NordenBladet — Info Fazeri plaanidest rajada Lahtisse uus maiustusetehas on töötajate seas vastu võetud pettumusega. Esmaspäeval teatati, et Fazer plaanib Lahtisse maiustusetehase rajada. Uus tehas asendab praegu Vantaal ja Lappeenrantas asuvad tehased, vahendab Iltalehti.
Info tehase kolimise kohta pole tegelikult uus. Fazer teatas oma plaanidest juba jaanuaris, kui kĂĽmned omavalitsused avaldasid valmisolekut uus tehas oma territooriumile lubada. Seda tegi ka Vantaa linn, kus Fazer on tegutsenud alates 1955. aastast.
Vantaa tehases töötab umbes 500 inimest ning igaühel ei ole võimalust kolida töö tõttu teise linna või kahe linna vahet sõita. Teekond Vantaast Lahtisse on umbes tund aega.
Kui Vantaal on töötajad veel rahulikud, siis seda ei saa öelda Lappeenranta kohta. Seal on palju pahaseid töötajaid.
NordenBladet —Valitsus kiitis 26. mail heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ning volitas maaeluminister Urmas Kruuset vajaduse korral Eestit esindama arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Olulise arengukava täiendusena muudetakse põllumajandustoodete töötlejate jaoks abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud. „Eesti toiduainetööstuste esindajad on ühe kõige pakilisema probleemina esile toonud energiajulgeoleku tagamise senisest suuremal määral, mis omakorda on oluline ka meie toidujulgeoleku tagamise seisukohast,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse.
Põllumajandustootjatele mõeldud investeeringutoetuse puhul on kavas samuti mitmed tingimusi leevendavad muudatused. Abikõlblikuks muudetakse mittestatsionaarsete seadmete ostmine, samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele.
Samuti on kavas eemaldada loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul loomakoha maksumuse piirmäärad. „Viimastel aastatel on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ning senised piirhinnad ei ole enam ajakohased ega motiveerivad,” märkis Kruuse.
Muudatustega suurendatakse ka arengukava tehnilise abi kogueelarvet 8 387 880 euro võrra pinnaseiresüsteemi väljatöötamiseks. „Tegemist on valdavalt satelliidiandmetel põhineva süsteemiga, mis võimaldab tulevikus regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi,” selgitas minister. Pinnaseiresüsteemi loomine on liikmesriikidele eeltingimuseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2021–2027 finantsperioodi strateegiakava pindalapõhiste toetuste rakendamisel.
Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
NordenBladet — Soome on asunud rajama piirile Venemaaga betoonist kindlustusi. Soome kaitsejõud ei avalda, kui paljude maaomanikega on vastavad kokkulepped sõlmitud. Maaomanikud on saanud alates aasta algusest Soome kaitsejõududelt kirju selle kohta, et tahetakse maaomanike luba kindlustuste ja muude takistuste ehitamiseks, vahendab MTV.
Kirjas on märgitud ära ka hüvitis maaomanikule. Maaomanikele makstakse ühekordset toetust maa rendi eest, mis on 5000 eurot hektari kohta 20 aasta eest.
Lapimaal on selliseid kirju juba varem välja saadetud ja seal on tegemist kaitseväe rutiinse tegevusega normaalolukorras.
Maa kasutamise kokkulepete eesmärk on kasutada maad vajadusel kaitserajatiste ehituseks.
Seaduse järgi saab kaitsevägi rajada kaitserajatisi ka rahuajal, aga selleks on vaja maaomaniku luba. Kokkulepe on maaomanikule vabatahtlik. Rajatised püütakse ehitada selliselt, et sellega ei kannataks tavapärane maakasutus.
Kaitseväe info kohaselt on selliseid kokkuleppeid maaomanikega sõlmitud viimastel aastatel varasemast enam. Inimeste tagasiside on olnud valdavalt positiivne.
Kokkulepped teevad kaitserajatiste ehitamise lihtsamaks, selleks pole vaja eriolukorra kehtestamist.
NordenBladet — Viimase nädala jooksul on Soomes diagnoositud 10 968 uut koroonaviirusega nakatumist, teatas terviseamet. Eelneva nädala jooksul tuvastati 11 485 nakatumist, seega on olukord nakatumiste osas püsinud peaaegu muutumatuna.
Haiglas viibivate koronaarhaigete arv on viimastel nädalatel vähenenud. Neli nädalat tagasi oli neid 797, nüüd 486. Kõik neist ei ole koroonaviiruse tõttu haiglaravil, kuid neil on diagnoositud koroona haiglas olles.
Soomes on intensiivravil 16 koronaarhaiget. Soomes suri eelmisel nädalal koroonaviiruse tagajärjel 116 inimest.
NordenBladet — Lapsed võiksid mähkmetest palju varem loobuda kui seda praegu tehakse, leiab kasvatusteaduse professor ja psühholoogia dotsent Timo Saloviita. Nõuandlad soovitavad lapse potile harjutada 2-3-aastaselt, aga tegelikult on võimalik laps potile harjutada alla 2-aastaselt, vahendab professori juttu Helsingin Sanomat. Professor annab nõu, kuidas harjutada laps potil käima ühe päevaga.
Praegu on potile harjutamine raske kolmel põhjusel: esiteks on mähkmed muutunud mugavamaks. Teiseks leitakse, et potil käimine vajab teatud küpsust, mistõttu ei tohiks last liiga vara potile sundida. Ja kolmas põhjus on mähkmefirmade agar müügitöö – selle vastu on USA lapsevanemad juba kisa tõstnud.
Professor märgib, et ka kassipoeg harjutatakse potil käima ilma mingi küpsuseta. Potile harjutamine ei valmista professori väitel lastele mingeid probleeme. Professori väitel on lapse varajane potile harjutamine parem kõigile: nii lastele, vanematele kui keskkonnale. Mähkmetele kulub aastas ligi 500 eurot ja need saastavad loodust.
Lapsed ei taha professori väitel potil käia, kuna nad on harjunud häda tegema mähkme sisse. Harjutamise juures motiveeritakse lapsi potil käima. See toimub kahes etapis. Esiteks kutsutakse esile õige reaktsioon ja siis premeeritakse seda.
Professor Saloviita õpetuse abil on võimalik harjutada laps potil käima vähem kui päevaga. Selleks tuleb mähkmetest üldse loobuda, isegi öösel. Vajadusel võib kasutada aluskilet. Välja minnes võib kaasa võtta varupüksid.
Õpetus on järgmine:
Alusta suvisel laupäevahommikul. Jäta mähkmed ära ja pane pott elutuppa.
Anna lapsele nii palju juua kui ta tahab.
Pane laps potile istuma. Loe talle juturaamatut. Lapsele meeldib, kui temaga tegeletakse.
Kui piss tuleb potti, siis kiida last ja anna talle rosin.
Lase lapsel jalgu sirutada. Siis anna uuesti mahla juua ja korda uuesti varasemat tegevust.
Jäta ära lisategevused nagu kiitused ja preemiad. Laps õpib kõike ise tegema ja edasi läheb asi loomulikku rada.
