrs, mille abil suhe päästa, aga kas see ikka toob soovitud edusammud? Huffington Post selgitas välja, et kui suhtes on kriitiline periood, võib puhkusereis asjad hoopis hullemaks ajada.
Uuringus osales 2128 abielus olnud ja lahutanud Suurbritannia paari, kellest 40% vastas, et broneeris reisi just selle eesmärgiga, et abielu päästa. 36% vastas, et puhkusereis aitas abielu koos hoida ja ülejäänul muutis kehvemaks. “Paljud paarid, kellel on suhtes probleeme, loodavad, et kui saavad igapäevasest stressist ja rutiinist välja, suhte probleemid lahenevad,” ütleb Slater & Gordon´i pereõiguste juht Amanda McAlister.
40% vastanutest tundis, et puhkusreis tekitas paari vahel vaid närvilisust juurde. 27% vastanutest jällegi otsustas lahku minna kahe nädala jooksul peale reisi. 15% vastajatest tundis reisi ajal, et ei olegi enam nii armunud ja 8% vastajatest jättis reisi keset puhkust pooleli. “Üks olulisemaid aspekte on see, et puhkekeskkond on põhimõtteliselt tehislik keskkond ja paari vahelised probleemid jätkuvad kodus hiljem edasi,” ütleb McAlister.
NordenBladet — Täiusliku ema päevarutiinile tuginedes, selgus, et kui emale makstaks kodutööde tegemise eest palka, oleks see summa aastas ikka üüratu, vahendab Daily Mail.
Uuringus selgus, et kui arvestada kodutööde tüüpi ja kulunud aega, võiksid emad tehtud töö eest teenida umbes 240 000 eurot kuus. Uuringu kohaselt kestab keskmise naise päev 16 tundi ning selle aja sees ollakse muuhulgas peakokk, autojuht, konsultant ja personaalne poekauba ostja.
Uuringu käigus pandi täpselt kirja, mitu tundi ühe või teise tegevuse jaoks kulub ning arvestati kui palju üks ametiesindaja selle eest palka umbes saab. Kolmandik palgast koosneks tavapalgast ja õhtute ning nädalalõppude eest tuleks lisatasu. Ülemaailmse ettevõte Interflora koostatud uuringus osales tuhat inimest.
Küsitluse kohaselt usub 60% naistest, et lapsed on tunduvalt nõudlikumad, kui ülemused töö juures. 80% naistest pidasid emaks olemise juures kõige raskemaks emotsionaalseid nõudmisi, kui jällegi 69% naistest arvas, et ka füüsiline koormus on raske. 56% naistest arvas, et ema roll on kõige tänuväärsem töö, mis iial olema saab.
NordenBladet — Hirm, “ma pole piisavalt hea”, on paljudele mureallikaks – eriti just neile, kes ajavad tulihingeliselt taga täiuslikkust. Petri Hiissa mõistis lõpuks, et püsiva muutuse aluseks on suurem eneseteadvus ja soov end ise aidata, vahendab Iltalehti.
Inseneri diplomiga soomlane Petri Hiissa koges pikka aega tundeid, kus ta pidi kõiges olema perfektne. Kogu selle teekonna sisse on jäänud unetus, pettumused ja läbipõlemised, aga selle käigus on muutunud ka arusaamised, juurde tekkinud enesehinnangut ja rõõmu. Ta soovib ka teisi aidata, et nad vabaneksid täiuslikkuse jahtimisest ja kirjutas raamatu “Täydellinen kirja” (tõlkes Täiuslik raamat).
“Hoolimata raamatu pealkirjast ja autorist ei ole see raamat täiuslik. Kuna see on nüüd paljastunud, võite kergemalt hingata. Ka lugeja ei pea olema täiuslik,” seletab Hiissa raamatu pealkirja. “Täiuslikkust taga ajajad otsivad “täiuslikku raamatut”, mistõttu otsustasin sellise kirjutada.” Petri ütleb, et üks asi, mis inimesi perfektsionismini tõukab, on koolisüsteem. “Täiusliku hinde lagi on nii kõrgel ja õpetaja ülesandeks on otsida vigu, mille tulemusel võib siis hinnet allapoole langetada. Sõnum on selge: kui tahad läbi lüüa, valmista hästi ette, vasta õigesti, ära tee vigu,” ütleb Hiissa, kes sai põhikooli ja keskkooli lõputunnistusele parimad hinded ning sellega koos ka auhinna. Perfektsionismi hind on karm. See põhjustab sageli pingeid, muret, ärevust ja masendust. Täiuslikkust otsivad inimesed kannatavad tihti erinevate stressivormide käes.
Hiissa raamat on justkui töövihik, kus on tühje lehti, millele kirjutada, joonistada ja märkmeid teha. Mees hoiatab, et ülesandeid ei pea, ega saa teha täiuslikult – olulisem on, et käivituks mõtlemisprotsess. “Iga paberile kirjutatud märge on parem, kui mitte midagi. Töövihiku täitmine on hea harjutus ebatäiuse seedimiseks,” kannustab raamatu autor. “Kui ei sea endale liiga palju nõudmisi, kuidas minema peaks, võib elu hakata vabamalt voolama.”
Mitte miski ei muutu hetkega. Parema mentaliteedi loomine on protsess, mis vajab harjutamist. Hiissa annab juhiseid, kuidas perfektsionismist vabaneda:
1. Ela praeguses hetkes
Kui annad pidevalt oma kujutlusvõimele hinnaguid, ega ela praeguses reaalsuses, koged rahulolematust. Tegelikkus ei pruugi kunagi kujuneda selliseks nagu on kujutelm.
2. Tunneta edu
Kas oled mõelnud, et edu saavutamisel otsid pigem seda teatud tunnet – imetlust, tunnustust – kui saavutust ise? Sul tekib hea tunne, kui saavutad edu. Asi kipub aga vastupidi olema. Sa ei tunne end täielikult õnnestununa, kui enesetunne pole hea.
3. Hirm ebaõnnestumise ees
Perfektsionistidega käib pidevalt kaasas ebaõnnestumise tunne, kus täisuslikkust taga ajav meel samastub saavutatud tulemustega. Hirm ebaõnnestumise ees paneb meid vigu vältima ja ohutult mängima. Ebaõnnestumise hirm toob sageli kaasa selle, et sa ei õnnestugi milleski. Kaob rõõm ja tekib stress. Tegelikkuses on nii, et ebaõnnestumised on suurimad õpetajad – kui vaid oskaksime asjasse nii suhtuda.
4. Vead õpetavad
Perfektsionist ootab endast mitte eksimist. Tegelikkuses on nii, et vead ei takista õnnestumist. Vastupidi. Iga viga on võimalus õppida. Paljud uuendused ongi sündinud vigade tulemusel. Mida kiiremini suudad toibuda ja veast õppust võtta, seda kergemalt elu kulgeb. Teinekord ajavad vead isegi naerma.
5. Ole iseenda parim sõber
Liigne enesekriitika ja enese piiramine suurendavad ärevust ja pikendavad stressist toibumist. Omalahenduslik suhtumine iseendasse lisab uuringute kohaselt õnne, heaolu ja ka loovust ning tootlikkust. Sinu ülesandeks on end alati kiita, eriti just rasketel hetkedel. Sa väärid iseenda kaastunnet ja teed kõike selliste ressurssidega nagu sul parasjagu käsutuses on.
6. Tagasiside võim
Täiuslikkuse taotlemine on suures osas seotud teiste inimestega. Kui teeme midagi väga hästi, meid kiidetakse, tunneme end hästi ja soovime samasugust tunnet oma ellu rohkem. Võta positiivne tagasiside alati avasüli vastu, aga ära anna negatiivsetele asjadele mõttetult suurt kaalu.
7. Kohustuse tunne
Kulutame oma elus väga palju aega ja energiat selleks, et teistele meelejärgi olla. See on põhjuseks, miks kahmame endale kokku rohkem ülesandeid, kui jaks lubab. Inimestel on hirm, et ei vastata teise inimese ootusele. Perfektsionistil on raske enda jaoks asju tähtsuse järjekorda panna, mistõttu võib tal olla keeruline öelda “Ma ei tee seda!”
8. Tunnista enda olemust
Perfektsionisti eesmärk on kõike teha nii täiuslikult, kui vähegi võimalik. Võimalik ja vajalik on jällegi kaks täiesti erinevat asja. Ülesannete jaoks on hea kõigepealt määratleda, kas selle tegemine üldse on parasjagu vajalik. Otsustage, millises osas oma elus võiksid taluda ebatäiust.
9. Must ja valge
Perfektsionist määratleb end ja kogemusi pigem äärmuste järgi. Kui ka järgmisel hetkel tabad end mõtlemast, kus kõik tundub must ja valge, proovi lisada mõttemaailma uusi värve ja vaatepunkte.
10. Tunneta oma mõtteid
Perfektsionistid kipuvad tavaliselt liiga palju üle mõtlema ja suur osa probleeme sellest algabki. Ülemõtlemisest saab teadlikult vabaneda. Kui järgmisel korral koged taas samu tundeid, tuleta endale meelde: “See on kõigest üks mõte.” Kui sa saad aru, et oskad oma mõtteid tunnetada, hakkab ülemõtlemine sinus kaduma. Järgmisel korral saad valida, kuidas oma mõtetesse suhtud. Mõtted hakkavad heas mõttes elama, kui ei võta enam kõike nii tõsiselt.
11. Kinnitused
Saad oma elus alati seda juurde, millele keskendud. Kui keskendud jätkuvalt sellele, mis on valesti, annad veelgi enam energiat süngetele mõtetele. Üks hea nipp end positiivsemalt mõtlema suunata, on üles kirjutada häid veendumusi ja korrata neid lauseid mitu korda. Perfektsionisti kinnituslause võiks kõlada nii: “Tehtu on veel parem, kui täiuslik.”
12. Suurenda tänulikkust
Perfektsionistid on krooniliselt rahulolematud. Paljud hindavad asju alles siis, kui neid enam pole. Parim viis oma elus asjade hindamiseks on see, kui kujutada elu ilma nendeta. Tänulikkuse tunne on üks võimsamaid viise terviklikkuse ja meelerahu aspektist.
Albert Einstein on öelnud: “Elada võib kahte moodi: Kas nõnda, et mitte miski pole ime. Või nii, et kõik on imeline.”
Avafoto: Petri Hiissa (Instagram @ petrihiissa)
Allikas: Iltalehti
NordenBladet – Feng shui on iidne Hiina õpetus, mis tähendab kodu energeetika teadlikku ravimist. Ravi, mis toimub harmoniseerimise – halva mõju äravõtmise ja hea rohkendamise teel. Mida me saame Feng shui abil muuta? Eelkõige meid ümbritseva ja meie sees oleva chi energia ehk eluenergia liikumist ning selle omadusi.
Feng Shui on üks kaheksast hiina meditsiini harust. Siia kuuluvad veel enesearendamine, meditatsioon, liikumine (tai chi, yoga), toitumine, massaaž ja kehatöö, akupunktuur ja ravimtaimed, filosoofia ja kosmoloogia. Kõigil neil on ühine kontseptsioon: tao (universaalne elujõud); chi ehk energia (energia meis ja meie ümber); yin ja yangi teooria (nais- ja meespoolus); viis elementi (puu, tuli, maa, metall, vesi) ning bagua (8 tsooni teooria).
Feng shui järgi peaksime oma kodu sisustades arvestama ümbritseva energiaga ja oskama seda enda kasuks tööle panna. Kui sinu kodus on palju kola, ei saa energia vabalt liikuda, just nagu veri ei pääse voolama, kui veenis on klomp. Mõlemad olukorrad võivad sinu elukvaliteeti rikkuda. Energia kannab endaga kaasas uusi võimalusi, rikkust, head tervist ja kõike muud, mida inimesed peavad õnnevalemi osaks. Seetõttu aitab Feng Shui sind efektiivselt elu ummikust välja tulemisel!
Inimesed, kellel esineb psühholoogiliseks häireks liigitatud asjade kuhjamise probleem, peavad sellist kola tihti osaks enda identiteedist. Oled ehk sattunud vaatama telesaateid, kus sellised “kuhjajad” oma asjadest loobuma peavad. See on dramaatiline, ent see muudab nende elu täielikult.
Kolast vabanemine võib ka sinu elu muuta, olgugi et see kola pole otseselt su elu hävitanud. Kuigi kolast ning sellega kaasnevatest mälestustest ja tunnetest loobumine võib olla emotsionaalselt kurnav, ei pea see sealjuures olema valus, kui suudad lahti lasta selle kola tähendusest oma elus.
Kõigepealt mõtle sellele, miks sa teatud asju alles hoiad. Kas sa ei usu, et oled väärt midagi paremat? Kas tunned end süüdi, kui viskad minema asju, mis sulle on kingitud? Kas enda ümbritsemine asjadega tekitab sinus jõukuse tunde, olgugi et see kola võib takistada ilmnemast võimalustel sulle tõelist jõukust tuua?
Levinud kola kogumise harjumused, millest püüa vabaneda:
#1: Enda ümbritsemine lõpetamata või ebatäielike esemete ja projektidega. Vii oma projekt lõpule, sedes endale kindel tähtaeg. Kui asi pole ettekavatsetud ajaks valmis, siis müü see maha, anna see kellelegi teisele või viska see minema.
#2: Katkised esemed. Paranda need, anna kellelegi teisele parandada või viska hoopis minema.
#3: Kasutatud riietest kramplikult kinni hoidmine.
#4: Nipsasjad. Vaata üle oma asjade kogu ja jäta alles kõik need, mis sulle tõepoolest meeldivad, sobivad su kodu sisustusega ja toovad sulle rõõmu. Rühmita need kokku. Loo enda kodus kõige jaoks oma koht ja viska minema kõik asjad, millel oma kohta ei ole.
#5: Sinu kodu jaoks liiga suured asjad. Vaata kriitiliselt üle asjad, mis võtavad sinu kodus liialt ruumi.
Astu juba täna samme oma elu parandamiseks! Vaata enda ümber ringi. Mida ütleb su kola sinu kohta?
NordenBladet — Professor Lisheng Dong küsib oma inauguratsiooniloengus, mis läks valesti Hiina elamumajandusreformis. Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.15 peab TÜ Aasia poliitika professor Lisheng Dong Tartu ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu teemal „Hiina elamumajandusreform: mis läks viltu?“.
Hiina elamumajanduspoliitika tegi 20. sajandi lõpul läbi põhjaliku muutuse. Kõigepealt keskendus riik sotsiaaleluasemete pakkumisele osaliselt riigiasutuste (näiteks riigi omandis olevate ettevõtete) kaudu. Teiseks hakati järk-järgult avama kommerts-eluasemeturgu ja kolmandaks seati rõhk elamumajanduse turuaspektidele. Seetõttu sattusid sotsiaaleluasemed surve alla ja nende osatähtsus vähenes. Neljandaks on alates 2012. aastast üha rohkem keskendutud sotsiaalsele sidususele, mitte üksnes majanduskasvule.
Vaatlejad on märkinud, et elamumajandusreformide kolmandat etappi iseloomustas ebamäärasus. Reformidel oli ka negatiivseid tagajärgi. Ennekõike ilmnes see eluasemete kallinemises, mistõttu muutusid need vaeste jaoks kättesaamatuks.
Mis põhjustas Hiina eluasemepoliitikas probleeme ja pingeid? Selle uurimiseks saab kasutada kaht laiemat raamistikku: esiteks ratsionaalsete huvide vaatepunkti ja teiseks institutsioonide ülesehitusele keskenduvat instrumentaalset-strukturaalset vaatepunkti.
Esimene lähenemine osutab, et otsustajad seadsid esikohale võimuhuvid, keskendusid kiire tulu saamisele ja jätsid oluliste sotsiaalsete rühmade huvid tähelepanuta. Teine lähenemine täidab selles ülevaates mõne lünga, näidates, kuidas negatiivsete tagajärgede teket soodustasid pinged keskvõimu ja regioonide suhetes ning ebatõhusad mehhanismid, millega eluasemepoliitikat koordineeriti ja kontrolliti. Läbikukkunud poliitika parandamiseks on Hiinas nüüd vaja struktuurseid ja rahandusreforme.
Lisheng Dong on Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Aasia poliitika professor ja Hiina sotsiaalteaduste akadeemia emeriitprofessor. Juunist 2015 maini 2017 töötas ta Marie Curie stipendiaadina Ühendkuningriigis Glasgow’ ülikoolis. Professor Dong on avaldanud 20 teost, 48 eelretsenseeritud teadusartiklit ja olnud 20 teose kaasautor. 2012. aastal pälvis ta Pierre de Celles’ autasu, mis antakse silmapaistvate saavutuste eest avaliku halduse õpetamisel. Tema uusim monograafia kannab tõlkes pealkirja „Avaliku halduse teooriad: instrumentaalne ja väärtuspõhine ratsionaalsus“. Professor Dong on kogumike „Urban Mobilizations and the New Media in Contemporary China“ ning „China and the European Union“ kaastoimetaja. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades Public Administration Review, American Review of Public Administration, International Public Management Journal, International Review of Administrative Sciences ja Journal of Contemporary China.
Professor Dongi Tartus töötamist toetatakse Tartu ülikooli ASTRA projektist „PER ASPERA“, mida rahastab Euroopa liidu regionaalarengu fond.
Tema inauguratsiooniloengu otseülekannet saab jälgida UTTV vahendusel.
