NordenBladet — Hirm, “ma pole piisavalt hea”, on paljudele mureallikaks – eriti just neile, kes ajavad tulihingeliselt taga täiuslikkust. Petri Hiissa mõistis lõpuks, et püsiva muutuse aluseks on suurem eneseteadvus ja soov end ise aidata, vahendab Iltalehti.

Inseneri diplomiga soomlane Petri Hiissa koges pikka aega tundeid, kus ta pidi kõiges olema perfektne. Kogu selle teekonna sisse on jäänud unetus, pettumused ja läbipõlemised, aga selle käigus on muutunud ka arusaamised, juurde tekkinud enesehinnangut ja rõõmu. Ta soovib ka teisi aidata, et nad vabaneksid täiuslikkuse jahtimisest ja kirjutas raamatu “Täydellinen kirja” (tõlkes Täiuslik raamat).

“Hoolimata raamatu pealkirjast ja autorist ei ole see raamat täiuslik. Kuna see on nüüd paljastunud, võite kergemalt hingata. Ka lugeja ei pea olema täiuslik,” seletab Hiissa raamatu pealkirja. “Täiuslikkust taga ajajad otsivad “täiuslikku raamatut”, mistõttu otsustasin sellise kirjutada.” Petri ütleb, et üks asi, mis inimesi perfektsionismini tõukab, on koolisüsteem. “Täiusliku hinde lagi on nii kõrgel ja õpetaja ülesandeks on otsida vigu, mille tulemusel võib siis hinnet allapoole langetada. Sõnum on selge: kui tahad läbi lüüa, valmista hästi ette, vasta õigesti, ära tee vigu,” ütleb Hiissa, kes sai põhikooli ja keskkooli lõputunnistusele parimad hinded ning sellega koos ka auhinna. Perfektsionismi hind on karm. See põhjustab sageli pingeid, muret, ärevust ja masendust. Täiuslikkust otsivad inimesed kannatavad tihti erinevate stressivormide käes.

Hiissa raamat on justkui töövihik, kus on tühje lehti, millele kirjutada, joonistada ja märkmeid teha. Mees hoiatab, et ülesandeid ei pea, ega saa teha täiuslikult – olulisem on, et käivituks mõtlemisprotsess. “Iga paberile kirjutatud märge on parem, kui mitte midagi. Töövihiku täitmine on hea harjutus ebatäiuse seedimiseks,” kannustab raamatu autor. “Kui ei sea endale liiga palju nõudmisi, kuidas minema peaks, võib elu hakata vabamalt voolama.”

Mitte miski ei muutu hetkega. Parema mentaliteedi loomine on protsess, mis vajab harjutamist. Hiissa annab juhiseid, kuidas perfektsionismist vabaneda:

1. Ela praeguses hetkes
Kui annad pidevalt oma kujutlusvõimele hinnaguid, ega ela praeguses reaalsuses, koged rahulolematust. Tegelikkus ei pruugi kunagi kujuneda selliseks nagu on kujutelm.

2. Tunneta edu
Kas oled mõelnud, et edu saavutamisel otsid pigem seda teatud tunnet – imetlust, tunnustust – kui saavutust ise? Sul tekib hea tunne, kui saavutad edu. Asi kipub aga vastupidi olema. Sa ei tunne end täielikult õnnestununa, kui enesetunne pole hea.

3. Hirm ebaõnnestumise ees
Perfektsionistidega käib pidevalt kaasas ebaõnnestumise tunne, kus täisuslikkust taga ajav meel samastub saavutatud tulemustega. Hirm ebaõnnestumise ees paneb meid vigu vältima ja ohutult mängima. Ebaõnnestumise hirm toob sageli kaasa selle, et sa ei õnnestugi milleski. Kaob rõõm ja tekib stress. Tegelikkuses on nii, et ebaõnnestumised on suurimad õpetajad – kui vaid oskaksime asjasse nii suhtuda.

4. Vead õpetavad
Perfektsionist ootab endast mitte eksimist. Tegelikkuses on nii, et vead ei takista õnnestumist. Vastupidi. Iga viga on võimalus õppida. Paljud uuendused ongi sündinud vigade tulemusel. Mida kiiremini suudad toibuda ja veast õppust võtta, seda kergemalt elu kulgeb. Teinekord ajavad vead isegi naerma.

5. Ole iseenda parim sõber
Liigne enesekriitika ja enese piiramine suurendavad ärevust ja pikendavad stressist toibumist. Omalahenduslik suhtumine iseendasse lisab uuringute kohaselt õnne, heaolu ja ka loovust ning tootlikkust. Sinu ülesandeks on end alati kiita, eriti just rasketel hetkedel. Sa väärid iseenda kaastunnet ja teed kõike selliste ressurssidega nagu sul parasjagu käsutuses on.

6. Tagasiside võim
Täiuslikkuse taotlemine on suures osas seotud teiste inimestega. Kui teeme midagi väga hästi, meid kiidetakse, tunneme end hästi ja soovime samasugust tunnet oma ellu rohkem. Võta positiivne tagasiside alati avasüli vastu, aga ära anna negatiivsetele asjadele mõttetult suurt kaalu.

7. Kohustuse tunne
Kulutame oma elus väga palju aega ja energiat selleks, et teistele meelejärgi olla. See on põhjuseks, miks kahmame endale kokku rohkem ülesandeid, kui jaks lubab. Inimestel on hirm, et ei vastata teise inimese ootusele. Perfektsionistil on raske enda jaoks asju tähtsuse järjekorda panna, mistõttu võib tal olla keeruline öelda “Ma ei tee seda!”

8. Tunnista enda olemust
Perfektsionisti eesmärk on kõike teha nii täiuslikult, kui vähegi võimalik. Võimalik ja vajalik on jällegi kaks täiesti erinevat asja. Ülesannete jaoks on hea kõigepealt määratleda, kas selle tegemine üldse on parasjagu vajalik. Otsustage, millises osas oma elus võiksid taluda ebatäiust.

9. Must ja valge
Perfektsionist määratleb end ja kogemusi pigem äärmuste järgi. Kui ka järgmisel hetkel tabad end mõtlemast, kus kõik tundub must ja valge, proovi lisada mõttemaailma uusi värve ja vaatepunkte.

10. Tunneta oma mõtteid
Perfektsionistid kipuvad tavaliselt liiga palju üle mõtlema ja suur osa probleeme sellest algabki. Ülemõtlemisest saab teadlikult vabaneda. Kui järgmisel korral koged taas samu tundeid, tuleta endale meelde: “See on kõigest üks mõte.” Kui sa saad aru, et oskad oma mõtteid tunnetada, hakkab ülemõtlemine sinus kaduma. Järgmisel korral saad valida, kuidas oma mõtetesse suhtud. Mõtted hakkavad heas mõttes elama, kui ei võta enam kõike nii tõsiselt.

11. Kinnitused
Saad oma elus alati seda juurde, millele keskendud. Kui keskendud jätkuvalt sellele, mis on valesti, annad veelgi enam energiat süngetele mõtetele. Üks hea nipp end positiivsemalt mõtlema suunata, on üles kirjutada häid veendumusi ja korrata neid lauseid mitu korda. Perfektsionisti kinnituslause võiks kõlada nii: “Tehtu on veel parem, kui täiuslik.”

12. Suurenda tänulikkust
Perfektsionistid on krooniliselt rahulolematud. Paljud hindavad asju alles siis, kui neid enam pole. Parim viis oma elus asjade hindamiseks on see, kui kujutada elu ilma nendeta. Tänulikkuse tunne on üks võimsamaid viise terviklikkuse ja meelerahu aspektist.
Albert Einstein on öelnud: “Elada võib kahte moodi: Kas nõnda, et mitte miski pole ime. Või nii, et kõik on imeline.”

Avafoto: Petri Hiissa (Instagram @ petrihiissa)
Allikas: Iltalehti