NordenBladet — Läti parlament Seim tegi täna neljapäeval, 12. mail otsuse Riias Uzvarase pargis asuva Vabastajate monumendi eemaldamiseks. Eemaldamise poolt hääletas 68 rahvasaadikut, vastu oli 18, vahendab lsm.lv.
Monumendi eemaldamist põhjendati sellega, et see on Nõukogude okupatsiooni sümbol. Alates käesoleva aasta 24. veebruarist on sellest saanud Venemaa kuritegude sümbol Ukrainas.
Eemaldamise vastased väitsid, et sel pole pistmist sõjaga Ukrainas, vaid see oli Läti vabastamise sümbol Hitleri käest.
Lätis kardetakse provokatsioonide kasvu seoses samba eemaldamisega.
Samba juurde on viimastel päevadel viidud massiliselt lilli, vaatamata sellele, et need sealt ära korjatakse.
Venemaa andis teada, et on valmis monumendi endale võtma, kui see peaks eemaldatama.
NordenBladet —Soomes on olnud terve rida probleeme, kui üks vanematest läheb lastega reisile ja teine vanem jääb koju nö maja valvama. Üks Lõuna-Soome Nurmijärvi ema läks 1-aastase lapsega Tallinna kruiisile. Kui ema läks sadamasse piletit ostma, soovitati tal hankida kirjalik luba teiselt vanemalt. Naisel ja lapsel on erinevad perenimed, seetõttu soovitas piletimüüja teinekord võtta teiselt vanemalt luba, kus on öeldud, et nõusolek lapsega reisimiseks on olemas, vahendab MTV.
Seekord pääses ema koos lapsega reisile ilma teise vanema loata. Mõnedes riikides võib ilma teise vanema loata reisiv ema sattuda hätta.
Kui lapsel on kaks hooldajat, siis peavad lapse asjade üle, kaasa arvatud reiside üle otsustama mõlemad vanemad. Soome välisministeerium soovitab seetõttu reisides võtta ühes teise vanema kirjalik nõusolek.
Praegu juhtub palju igasuguseid halbu asju nagu lapsevargused. Selleks, et piiri peal probleeme ei tekiks, tuleks teiselt hooldajalt võtta kirjalik luba. See võib olla vabas vormis kirjutatud paber, kus on kirjas, kuhu, kellega ja kui pikaks ajaks on lapsel kavas reisida.
Soome välisministeerium pole täpset ülevaadet, kui palju selliseid pabereid küsitakse. Samuti pole teada, et keegi oleks ilma paberita kusagil hätta jäänud.
Lastega reisides on hea välja selgitada sihtriigi tingimused. Näiteks võivad olla teatud nõuded lennufirmadel. Peale Lõuna-Aafrika pole teada, et vanematel oleks kusagil ilma teise vanema loata probleeme olnud. Lõuna-Aafrikasse reisides oleks hea kaasa võtta ka lapse sünnitunnistus. Kui lastega reisides tekib probleeme, tuleks võtta ühendust välisministeeriumi valvelauaga.
Hea teada: Lastega reisimineLastega välisriiki reisimisel võidakse nõuda lisadokumente, milliseid täpselt sõltub eelkõige külastatava riigi nõudmistest. Seetõttu soovitame kõigepealt küsida reisisihiks oleva riigi esindusest, milliseid dokumente selle riigi piirivalve lastega reisijatelt nõuab. Samuti võivad transpordifirmad seada lastega reisimisel omapoolsed nõuded, tutvu Tallinki ja Nordica reeglitega väikelaste ja lastega reisimisele. Samalaadseid tingimusi seavad ka enamik teisi reisijate transpordiga tegelevaid ettevõtteid.
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või kui laps (alla 18-aastane) reisib täiesti üksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub eelkõige külastatava ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest.
Nõusoleku näidise leiate siit (PDF). Nõusoleku (nii lihtkirjaliku kui notariaalse) võib vormistada ka pikema aja peale, mitte ainult üheks konkreetseks reisiks, üks volitus võib kehtida vastavalt teie soovile kas ühe, mitme või kõikide riikide suhtes.
Lisaks soovitame kaasa võtta ka rahvastikuregistri ingliskeelse väljavõtte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed. Väljavõtet saab kasutada ka sünnitõendi asemel, kui ühel vanematest on lapsega erinev perekonnanimi. Rahvastikuregistri väljavõtte saate kohalikust omavalitsusest.
Kindlasti soovitame koolide grupireisidel teha kõigile osalejatele kindlustus, mis tagab haigestumise korral vajamineva arstiabi ning vajadusel eritranspordi Eestisse. Lisaks tuleb arvestada Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirjade korrektsele vormistamisele.
Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on ära võetud noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki või last hoitakse välisriigis kinni. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem. Nii lapseröövi konventsiooni kui ka Brüssel IIa määruse keskasutuseks on Eestis Justiitsministeerium. Infot saab telefonil +372 620 8183 ja e-posti aadressil central.authority@just.ee.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid täna neljapäeval, 12. mail ühisavaldusega oma seisukoha NATO-ga liitumise osas, milles märkisid, et see tugevdab Soome julgeolekut ja Soome peaks kiiremas korras taotlema liikmelisust.
Siin on Soome presidendi ja peaministri ametlik seisukoht:
Kevadel on olnud oluline arutelu Soome võimaliku NATO liikmelisuse üle. Siseriikliku positsiooni kujundamiseks on vaja aega nii parlamendis kui ka ühiskonnas tervikuna. Aega on vaja olnud tihedateks rahvusvahelisteks kontaktideks nii NATO ja selle liikmesriikidega kui ka Rootsiga. Oleme tahtnud anda arutelule vajaliku ruumi.
Nüüd, mil läheneb otsustamise aeg, ütleme fraktsioonidele ja erakondadele teadmiseks välja ka oma ühise seisukoha. NATO liikmelisus tugevdaks Soome julgeolekut. NATO liikmena tugevdaks Soome kogu kaitse-alast liitu. Soome peab kiiremas korras taotlema NATO liikmestaatust. Loodame, et selle lahenduseni jõudmiseks veel vajalikud riiklikud sammud astutakse lähipäevil kiiresti.
NordenBladet — Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas muudatusettepanekud välismaalaste seadusese ja kõrgharidusseadusesse, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks ning peatada ülikoolide muutumine nn migratsioonipumbaks.
Eelnõu kohaselt oleks lühiajaline Eestis töötamine lubatud senise aasta asemel pool aastat ning lühiajaliselt töötavale välismaalasele peaks tööandja maksma vähemalt 1,5 kordset keskmist palka senise keskmise asemel.
Samuti muudab eelnõu raskemaks Eestisse õppima asunud tudengil kaasa võtta oma pereliikmeid ning näeb ette elamisloa tühistamise, kui õpilane jätab õppekava nõutavas ulatuses täitmata.
Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on Eesti riik praeguse valitsuse lõdva ja vastutustundetu immigratsioonipoliitika tulemusel muutumas odava tööjõu sissevoolu maaks, mis omakorda surub alla Eesti töötajate palgataset.
„EKRE eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Valge.
Valge sõnul on vaja korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
„Korrastamine on vajalik, sest senine praktika näitab, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle,“ ütles Valge.
„Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.“
Jaak Valge sõnul viivad EKRE eelnõus sätestatud ettepanekud Eesti rändepoliitika rohkem kooskõlla Eesti põhiseadusega.
„Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suuremahuline immigratsioon ohustab põhiseaduse täitmist,“ märkis Valge.
NordenBladet — Leedu parlament tunnistas täna teisipäeval, 10. mail ühehäälselt Venemaa sõja Ukraina vastu genotsiidiks. Ühtlasi kuulutas Leedu parlament Venemaa terroristlikuks riigiks, vahendab lrt.lt.
Parlamendi resolutsioon võeti vastu 128 poolt- ja mitte ühegi vastu- ega erapooletu häälega. „Venemaa relvajõud ja palgasõdurid on toime pannud massilisi sõjakuritegusid Ukraina territooriumil, eelkõige Butšas, Irpinis, Mariupolis, Borodjankas ja Hostomelis,” seisab otsuses.
Parlamendis kinnitatud dokumendi kohaselt on „eesmärk täielikult või osaliselt hävitada Ukraina rahvas ja murda selle vaim, tappes terveid perekondi, sealhulgas lapsi, röövides ja vägistades inimesi ning mõnitades neid ja mõrvatute surnukehi.”
„Leedu Seim tunnistab Vene Föderatsiooni relvajõudude ja selle poliitilise ja sõjalise juhtkonna […] täiemahulist relvastatud agressiooni – sõda – Ukraina vastu kui genotsiidi Ukraina rahva vastu,” on kirjas dokumendis.
Samuti rõhutatakse, et kõik kurjategijad tuleb vastutusele võtta ja et rahvusvaheline üldsus peab looma Venemaa kuritegude uurimiseks ja hindamiseks rahvusvahelise erikohtu.
„Venemaa Föderatsioon, mille relvajõud teadlikult ja süstemaatiliselt tsiviilsihtmärke sihivad, on riik, mis toetab ja paneb toime terrorismi,” seisab dokumendis.
