Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: mai 2022

Eesti: Aasta kool 2022 on Läänemaa Ühisgümnaasium

NordenBladet — Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Läänemaa Ühisgümnaasium, kellele väga tasavägiselt järgnes Metsküla Algkool ning žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena tuli kolmandaks Jüri Gümnaasium.

“Koolidel on oluline roll maailmarahu loomisel. Kui õpetame lastele koostööd ja solidaarsust üksteise suhtes, õpetame neile rahus elamist,” ütles Haridus- ja teadusminister Liina Kersna aasta koolile võidukarikat üle andes. “Tänavuses aasta koolis, Läänemaa Ühisgümnaasiumis väärtustatakse noore inimese julgeks, loovaks ja hoolivaks isiksuseks kasvamist,” sõnas minister.

Oma 10. juubeli lävel ja värskelt tiitli omanikuks saanud Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul tõi koolile tunnustuse oma inimeste aastatepikkune panustamine. “Täna saadud tiitli pälvimiselt on osa kõigil praegustel ja endistel õpilastel ja töötajatel, meie sõpradel ning kogukonnal, kes meie tegemisi on jälginud ja toetanud. Aasta kooli ei loo maja ega süsteem, selle loovad inimesed ja nende koostöö. Läänemaa Ühisgümnaasium on kool, kus saavad kokku ettevõtlikkus, loovus ja teotahe ning siis võetakse sellest ka maksimum. Meie jaoks on see juba täiesti tavaline,” rääkis Iro.
Haridus- ja noorteameti eestvedamisel toimus aasta kooli valimine tänavu juba viiendat korda.

Ameti juhi Jaak Raie sõnul on igal aastal olnud konkursil veidi erinev fookus. “Varasemalt oleme konkursiga püüdnud märgata koole, kus on leitud nutikaid viise digilahenduste kasutamiseks ja kus keerulistele oludele vaatamata on toetatud kõigi head hakkamasaamist. Sel korral oli meie peatähelepanu heal õpikeskkonnal, koostööl ja hoolivatel suhetel. Ent iga kord on meie eesmärk üks – tunnustada just neid koole, kuhu koolipere läheb rõõmuga ja anda koolidele võimalus jagada loovas võtmes oma tegemisi kõigi teistega,” lisas Raie.

Tänavu kandideeris konkursil kokku 31 kooli, žürii otsusega jõudsid neist finaali kümme: Iisaku Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium,  Jüri Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Metsküla Algkool, Pärnu Ülejõe Põhikool, Püha Johannese Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Aasta kool 2021 tiitli saaja selgus žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Žüriisse kuulusid Katre Roomets Õpilasesinduste Liidust, Anu Vau Haridus- ja Teadusministeeriumist,  Kristi Päeva Haridus- ja Noorteametist, Laura Kõrvits ERR noortesaatest „Nova” ning muusik Märten Männiste.

Eelmisel aastal pälvis aasta kooli tiitli Uulu Põhikool, 2020. aastal oli tiitli omanikuks Võru Gümnaasium, aasta varem Viljandi Gümnaasium ning kõige esimene aasta kool oli Tallinna 32. Keskkool.

Aasta kooli konkurssi korraldavad haridus- ja noorteamet ja haridus- ja teadusministeerium. Aasta kool on osa haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursist. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

 

Soome: Reaalpalk langes 2,7 protsenti esimese kolme kuuga – viimati oli langus nii suur 1977. aastal

NordenBladet — Soomes palgatase küll kasvas 2022. aasta esimese kolme kuuga 2,1 protsenti, aga reaalpalk langes 2,7 protsenti, kuna tarbijahindade tõus oli kiirem kui palgakasv, edastas statistikakeskus. Reaalpalk pole kunagi langenud Soomes nii palju viimase paarikümne aastaga.

Reaalpalk pööras langusesse 2021. aasta viimases kvartalis. Kvartalipõhiselt oli reaalpalk pidevalt kasvanud alates 2018. aasta algusest. Reaalpalk vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis esialgsetel andmetel võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga 2,7 protsenti.

Reaalpalk pole 21. sajandil Soomes varem kordagi nii palju langenud. 2011. aasta esimeses kvartalis vähenes reaalpalk 1,0 protsenti, nagu ka 2021. aasta neljandas kvartalis. Reaalpalga kvartaalne langus oli viimati suurem vaid 1977. aastal.

 

Eesti: Sotsiaalministeerium sprojektikonkursi „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“

NordenBladet — Projektikonkursil on neli uurimis- ja arendusülesannet:

  1. andmekogudes olevate andmete analüüs, mille tulemusena peab selguma, milliseid andmeid ja millisel viisil tuleb hinnata, et oleks võimalik tagada õige sihtrühma abivajaduse tuvastamine (sh tuleb tähelepanu pöörata andmete kvaliteedile ja nende tõlgendamisvõimalustele);
  2. teistes riikides sotsiaal- ja tervisevaldkonnas kasutatavate riskihindamise vahendite ja nende kasutamise kogemuse analüüs, mis aitab kaasa riskihindamise instrumendi väljatöötamisele Eestis;
  3. algoritmidel põhineva riskihindamise töövahendi väljatöötamine potentsiaalse abivajadusega isikute tuvastamiseks ;
  4. algoritmidel põhineva riskihindamise töövahendi valideerimine (KOVides) ja vastavalt sellele töövahendi täiendamine.

Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2022. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest ning selle eelarve on 70 000 – 90 000 eurot (lisandub käibemaks).

Projektikonkurss on avatud 17.05.2022 kuni 08.07.2022  kell 17:00. Eeldame, et leping sõlmitakse juulis 2022. a; avakohtumine ja tegeliku töö algus toimuks aga alles septembris; lõppraporti mustand tuleb esitada oktoobri alguses 2023. a.

Taotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee.

Projektikonkursil on oodatud osalema kõik uurimisrühmad või konsortsiumid, mis vastavad tehnilises kirjelduses toodud kvalifitseerumisnõuetele.

Lisainfo: Anu Õun (anu.oun@sm.ee) ja Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee). Küsimused adresseerige korraga mõlemale.

 

Soome: Koroonaga seotud hüvitisi makstakse 2022. aasta lõpuni

NordenBladet — Eesmärk on jätkuvalt kindlustada Soomes elavatele või töötavatele kindlustatutele juurdepääs koroonaga seotud vaktsineerimisele ja testimisele. Lisaks pikendatakse õigust saada nakkushaiguse hüvitist ehk nn päevaraha ilma ametliku isolatsiooni määruseta.

Ravikindlustusseaduse ajutised muudatused kehtivad kuni 30. juunini 2022. Valitsus teeb ettepaneku pikendada ajutisi muudatusi 2022. aasta lõpuni, edastas sotsiaal- ja terviseministeerium.

Kindlustatutele tagatakse juurdepääs vaktsineerimisele ja testimisele
Ravikindlustusseaduse ajutisi muudatusi pikendatakse selliselt, et koroona vastu vaktsineerimine makstakse kinni ravikindlustushüvitisest. Samuti hüvitataks nii riikliku kui ka eratervishoiu puhul vaktsineerima mineku sõidukulud.

Lisaks teeb valitsus ettepaneku laiendada valitsuse volitusi anda välja määrusi koroonaviiruse testimise hüvitamise määra kohta. Volitus võimaldab määrata hüvitise määra kõrgemaks kui Kela kinnitatud tavapärane hüvitise määr. PCR-testi hüvitamise määr on praegu 16 eurot.

Ajutiste sätete pikendamine hõlbustab kindlustatud isikute juurdepääsu eratervishoiuteenustele riikliku tervishoiu asemel. Ajutised eraldised hüvitavad kindlustatu kantud kulud.

Muudatused teevad tööandjate jaoks lihtsamaks vaktsineerimise läbi töötervishoiu. Ajutiste regulatsioonide kehtivuse pikendamisega saab Kela jätkata töötervishoius tehtud koroona-vastaste vaktsineerimiste hüvitamist kas töötervishoiu kuluna või ravikindlustushüvitiste kaudu. Koroona vastu vaktsineerimise ravikindlustushüvitist võib maksta otsehüvitisena eratöötervishoiu teenuse osutajale, jättes vaktsineerimise omaosaluse tasumise tööandjale.
Koroonaviiruse testimise (PCR-testi) kõrgem hüvitamismäär on mõeldud ka selleks, et julgustada tööandjaid töötervishoius teste tegema.

Pikendatakse nakkushaiguse hüvitise maksmist ilma ametliku isolatsiooni määruseta
Kindlustatud isikul säilib õigus nakkushaiguse päevarahale ilma isolatsiooni määruseta, kui isikul on diagnoositud koroonaga nakatumine (PCR või antigeeni test) ning tööl osalemine ei ole nakkuse leviku ohu tõttu soovitatav. Sama õigus on ka alla 16-aastase lapse eestkostjal, kui lapsel ei ole nakkuse leviku tõttu soovitav lasteaias või koolis käia ja eestkostja on seetõttu takistatud oma töö tegemisel.

Nakkushaiguse hüvitise tagasiulatuv taotlemise tähtaeg on ka edaspidi kuus kuud.

Nakkushaiguse seaduses kehtivad karantiini ja isolatsiooni sätted jäävad muutumatuks ning nende alusel on jätkuvalt õigus saada nakkushaiguse hüvitist.

Tehakse ettepanek muuta põhipuhkuse seaduse ja meremeeste põhipuhkuse seaduse sätet töötamise perioodi maksustamise kohta selliselt, et avaliku võimu määruse alusel haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud töölt puudumise aeg on ühtlasi maksustatav tööl oleku aeg, mille eest on võimalik saada nakkushaiguse hüvitist.

 

 

Soome: Turistid tühistavad Soome reise, sest kardavad Venemaad

NordenBladet — Soome asukoht Venemaa naabruses on hakanud mõju avaldama Soome turismile. USA grupid on ära jätnud Soome reise ning küsimusi on tulnud paljudest riikidest. Soome reisimist mõjutab sõda ning vähemalt sõja alguses jätsid USA grupid ära Soome reisimise, ütles turismi valdkonna organisatsiooni MaRa juht Timo Lappi.

Soome olukorra pärast muretsevad rohkem just eakamad reisijad. Soome paistab Põhjamaade hulgas kõige vähem turvalisem, kuna jagab 1340 km pikkust piiri Venemaaga, vahendab MTV.

Sõdiva riigi Venemaa naabrus on hakanud mõjutama ka investeeringuid Soome. Turvalisus on olnud varem Soome üks trumpidest, aga nüüd on hakanud see eelis kaduma.

Lappi avaldas lootust, et NATO-liikmelisus aitab taastada Soome kui turvalise riigi staatuse.

Turismi sektor on liikunud ühest kriisist teise. Koroona mõjus turismile laastavalt mitu aastat ja nüüd tuli peale Venemaa sissetung Ukrainasse. Sellega seoses on kulud tõusnud. Toiduainete hinnad kerkivad käesoleval aastal 15-20 protsenti.

Turismi mõjutab eelkõige see, et Vene turiste enam pole ning Aasiasse suunduvad lennukid ei saa lennata üle Venemaa. See on mõjutanud Aasia turistide hulka Soomes.

Aastal 2019. moodustas Hiina, Vene ja Jaapani turistide osakaal kokku 30 protsenti. Vene kliente pole praegu üldse. Venemaalt üle lendamise keelamine on mõjutanud Hiina ja Jaapani turistide hulka. Lisaks on Hiinas koroona tõttu kehtestatud karmid piirangud.

Finnair on reageerinud olukorrale lisades USA lende. Vene turistid on ilmselt kadunud pikaks ajaks. Soomes loodatekse nüüd rohkem kodumaiste turistide peale.

Avafoto: NordenBladet