NordenBladet — Reedel, 13. mail 2022 lendavad Soome õhuruumis neli USA sõjalennukit A-10 ja õhutankimislennuk KC-135 Stratotanker.
A-10 lennukeid tangitakse Soome õhuruumis, kuid need ei maandu Soome pinnal. Ülelennud Soome õhuruumis on osa lennuki marsruudiplaanist.
NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon arutas eelnõu, millega asendatakse senine koolieelse lasteasutuse seadus uue seadusega. Eelnõuga soovitakse parandada erinevaid aspekte alushariduses, näiteks tugiteenuste osutamist, õpetajate kvalifikatsiooni, hoolekogu kaasamist, eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades ning vabaneda järjekordadest.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must lausus, et eelnõu koostades on silmas peetud vanemate huve ja nii soovitakse lahti saada lasteaiajärjekordadest. „Selleks pannakse eelnõuga paika, et vanem peab saama tagasisidet koha eraldamise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest,“ sõnas Must. Ta täpsustas, et vanemad saavad jätkuvalt oma eelistustest teada anda ning kui soovitud lasteaeda pole võimalik kohta pakkuda, tuleb arvestada õdede-vendade lasteaias käimist ja kodulähedust.
„Üks uue seaduse loomise põhjus on see, et sooviti lastehoiud kaasata lasteaedadega samasse regulatsiooni. Eelnõu järgi on kohalikel omavalitsustel lasteaiakoha pakkumisel võimalik koostööd teha eralasteaedadega, kusjuures seal ei tohiks vanematelt küsida suuremat tasu. Samuti on eeldus ja ootus, et omavalitsused jälgivad laste arvu muutust ning teevad vajadusel lasteaiakohtade loomiseks rohkem investeeringuid,“ ütles Must.
Komisjoni aseesimehe Jaak Valge sõnul puudutab üks oluline muudatus lasteaia õppekeelt. „On aeg minna Eesti alushariduses jõuliselt üle eesti keelele. Seejuures ei tohi eesti lapsed saada lõimumispoliitika instrumentideks. Eesti lastele peab jääma eesti lasteaed,“ rõhutas ta.
Eelnõu käsitleti kahel istungil, kus arutati põhjalikult eelnõus sõnastatud sätet, mis puudutab eestikeelset haridust ja võõrkeelte rolli lasteaedades. Ministeeriumi esindaja selgitas, et eelnõu järgi on lasteaia õppekeel eesti keel ning eesti keelt tuleb rühmas õppekeelena kasutada vähemalt 50 protsendi ulatuses ka juhul, kui lasteaiapidaja otsustab eesti keele kõrval kasutada ka muud õppekeelt. Eelnõusse on toodud ka nõue, et aastaks 2027 peab igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja.
Eelnõuga määratakse nõuded ka lasteaia abiõpetajale, kellel peab olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel antakse eelnõuga suurem roll lasteaia hoolekogule, kes avaldab arvamust ning teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse kohta, samuti huvitegevuse korraldamiseks lasteaias.
Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass, õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom ja õigusnõunik Kristel Möller.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 1. juunil.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu. 54 Riigikogu liikme 12. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE).
Eelnõu näeb ette tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel.
Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.
Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 11. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE).
Eelnõu näeb ette tagada abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemine nende perekonnaelu korraldamisel.
Kehtiv seadus reguleerib mitmes sättes üksnes abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. Nii perekonnaseaduse alusel abielu sõlminud abikaasad kui ka kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslased on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 11. mail algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE).
Eelnõu näeb ette suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil nähakse ette tõsta üldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Real tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga eemaldatakse erandite hulgast iduettevõtetes töötamise alusel ning iduettevõtluseks antavad tähtajalised elamisload, kuna sellekohased erandid ei ole vajalikud ning nende alusel elamisloa taotlemine võib järsult suureneda, kui üldtingimusena tõstetakse palgakriteerium 1,5 kordseks.
Eelnõuga korrastatakse õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 12. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE).
Eelnõu kohaselt tõstetakse üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta. Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega automaatselt tõusma. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid andis üle laste- ja peretoetuse seaduseelnõu, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Eelnõu kohaselt suureneb lapsetoetus 100 euroni iga lapse eest, lisatakse 700 eurot igakuist lasterikaste perede toetust neile, kes kasvatavad kolme kuni kuut last ning lisatakse 900 eurot igakuist lasterikaste perede toetust neile, kes kasvatavad seitset ja enamat last.
“Antud eelnõuga on liitunud Riigikogu viiest erakonnast neli ja sellest algatusest on saamas erakondadeülene poliitiline maamärk,” rõhutas Jaanus Karilaid. “Mitmed allkirjad on veel panemata, kuid tean, et südames ollakse meiega. Loodan, et menetluse käigus suudame poolehoidjate hulka veelgi kasvatada. Kunagi varem ei ole lastetoetusi niivõrd suures mahus tõstetud ja toetuste indeksiga sidumine on kvalitatiivne muutus. Indekseerimine hoiab toetuse suuruse muutuva elatustasemega kooskõlas. Siiralt loodan, et enne jaanipäeva on eelnõu seaduseks vormistatud.”
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul tuleb laste- ja peretoetusi tõsta kiirkorras.
“Reformierakonna poliitika tulemusel on Eestist saanud Euroopa Liidu kõige kiirema hinnatõusuga riik. Ettepanekutele langetada makse ja leevendada hinnašokki, tõmbas koalitsioon äsja vee peale, aga on tekkinud võimalus, et suudame laste- ja peretoetused Reformierakonna vastuseisu kiuste läbi suruda,” ütles Martin Helme. “Laste kasvatamine ei tohi kaasa tuua vaesusriski. Mitte ükski laps ei peaks jääma Eestis sündimata rahapuuduse tõttu. Immigrantidega me oma rahvast ja kultuuri elus ei hoia, peame ise positiivse iibe eest seisma.”
“Lastetoetuste tõstmine ja indekseerimine on oluline samm, mis lähtub Isamaa pikaajalisest poliitikast. Meie eesmärk on, et Eestis ei jääks ükski laps perre sündimata majanduslikel põhjustel. Lasterikkuse toetamist tuleb käsitleda investeeringuna eesti rahvuse säilimisse. Demograafilise kriisi leevendamine on just praegu eriti oluline, kus koroonast tulenevalt on sündimus langenud ja ebakindlus inflatsiooni ees sõjast tingituna väga suur. Vaadates tänast kõrget inflatsiooni oleks Isamaa pakutud muudatustest abi tuhandetele peredele,” lisas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on praeguses olukorras esmatähtis aidata peredel üha kallinevate hindadega toime tulla ja võidelda laste vaesumisega. “Aprillikuine 19-protsendiline inflatsioon on meie suhtelise vaesuse osakaalu juures selge ohumärk. Nii kiiret ühiskondlikku vaesumist ei ole Eesti inimesed paarkümmend aastat näinud. Hüppeliselt kasvanud energia, kütuste ja toiduainete hinnad on mõjutanud perede hakkamasaamist ning on tabanud eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid. Kiire hinnatõus jätkub ja ohus on paljude laste heaolu. Riik ei saa oma inimeste toimetulekusse suhtuda kui heategevusse, millega tegeleda siis, kui on head ajad. On märgiline, et perede toetamise suhtes on parlamendis täna nii suur konsensus.”
NordenBladet — Euroopa Liidu osana kannab Soome vastutust Ukraina rändemõjude ja eelkõige sõjapõgenike kaitse eest. Osana EL-i ühistest jõupingutustest on Soome valmis ajutise kaitse alla kuuluvaid isikuid vastu võtma ka teistest riikidest ületoodutena. Valitsus väljendas oma seisukohta ületoomiste kohta 12. mail parlamendile esitatud kirjas.
Ukraina saatkond Soomes on palunud Soomel vastu võtta Ukrainast ületoodavaid lapsi ja puuetega inimesi. Soome on vastanud Ukraina palvele, et Soome oleks valmis vastu võtma 20 liikumispuudega inimest ja nende lähedased pereliikmed ning 30 saatjata alaealist. Isikute ületoomise arutelud ja praktilised korraldused jätkuvad siseministeeriumi, Ukraina saatkonna ja migratsiooniameti vahel.
Soomes on peetud kahepoolseid läbirääkimisi ületoomiste vajaduse üle ka Eestiga. Hetkel on prioriteediks inimeste iseseisva liikumise lihtsustamine, kuid ka ületoomised võivad osutuda vajalikuks hiljem.
Paljud Ukraina põgenikud tahavad jääda kodumaa lähedusse
Ajutise kaitse direktiiv kohustab ELi liikmesriike tegema vajaduse korral koostööd kogu kaitseperioodi jooksul, et tuua kaitse saajad ühest liikmesriigist teise. Ületoomisi võib teha aga ainult isikute endi nõusolekul. Seni on paljud Ukrainast põgenenud soovinud jääda Ukraina piiri lähedale.
Erilist survet on avaldatud Moldovale, mille vastuvõtuvõime on juba ületatud ja mis on taotlenud toetust EL-i liikmesriikidelt. Seni on aga Moldovast ümber asustatud vaid umbes 1300 inimest, hoolimata sellest, et 16 Euroopa riiki on võtnud kohustuse vastu võtta umbes 20 000 inimest. Ka Soome on väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut ületoomisteks Moldovast, kuid seni pole konkreetseid korraldusi tehtud aeglase asjaajamise tõttu Moldovas.
Kriisi pikenedes võib ületoomiste vajadus kasvada
Seni on ületoomised vähe mõjutanud nende riikide olukorda, kes on vastu võtnud suurel hulgal Ukrainast põgenenud inimesi. Seetõttu on oluline, et Ukraina põgenikud saaksid võimalikult sujuvalt taotleda soovitud riiki EL-is. Peamine on siin saada õiget teavet olukorra kohta liikmesriikides, ajutise kaitse võimaluse ja saadaolevate transpordiühenduste kohta. Mitmed ühistranspordifirmad pakuvad Ukraina põgenikele tasuta või soodushinnaga sõidupileteid.
Küll aga võib kriisi jätkudes tõusta ületoomiste tähtsus, kuna teatud riikides väheneb inimeste liikumisvõime ja vastuvõtuvõime ületatakse. Teatud haavatavate gruppide jaoks nagu puuetega inimesed või alaealised, kellel on piiratud võimalused iseseisvaks liikumiseks, võib see olla juba oluline. Lisaks aitavad koordineeritud ületoomised ametiasutustel ennetada vastuvõtuteenuste vajadust ja suunata tulijad ajutisele kaitsele.
Ajutise kaitse direktiiv on Euroopa ĂĽhine lahendus
Ühtlasi on valitsuse kiri parlamendile aruanne ajutise kaitse direktiivi kehtestamisest märtsis 2022. Ajutise kaitse direktiiv pakub Euroopas ühtset lahendust, mis tagab Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele kohese kaitse ja ühtse staatuse. Soome on võtnud endale kohustuse pakkuda ajutist kaitset isikutele, kes on hõlmatud Euroopa nõukogu rakendusotsuse ja seda täiendava valitsuse otsusega.
Valitsuse otsus kehtib kuni 4. märtsini 2023. Vajadusel saab EL-is kaitse andmise otsust pikendada 6-kuuliste perioodide kaupa, kokku kuni 3 aastaks. Kui olukord peaks muutuma ja EL leiab, et võib kaaluda turvalist ja püsivat naasmist Ukrainasse, võib kaitse direktiivi nõukogu otsusega lühema aja jooksul lõpetada.
