Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: mai 2022

Eesti: Narva elektrijaamad plaanivad tänavu maagaasi põlevkiviõli vastu vahetada

NordenBladet – Ettevõte Enefit Power alustab Narvas peagi Balti elektrijaama hooldustöid, kui kui tavaliselt käivitatakse hooldustööde ajaks gaasikatlamaja, siis sel aastal soovitakse maagaasist loobuda ja kasutada selleks põlevkiviõli.

Narvat varustab soojaga Balti elektrijaama 11. energiaplokk, mis toodab korraga nii elektrit kui sooja. Energiaploki suviste hooldustööde ajal, samuti ka käreda talvepakasega, käivitatakse tipukatlamaja, mis töötab maagaasil. Vene gaasiga kütmine muutub aga aina keerulisemaks ja energeetikud otsivad Narva soojavarustuseks teisi võimalusi.

“Täna oleme saanud süsteemioperaatorilt eelhoiatuse, et torugaasi saadavus võib olla problemaatiline ja kui me näeme seda gaasihinda, siis täna oleks mõistlik suvisel madalal koormusel pakkuda narvakatele sooja hoopis põlevkiviõli baasil. See on torugaasist enam kui kaks korda odavam,” rääkis AS Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola.

Põlevkiviõliga kütmiseks on Balti elektrijaama tipukatlamaja tehniliselt valmis, kuid kütusevahetuseks on vaja keskkonnaameti luba. Vainola hinnangul on tegemist keerulise ja aeganõudva protseduuriga.

“Meil on plaanis selline taotlus teha, aga selle ametlik menetlusaeg on pikk. Võib-olla leiavad regulaatorid ka kiiremaid lahendusi, meie peame lähtuma täna punktuaalselt meile väljastatud kompleksloast, kus põlevkiviõli on ainult reservkütus avariiolukordadeks,” selgitas ta.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots nimetab Balti elektrijaama tipukatlamaja põlevkiviõlile ülemiku mõtet õigeks hinna, kuid eriti varustuskindluse seisukohalt.

“Mitmed Vene torugaasi sisendid on juba tegelikult suletud ja kui täna sellele olukorrale otsa vaadata, kus meil on regioonis ainuke üks kindel varustusallikas – Klaipeda veeldatud maagaasi terminal – siis võiks ikkagi juba lugeda, et meil on probleemid gaasivarustuses ja seoses sellega võiks anda ka loa üleminekuks põlevkiviõlile,” ütles Ots.

Tema hinnangul oleneb loa andmise kiirus otsustajate tahtmisest. “Hea tahtmise juures on mõne päeva või nädalane protsess. Siin piisab ikkagi ainult loa andmisest keskkonnaameti või siis riigi poolt ja tehniliselt on see tõesti ainult kättevõtmise asi,” selgitas ta.

Keskkonnaameti teatel on tavaolukorras keskkonnakompleksloa menetluseks ette nähtud pool aastat, kuid nagu kinnitab keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo juhataja Meelis Mägi, on seda kindlasti võimalik eriolukorras lühendada, aga mitte mõnele päevale, sest muutmise aluseks on kvaliteetne taotlus, mis eeldab ettevõttelt arvutusi uute saasteainete osas.

Balti elektrijaama 11. energiaplokk läheb kuuks ajaks remonti juuli keskpaiku.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Esimese kvartali majanduskasv oli 4,3 protsenti

NordenBladet – Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aastaga 4,3 protsenti, teatas statistikaamet. Kiire hinnatõusu mõjul on majanduskasv märgatavalt aeglustunud, kuid eratarbimine püsib hoogne.

Jooksevhindades moodustas Eesti SKP kaheksa miljardit eurot.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on hinnatõusu mõjul majanduskasv märgatavalt aeglustunud.

“Kuigi ettevõtete käibed ja muud finantsnäitajad on jõudsalt kasvanud, moodustas sellest valdava osa väga kiire hinnatõus,” selgitas Müürsepp.

Kui varasemalt panustasid peaaegu kõik tegevusalad majanduskasvu, siis esimeses kvartalis muutus pilt palju kirjumaks. Suurim positiivne mõju oli info ja side tegevusalal. Sellele järgnesid töötlev tööstus, veondus ja laondus, kutse-, teaduse ja tehnikaalane tegevus.

Peamiseks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli energeetika. Samuti mängisid olulist negatiivset rolli kaubandus ja koroonaaegsest langusest pääsenud finantssektor.

Eratarbimine kasvab

Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3 protsenti. Seega jätkus mullune trend, mille järgi kasvasid eelkõige kulutused, mis seotud väljas käimisega – hotellid ja restoranid, rõivad ja jalatsid, transport, vaba aeg ja kultuur.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsisid sisuliselt muutumatuna kulutused eluasemele ning toidule ja joogile.

Investeeringud langesid 35,3 protsenti. Samas suurusjärgus langus leidis aset eelmise aasta viimases kvartalis. Valdavalt tuli see langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse (-84,5 protsenti).

Tuntav langus leidis aset ka kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse (-28,5 protsenti).

Transpordisektori head käekäiku näitas see, et ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse kasvasid 9,5 protsenti.

Eksport kasvas 12,9 ja import 4,4 protsenti. Enim andsid väliskaubandusele hoogu elektrienergia; toornafta ja maagaas ning reisiteenused. Kuigi transpordil tervikuna läks hästi, siis väliskaubanduse poolelt paistis langusega silma raudteetransporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1 ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga 4,7 protsenti.

2021. aastal oli kasv üle kaheksa protsendi

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti ning neljandas kvartalis aasta varasema perioodiga võrreldes 8,6 protsenti. Võrreldes 2019. aastaga kasvas majandus 5,2 protsenti, ületades seega ka koroonaeelse taseme.

Jooksevhindades moodustas Eesti SKP neljandas kvartalis 8,7 miljardit eurot.

Avafoto: NordenBladet

Lennufirma selgitab, miks EI TOHIKS pagasi lipikutele nime ja aadressi kirjutada

NordenBladet — Lennureisijatel on kombeks kirjutada oma kohvrite ja muu pagasi lipikutele peale nimi ja aadress, aga lennufirma British Airways seda teha ei soovita.

British Airways on välja andnud soovituse reisijatele mitte kirjutada ära antavate kohvrite ja muu pagasi lipikutele nime ja aadressi. Põhjuseks on asjaolu, et selline pagas meeldib narkovedajatele ja muudele kurjategijatele. Nad võivad panna pagasi hulka oma asju ning nime ja aadressi järgi on neil hiljem lihtne oma kraam kätte saada. Kui aga selline pagas jääb vahele lennujaama turvakontrollis, võib pagasi omanikel probleeme tulla.

Reisijatel soovitatakse kirjutada pagasi lipikule lihtsalt oma telefoninumber ja e-posti aadress. Kui pagas läheb kaotsi, saab lennufirma ühendust võtta.

Samuti ei tohi jätta oma pardakaardi või pileti otsa lennukisse istme taskusse. Kriminaalid saavad piletil oleva koodi abil teada inimese täisnime ja muud andmed. Nii võidakse isegi varastada inimese boonuspunktid.

Avafoto: Pexels/veerasak Piyawatanakul

LAPSED on meie parimad õpetajad, sest näevad maailma selgemalt kui täiskasvanud. Mida teha, et olla õnnelik nagu laps?

NordenBladet – Tänapäeva maailm ja kasvatusnormid dikteerivad jõuliselt kuidas lapsi kasvatada tuleb, milliseid norme tuleb järgida ning mis on “õige” ning mis “vale”. Normist kõrvalekalded on kohese tähelepanu all ning neid püütakse isegi tablettidega “ravida”.

Tegelikult teevad vanemad lastele karuteene, kui suruvad jõuliselt oma mõtteid ja arusaami peale. Kujutage ette, et teile öeldakse pidevalt, mida peab tegema ja mida teha ei tohi. Te lakkate ise mõtlemast, teie ümber kasvab tasapisi ükskõiksuse või mässumeelsuse kapsel ning tapab tärkavat loovust. Ei tohi unustada, et me kõik oleme sündinud vabana ning soovime elada vabana!

Paulo Coelho on öelnud: “Laps saab täiskasvanule õpetada kolme asja: õnnelik olemist ilma põhjuseta, kogu aeg millegagi hõivatud olemist ja kuidas kogu oma jõuga nõuda seda, mida ihaldad.”. See on tõsi, lapsed on targad ja meil on neilt väga palju õppida.

Lapsed on maailmaga palju paremini ühenduses kui täiskasvanud, sest neil on võime elada hetkes ja olevikus, lapsed ei tunne hirmu ja on muretud.

Mitmetest teaduslikest uuringutest on selgunud, et suure osa ajast (ligi 95%) kasutavad inimesed oma alateadvust, mis on pärit lapsepõlvest. Kuuenda eluaastani programmeeruvad meie mällu ja alateadvusesse vundamentaalsed harjumused. Pärast seda kontrollivad need harjumused meie elu – me järgime neid või püüame neid muuta.

Kui lapsele õpetatakse, kuidas teatud olukordades mõelda ja reageerida, takistab see tema võimet probleemidele ise lahendusi leida. Laps on peaaegu alati rõõmus, tal ei ole vimma kellegi vastu, ta on uskumatult andestav ja hooliv!

Laps on alati täiesti teadlik, tähelepanelik ja uudishimulik, samal ajal kui täiskasvanud on omae mõistuse ja mõistlikkuse vangid, jäädes ilma elu lihtsatest rõõmudest ja imedest. Lapsed on suutelised märkama pisikesi detaile (näiteks tillukest putukat) palju paremini kui täiskasvanud. Miks? Sest lapsed on häälestatud igale sagedusele ja vibratsioonile enda ümber.

Enamikul lastest ja teismelistest domineerivad teeta ja alfa ajulainete mustrid. Neid mõlemaid peetakse aju tegevusele äärmiselt lõõgastavateks ja need tulevad esile siis, kui meie keha on stressist täiesti vaba. Need samad ajulained suurendavad loovust ja võimet säilitada suurel hulgal infot, mida saab salvestada pikaajalisse mällu.

Lapsed teavad, kuidas olla õnnelik. Ärme kärbime nende tiibu, kui nad avastavad maailma. Meil endil on aeg hakata õppima väiksematelt, sest just nemad oskavad õpetada meile asju, millel on tõeline väärtus.

Kuidas aga oma ajulaineid muuta? Ajulainete muutmiseks on palju erinevaid viise. Üks viis oma teadvust muuta ning vaimujõudu suurendada on kasutades heli jõudu. Loe, kuidas helisagedused aitavad teil positiivseid tulemusi saavutada ning ajulaineid muuta SIIT.

Avafoto: Pexels

Eesti: Aasta kool 2022 on Läänemaa Ühisgümnaasium

NordenBladet — Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Läänemaa Ühisgümnaasium, kellele väga tasavägiselt järgnes Metsküla Algkool ning žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena tuli kolmandaks Jüri Gümnaasium.

“Koolidel on oluline roll maailmarahu loomisel. Kui õpetame lastele koostööd ja solidaarsust üksteise suhtes, õpetame neile rahus elamist,” ütles Haridus- ja teadusminister Liina Kersna aasta koolile võidukarikat üle andes. “Tänavuses aasta koolis, Läänemaa Ühisgümnaasiumis väärtustatakse noore inimese julgeks, loovaks ja hoolivaks isiksuseks kasvamist,” sõnas minister.

Oma 10. juubeli lävel ja värskelt tiitli omanikuks saanud Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul tõi koolile tunnustuse oma inimeste aastatepikkune panustamine. “Täna saadud tiitli pälvimiselt on osa kõigil praegustel ja endistel õpilastel ja töötajatel, meie sõpradel ning kogukonnal, kes meie tegemisi on jälginud ja toetanud. Aasta kooli ei loo maja ega süsteem, selle loovad inimesed ja nende koostöö. Läänemaa Ühisgümnaasium on kool, kus saavad kokku ettevõtlikkus, loovus ja teotahe ning siis võetakse sellest ka maksimum. Meie jaoks on see juba täiesti tavaline,” rääkis Iro.
Haridus- ja noorteameti eestvedamisel toimus aasta kooli valimine tänavu juba viiendat korda.

Ameti juhi Jaak Raie sõnul on igal aastal olnud konkursil veidi erinev fookus. “Varasemalt oleme konkursiga püüdnud märgata koole, kus on leitud nutikaid viise digilahenduste kasutamiseks ja kus keerulistele oludele vaatamata on toetatud kõigi head hakkamasaamist. Sel korral oli meie peatähelepanu heal õpikeskkonnal, koostööl ja hoolivatel suhetel. Ent iga kord on meie eesmärk üks – tunnustada just neid koole, kuhu koolipere läheb rõõmuga ja anda koolidele võimalus jagada loovas võtmes oma tegemisi kõigi teistega,” lisas Raie.

Tänavu kandideeris konkursil kokku 31 kooli, žürii otsusega jõudsid neist finaali kümme: Iisaku Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium,  Jüri Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Metsküla Algkool, Pärnu Ülejõe Põhikool, Püha Johannese Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Aasta kool 2021 tiitli saaja selgus žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Žüriisse kuulusid Katre Roomets Õpilasesinduste Liidust, Anu Vau Haridus- ja Teadusministeeriumist,  Kristi Päeva Haridus- ja Noorteametist, Laura Kõrvits ERR noortesaatest „Nova” ning muusik Märten Männiste.

Eelmisel aastal pälvis aasta kooli tiitli Uulu Põhikool, 2020. aastal oli tiitli omanikuks Võru Gümnaasium, aasta varem Viljandi Gümnaasium ning kõige esimene aasta kool oli Tallinna 32. Keskkool.

Aasta kooli konkurssi korraldavad haridus- ja noorteamet ja haridus- ja teadusministeerium. Aasta kool on osa haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursist. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.