Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: mai 2022

VÕIDA AUHIND: Noorte lugemisväljakutse „Suvi, raamat, jäätis!“ kutsub tutvuma Põhjala kirjandusega

NordenBladet — Narva Keskraamatukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis käivitavad lugemisväljakutse „Suvi, raamat, jäätis!“, mis innustab lapsi suvekuude jooksul rohkem lugema. Lugemisprogramm sisaldab hulgaliselt erinevaid Põhjala kirjandusteoseid ning pakub lugemislusti nii mudilastele kui ka noortele.

Lastekaitsepäeval, 1. juunil algava lugemisväljakutse eesmärk on tutvustada Põhjala laste- ja noortekirjandust ning ärgitada noori suvekuudel rohkem lugema.

„Kirjandus on Põhjala kultuuri oluline osa ja meil on hea meel, et saame seda Narva Keskraamatukoguga koostöös piirkonna noortele tutvustada. Julgustame valima raamatuid, mis ei kuulu n.ö kohustusliku kirjanduse hulka, rikastades seeläbi noorte lugemiskogemust ja tutvustades Põhjala autoreid. Tegemist on äärmiselt põneva projektiga. Loodame, et kasvatab piirkonna noorte kirjandushuvi ja nii mõnigi osaleja saab endale lugemispisiku külge,“ – kommenteeris Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva filiaali programmi koordinaator Jevgeni Timoštšuk.

Lugemisväljakutse nimekirjas on ligi 120 laste- ja noorteraamatut – igale vanusegrupile on oma soovituslik nimekiri. Valikus on Põhjala tuntud ja vähemtuntud autorite teoseid ja erinevate kirjandusžanrite näiteid. Nende hulgas Tove Janssoni lustakad muumilood ja Astrid Lindgreni populaarsemad teosed, „Kalevala lood“ ehk Soome eepose ümberjutustus lastele, Rootsi kirjandusauhinna, Augustipreemia, laureaadi Annika Thori raamat noorukite suhetest “Tõde või tagajärjed” ning Norra dramaturgi Henrik Ibseni tuntuim näidend „Nukumaja“

„Osalema on oodatud nii koolieelikud kui ka põhikooli ehk 1.-9. klasside õpilased. Osaleja peab olema Narva Keskraamatukogu või haruraamatukogu lugeja. Kõiki raamatuid saab lugeda kohapeal või koju laenutada. Iga läbiloetud raamatu eest saab kingituseks jäätise ning suve lõpuks pälvib kõige suurema arvu raamatuid läbi lugenud osaleja peaauhinna,“ lisas Narva Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Anna Kuuli. Osaleja peab olema Narva Keskraamatukogu või haruraamatukogu (Kreenholmi raamatukogu, Energia raamatukogu või Laste Loomemaja Laenutuspunkt) lugeja.

Raamatute nimekirja ja lisateavet lugemisväljakutse kohta leiab Narva Keskraamatukogu kodulehelt www.narvalib.ee/lastekas/archives/8318

Lisateave:

Anna Kuuli
Narva Keskraamatukogu
lasteosakonna juhataja
Malmi tn. 8, 20308 Narva
3593585, 53947316
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Jevgeni Timoštšuk
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Programmi koordinaator
+372 51 58 904
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.norden.ee

 

Avafoto: Väljavõte raamatust Muumitrollid
Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Riigikogu kutsub Eesti lipu päeva puhul pidulikule lipuheiskamisele ja Pika Hermanni torni

NordenBladet — Laupäeval, 4. juunil on Eesti lipu 138. aastapäev. Riigikogu juhatus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad sel puhul kõiki laupäeva hommikul kell 7 riigilipu pidulikule heiskamisele Toompeale Kuberneri aeda. Kell 11–17 saavad kõik huvilised külastada Pika Hermanni torni.

Lipp heisatakse Eesti Vabariigi hümni saatel. Lipu heiskamist assisteerivad Aseri Kooli ja Eesti Meestelaulu Seltsi esindajad.

Kõne peavad Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.

Mängib Sõjaväeorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid. Kooride esituses kõlavad Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele.

Kell 11–17 pääsevad huvilised Pika Hermanni torni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg.

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning õnnistati ja pühitseti 4. juunil Otepää kiriklas. Tänavu möödub sinimustvalge lipu pühitsemisest 138 aastat.

Riigilipu heiskamise tseremoonia kava.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Taani: Plaanime Põhjamerele ja Läänemerele rajada energiasaared, millel oleksid ühendused mitme riigiga

NordenBladet – Taani kavatseb rajada Põhjamerele ja Läänemerele energiasaared ehk suured meretuulepargid, millel oleksid ühendused mitme riigiga. Taastuvenergia moodustab praegu 40 protsenti Taani energiakasutusest ja taanlased otsivad võimalusi selle kasvatamiseks just ühenduste loomisest, energiaallikate kombineerimisest ja salvestustehnoloogiate arendamisest, vahendab Aktuaalne Kaamera.

Roheenergia arendamise tähtsust Taani jaoks näitab muu hulgas riigi ja ettevõtjate ühise asutuse State of Green olemasolu. Taastuvenergia katab praegu 40 protsenti kogu Taani energiakasutusest ja 50 protsenti elektritarbimisest.

Tuulise Taani järgmine suur plaan on hulga ühendustega energiasaared Läänemerel ja Põhjamerel.

“Huvitav on nende puhul see, et nad hakkavad toimima justkui ämblikuvõrgud. Ühendused võimaldavad energia liikumist Suurbritanniasse, Hollandisse, Taani, allapoole lõuna suunas Saksamaale ja nii edasi. Idee seisneb selles, et kui on väga tuuline ja me toodame siin palju energiat, siis saame me selle Euroopasse laiali saata,” selgitas State of Greeni kõneisik Magnus Hojberg Mernild.

Ühenduste rohkus ja koostöö on roheenergia arendamise võtmesõna. Probleem, millele kõik lahendusi otsivad, on aga energia salvestamine perioodideks, mil tuul ei puhu ja päike ei paista. Üks selline ettevõtjate uus katsetus Lõuna-Taanis meenutab hiiglaslikku ahju.

“Kui on elektri ülejääk, siis konverteeritakse see kuumusesse ja kividesse, suurde hulka kividesse, mille kuumus võib ulatuda 600 kraadini. Kui tuult on vähe või päike ei paista, siis saab selle kivides oleva energia taas turbiini abil elektriks muuta,” kirjeldas energiafirma Andel arendusjuht Ole Alm.

Nõnda saaks tulevikus salvestada kogu Taani ühe päeva elektrivaru. Samale probleemile püüavad lahendusi otsida vesiniktehnoloogia ja rohemetanooli arendused, millega Taani ettevõtted samuti tegelevad ja soovitavad teistelegi.

“Ma arvan, et Baltikumil ja Eestil eriti on võimalus saada vesiniku ja metanooli eksportijaks, kui te tegutsete kiiresti ja lasete sellel tööstusel areneda nii kiiresti kui võimalik. Aga nõudmine on suur, turbiinide hinnad pole kunagi olnud nii kõrged, raske on leida varustust ja töötajaid ja nii edasi. Kindlasti on tegu buumiga,” ütles European Energy projektide juht Thorvald Spanggaard.

Taastuvenergia ettevõte European Energy arendab tuule- ja päikseparke mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Leedus ja soovib neid rajama hakata ka Eestis.

Avafoto: Pexels

Läti: Hispaania saadab Lätti NASAMS-i õhutõrjesüsteemi koos 100 sõduriga

NordenBladet – Hispaania saadab Lätti NASAMS-i õhutõrjepatarei ja täiendavalt 100 sõdurit, kes ühinevad umbes 500 seal juba viibiva kaasmaalasega, teatas El Pais.

Valitsusallikate sõnul kavatseb kaitseministeerium paigutada Lätti NASAMS-i maa-õhk raketipatarei, et kaitsta riiki võimaliku Venemaa õhurünnaku eest.

NASAMS-i õhutõrjesüsteem on varustatud kuue AMRAAM-tüüpi raketiga ja Sentinel-radariga. Laskekaugus on seitse kuni kümme kilomeetrit.

Selle patarei saatmine tähendab ka Hispaania vägede arvu suurenemst umbes 100 sõjaväelase võrra.

Norra: Euroopa suuruselt teine gaasitarnija Equinor lubab tootmist suurendada

NordenBladet – Euroopa otsib aktiivselt alternatiive Vene energiale ja selle käigus on tõusnud nõudlus Norra gaasi ja nafta vastu, mis on Norra energiakandjate hinda tugevalt tõstnud. Samal ajal kui Norra Euroopa suuruselt teise gaasitarnijana teenib rekordkasumeid, püüab riik tõrjuda süüdistusi, et nad teenivad Ukraina sõjast alusetult kasu, vahendab Associated Press.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki süüdistab Norra energiatarnijaid “kaude sõja kaudu teiste röövimises”. Samal ajal peab Poola Norraga läbirääkimisi, et nad saaksid osa Vene naftast ja gaasist asendada Norra nafta ja gaasiga. Morawiecki palus veel Norral kasutada nafta ja gaasi müügist saadud täiendavaid tulusid Ukraina ja teiste sõja tõttu kannatada saanud riikide abistamiseks.

Poolast tulnud kommentaarid tekitasid Norras elava poliitilise arutelu, kuna juba praegu arvavad paljud norrakad, et Norra riik ei tee Ukraina abistamiseks piisavalt. Euroopas on mitmes riigis erimaksustatud energiatootmine, et selle najalt elanikkonda kasvavate elektri- ja gaasihindade valguses täiendavalt toetada. Sellised meetmed on tööle pandud Hispaanias ja Itaalias ning neid kaalub ka Ühendkuningriik. Morawiecki palub aga Norral sellest veel samm edasi minna ja täiendava kasumi arvelt toetada Ukrainat ja teisi riike.

Norra on üks Euroopa jõukamaid riike ning nad on lubanud arengumaade toetamiseks 1,09 protsenti riigi kogutulust, millega ollakse maailmas esirinnas. Suurim abi on praegu suunatud Ukrainale, kes saab Norralt 200 miljonit dollarit.

Samal ajal on Norra võtnud vastu suure hulga põgenikke Ukrainast, kuid raha selleks on võetud teiste ÜRO abiprogrammide arvelt. See on tekitanud pahameelt inimõiguslastes, kellest osa on korraldanud ka proteste Oslos parlamendihoone ees. Norra Helsinki komitee poliitikadirektori Berit Lindemani sõnul väärib poolakate ettepanek kaalumist.

Nafta ja gaasi hinnad olid juba enne Ukrainas toimuvat sõda väga kõrged ning sõja tõttu on toornafta ja gaasi hinnad veelgi tõusnud. Maagaas on praegu maailmaturul kolm kuni neli korda kallim kui aasta tagasi. Rahvusvahelise võrdlusena kasutatakse Brenti toornaftat, mille naftabarreli hind ületas 100 dollari piiri peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ja selle ligidal püsinud siiamaani.

Norra riiklik energiaettevõte Equinor (EQNR) teenis esimese kvartaliga neli korda rohkem kui samal perioodil eelmine aasta. Rahasadu on pannud Norra valitsuse ümber vaatama energiatulude prognoosi, mis on võrrelduna eelmise aastaga ligi kolm korda suurem, kogusummas ligikaudu 933 miljardit norra krooni (92 miljardit eurot). Suur enamus sellest rahast suunatakse ümber Norra riiklikku investeerimisfondi, mis on pandud tallele ajaks, kui Norral nafta ja gaas otsa saavad.

Praegu ei kaalu Norra valitsus energiatootmise rahavoo mujale suunamist. Norra on “aidanud Ukrainat märkimisväärsel määral alates sõja esimesest nädalast ning oleme valmis tegema veel enamat”, andis Norra välisminister Eivind Vad Petersson Associated Pressile e-kirja kaudu teada. Minister lisas, et Norra on saatnud Ukrainale rahalist abi, relvi ja üle kahe miljardi Norra krooni humanitaarabi “eraldiseisvalt nafta ja gaasihindade küsimusest”.

Nõudlust Norra nafta ja gaasi vastu on tõstnud ka Euroopa riikide soov otsida Vene energiakandjatele kiirelt alternatiive. Paljusid Euroopa riike on süüdistatud Venemaa sõjamasina rahastamises nafta ja gaasi eest maksmise kaudu. NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes on ka Norra peaminister olnud, tõi Davosis Maailma Majandusfoorumi hiljutisel konverentsil välja, et energiasõltuvus “annab Venemaale relva, millega ähvardada NATO liikmesriike ja seda on ka Venemaa praeguseks selgelt demonstreerinud”. Praeguseks on Venemaa peatanud gaasitarned Soome, Poola ja Bulgaariasse, kuna nad keeldusid Vene nafta ja gaasi eest rublades arveldamast.

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki püüavad kiirelt vähendada sõltuvust Vene gaasist ning on võtnud eesmärgiks vähendada gaasitarneid pea kaks kolmandikku, asendades need taastuvate energiaallikate ja alternatiivsete tarnijatega. Euroopa Liit on pöördunud Norra, Katari ja Alžeeria poole, et puuduolev nafta ja gaas nendest riikidest tarnida. Norrast tuleb Euroopasse ligikaudu viiendik kuni neljandik gaasist samas kui Venemaalt tuli enne sõda 40 protsenti maagaasist.

Norra aseenergiaminister Amund Vik on välja toonud, et Norra vaatest on oluline olla “stabiilne ja pikaajaline nafta ja gaasi tarnija Euroopa turgudele”. Samas peab ministri sõnul arvestama, et kuigi kasumid nafta ja gaasi müügist on palju suuremad kui varasemalt siis toodab Norra nafta- ja gaasiväljadel juba praegu nii palju kui suudab. Sellest hoolimata on Oslo poolt antud nafta- ja gaasitarnijatele luba rohkem gaasi ja naftat maa- ja merepõuest ammutada. Samuti valmib sügisel uus torujuhe, mis ühendab Norra Poolaga.

Norra energiaettevõtted on uues olukorras ette valmistanud hulgi arendusplaane tulevikuks, kuid uute nafta- ja gaasiväljade kasutuselevõtt võib veel kümnendi või kauemgi aega võtta.

Avafoto: NordenBladet