Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: mai 2022

Soome rendib USA-st ujuva gaasiterminali

NordenBladet — 20. mail 2022 sõlmisid Gasgrid Finland Oy ja USA-s asuv Excelerate Energy, Inc. LNG terminali laeva Exemplar kümneaastase rendilepingu. Laev tagab Soome varustuskindluse ja aitab katta Soome gaasivajadusi Venemaa torugaasi impordi piiramise korral.

Põhivõrguettevõte Gasgrid on pidanud terminalilaeva rendiläbirääkimisi vastavalt valitsuse majanduspoliitika ministrite komisjoni aprillis avaldatud poliitikale.

„Ujuv LNG terminal on meie tööstuse gaasivarustuse kindlustamisel väga oluline. Sama oluline on viivitamatult ehituse ja lubadega seonduvat edasi viia, et laev järgmisel talvel Soome rannikule jõuaks. Tänan ettevõtteid kiire tegutsemise ja tulemusliku koostöö eest,“ ütles majandusminister Mika Lintilä.

Terminali laev plaanitakse kasutusele võtta järgmisel talvel ja see hakkab paiknema Lõuna-Soomes. Laeva jaoks ehitatakse vajalikud sadamarajatised nii Soome kui ka Eesti poolele. Kui need valmivad Eestis enne Soomet, saab terminalilaev ajutiselt paikneda Eestis, kuni Soomes vajaliku taristu valmimiseni.

Soome saabuva LNG terminalilaeva Exemplari maht on 151 000 kuupmeetrit, mis vastab ligikaudu 68 000 tonnile veeldatud maagaasile (LNG). LNG tarnitakse terminalilaevale tankeritega maailmaturult. Tankereid oodatakse terminali külastama 2-3 korda kuus. Veeldatud maagaas aurustatakse uuesti laeva pardal ja suunatakse maagaasi ülekandevõrku.
Gasgridi andmetel täpsustatakse projekti ajakava juunis. LNG terminali laevaprojekti kogumaksumus 10-aastase rendilepingu alusel on hinnanguliselt ligikaudu 460 miljonit eurot. Summale lisandub kasutusmahuga seotud kulu.

Tähtsaim on varustuskindlus
„Oleme käivitanud mitmeid meetmeid, et parandada varustuskindlust, sealhulgas maagaasi osas. Ujuv LNG terminal võimaldab meil Vene gaasist loobuda. Ootan kõigilt osapooltelt kiiret tegutsemist, et projekti lõpule viia,” ütles rahandusminister Annika Saarikko.

Soome on sõltuv maagaasi impordist, kuna Soomel ei ole oma varusid ega tootmist. Maagaas moodustab Soome kogu energiatarbimisest umbes viis protsenti. Maagaasi vajatakse peamiselt tööstuses, koostootmises ja transpordis. Liisitud LNG laev kindlustab gaasiga varustatuse eelkõige tööstusele ning on seega oluline projekt kogu Soomele ja selle majandusele.

Soome ja Eesti vaheline ülekandetoru Balticconnector võimaldab importida Baltikumist Venemaa asendusgaasi. Soome tarnitakse gaasi ka väiksemate LNG terminalide kaudu Tornios ja Poris ning sügisel Haminas.

Kodutarbijate gaasivajadus on rahuldatav igas olukorras. Varustuskindluskeskus (HVK) on valmis hoolitsema gaasivõrguga liitunud kodutarbijate ehk nn kaitstud klientide vajaduste eest. Lisaks valmistub HVK hoolitsema sotsiaal- ja tervishoiuasutuste ning energiakriitilise toiduainetööstuse gaasivajaduste eest.

 

Karm olukord Soome ĂĽĂĽriturul: kulud kasvavad ja kliente on raske leida

NordenBladet — Soome olukorda üüriturul kirjeldatakse kui viimase 30 aasta kõige raskemat. Kulud muudkui kasvavad ja kliente on üha raskem leida. Põhjuseks peetakse asjaolu, et pakkumine on väga palju kasvanud, kuna uusarendusi on olnud väga palju, vahendab MTV.

Soomes on märgata kinnisvarasse investeerijate huvi vähenemist. Investorid on tõstnud jala gaasipedaalilt ära, aga pidurit pole veel vajutatud, rääkis Soome üürileandjate liidu ökonomist Sakari Rokkanen.

Huvi vähenemise põhjuseks on asjaolu, et üürid on langenud ja samal ajal kinnisvara hooldus- ja intressikulud kasvanud.

Üüriliste leidmine on üha raskem ning Helsingi piirkonnas on üürid viimase poole aasta jooksul langenud.

Soome suurima kinnisvaralaenude andja OP panga info kohaselt ei võeta enam nii suuri laene kui veel paar aastat tagasi.

Loodetakse, et üüriturul läheb olukord paremaks sügisel, kui just uus koroonalaine peale ei tule.

 

Euroopa Komisjon soovitas Eestil lahendada pikaajalise hoolduse rahastamine

NordenBladet — Euroopa Komisjon avaldas järgmiseks poolaastaks riigipõhised soovitused. Nelja soovituse seas pannakse rõhku sotsiaalse turvavõrgu tugevdamisele, milles tuuakse välja pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastamist ning töötuskindlustushüvitiste laiendamist.

Eestil soovitab komisjon parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Eriti oluliseks peab komisjon jätkusuutliku rahastuse tagamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimist. Samuti soovitab Euroopa Komisjon laiendada töötuskindlustushüvitist ka tööampsudele ja teistele ebastandardsetele töövormidele.

Komisjon hindas, et kuigi Eesti sotsiaalne turvavõrk on paranenud, on oluliseks kitsaskohaks pikaajalise hoolduse rahastamise killustatus, mis on kaasa toonud inimeste väga kõrge omaosaluse. Hooldusteenuseid vajavate inimeste omaosalus oli 2019.a andmetel Eestis Euroopa Liidu riikidest teisel kohal, samal ajal kui avaliku sektori panus oli samal aastal vaid 0,4% SKP-st (EL keskmine oli 1,7%).

Hooldust vajavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja perekondade hoolduskoormuse leevendamiseks on komisjoni hinnangul oluline leida lahendused pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks rahastamiseks, integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, seada ühtsed kvaliteedistandardid ning lahendada tööjõu mured, et oleks piisavalt vajalike oskustega hooldustöötajaid.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: „Sotsiaalvaldkonna arengus on mitmeid valdkondi, kus peame tulevikku vaadates tegema keerulisi otsuseid nüüd ja praegu. Oleme ühiskonnana teel hoolitsuskriisi, mida paljud pered kogevad juba täna – olukorda, kus eaka enda ega pere säästud ei suuda tagada väärikat vanaduspõlve ja lähedastel tuleb teha karme valikuid laste ning vanavanemate vahel. Eesti inimeste panus hooldamise eest maksmisel on viimase kümne aastaga kasvanud üüratud 228%. Peredele on vaja pikaajalise hoolduse rahastamise lahendusi, mis tagaksid hooldusteenuste kättesaadavuse kõigile, kes seda vajavad. Ühe olulise sammuna oleme lapselapsed vabastanud kohustusest tasuda vanavanemate hoolduse eest. Järgmiseks tuleb lahendada hooldekodu teenuse rahastamise küsimus, milleks vajalikud seadusemuudatused koos rahataotlustega plaanin valitsusse viia sügisel.“

Pikaajalise hoolduse teenuseid sai 2021.a. andmetel ligi 71 100 inimest, tegelik vajadus on ligi 120 000 teenuskoha järgi. Surve teenustele kasvab, prognooside järgi vajab 2030. aastal teenuseid juba üle 150 000 inimese.

 

Avafoto: Pexels

Eesti: Avaliku halduse mobiilsusprogramm annab hoogu rohe- ja digimajanduse ning sotsiaalse arengu projektidele

NordenBladet — Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm toetab 2022. aasta kevadvoorus esitatud koostööprojekte kokku ligi 180 000 euroga. Toetust saanud projektid keskenduvad rohe- ja digimajandusele, kaasavale sotsiaalsele arengule ning paljudele muudele olulistele ühiskonna arengut käsitlevatele valdkondadele.

Oma projektile sai teiste seas toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). „Esimest korda kuulsime Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) mobiilsusprogrammist PMN-i biomajanduse nõunikult Madis Tilgalt. Kaalusime õppekäiku Põhjamaadesse juba aasta eest, kuid esimesel korral projektini ei jõudnud. Just seetõttu korrastasime aga põhjalikumalt mõtteid, millises valdkonnas ja koosseisus reisist suurem kasu oleks,“ sõnas Kersti Liivorg, KIK-i partnerlussuhete koordinaator.

Ta jätkab: „Kui koostöövaldkond ja huvi on paigas, siis on ka partnerite leidmine lihtne, boonuseks see, kui võõrustajate nimekiri on läbi mõeldud ka võrdlusanalüüsi käigus ning reisil osalejate ring on laiem kui toetust taotlev asutus. KIK-i võtmekliendiks on omavalitsused, seega otsisime asutusi ja ettevõtteid Rootsis, Norras ja Taanis tulevikulinnade ja -asumite edendamisel. Näeme siin uusi väljakutseid Ukraina sõjapõgenikele toetava elukeskkonna loomisel, milles Skandinaavia ning Põhjamaade praktika võiks olla abiks.“

Taotlemisprotsessi kommenteerides meenutab ta, et taotlusankeedi koostamine oli iseenesest lihtne ja mugav: „Mõned tehnilised viperused küll ankeedi täitmisel tekkisid, aga õnneks ei saanud need takistuseks. Kokkuvõttes on väga meeldiv, et meil on võimalus arendada Balti ja Põhjamaade koostööd läbi õppereiside.“

„Aastate jooksul on tuhanded Balti- ja Põhjamaade ametnikud selle programmi raames üksteisega kohtunud, üksteiselt õppinud, kogemusi jaganud ja võrgustikke loonud. Just selles peitubki mobiilsusprogrammi võlu, muutes selle suurepäraseks näiteks Põhja-ja Baltimaade koostöö kasulikkusest,“ sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile laekus 2022. aasta kevadvooruga 24 taotlust kogusummas 194 539 eurot. Kõige rohkem taotlusi esitati Eestist ja Leedust (vastavalt 10 ja 8 taotlust), Lätist laekus 5 taotlust ning Rootsist esitati 1 taotlus. Kõik Põhjala ja Balti riigid on toetust saanud projektides seejuures küllaltki võrdselt esindatud, sest igas projektis peavad osalema partnerid vähemalt 3 riigist.

Mobiilsusprogrammi toetuste kogusumma on seekord 179 152 eurot, mis jaguneb 23 projekti vahel. Suurim ühele projektile eraldatud toetuse summa on 13 000 eurot, väikseim 1932 eurot. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi poolt 2022. aasta kevadvoorus toetust saanud koostööprojektides osaleb järgneva aasta jooksul 163 Põhjala ja Balti riikide avaliku sektori töötajat paljudest erinevatest valdkondadest.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärgiks on arendada ja tugevdada koostööd avaliku sektori asutuste vahel ning toetada kogemuste vahetust ja võrgustike koostööd kõigil administratiivsetel tasanditel Põhja- ja Baltimaade piirkonnas, et seeläbi suurendada avaliku sektori töö efektiivsust ning tõsta Põhja- ja Baltimaade piirkonna ülemaailmset konkurentsivõimet.

Programmi järgmine taotlusperiood on 15. august – 31. oktoober 2022

Rohkem teavet Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kohta

Täpsem statistika 2022 kevadvooru kohta

Loe mobillsusprogrammi kogemuse kohta siit

 

 

Soome: Inimesed on hakanud kaitseväe reservist lahkuma

NordenBladet — Soomes on tekkinud üllatav areng, kus inimesed on hakanud lahkuma kaitseväe reservist. Nad on esitanud taotluse asendusteenistuse kasuks. Asendusteenistus on reservõppuste asemel sama kui tsiviilajateenistus tavalise sõjalise ajateenistuse asemel. Kesoleval aastal on mõne kuuga lahkunud reservist juba enam kui 2000 inimest. Võrdluseks, terve eelmise, 2021. aasta jooksul oli neid kokku 435.

Sama trend on ajateenistuse läbinud ja reservi arvatud naistel ja meestel. Tänavu on asendusteenistuse kasuks otsustanud 50 naist, terve eelmise aasta jooksul oli neid kokku 7, vahendab Iltalehti.

Soome tsiviilajateenistuse keskuse andmetel on inimesi mõjutanud üldine julgeolekupoliitiline olukord, eriti aga Venemaa rünnak Ukraina vastu. Näiteks eelmise nädala neljapäeva ja pühapäeva vahel pärast NATO-ga liitumistaotluse esitamist tuli tervelt 100 taotlust asendusteenistusse astumiseks.

Reservist lahkutakse veendumuse alusel ja seetõttu pole teada, kas põhjuseks on ainult NATO-ga liitumine. Kuivõrd aga asendusteenistusse on nii suur tung võrreldes varasemaga, siis tuleb selle tegevus ümber planeerida. Kui varem korraldati asendusteenistuses kümmekond koolitust aastas, siis tänavuseks aastaks on neid planeeritud juba 23.

Asendusteenistuses käimisest saab samuti keelduda, aga siis järgneb sellele rahatrahv samamoodi nagu ajateenistusest keeldujale. Samas on keeldumised väga harvad. Tavaliselt on inimesed nõus koolitustega, millest neil ka igapäevaelus palju kasu on. Näiteks hõlmab koolitus 72 tundi vastu pidamise oskust elektrikatkestuse puhul.