NordenBladet — Soome lepituskomisjon andis teada, et ei taotle valitsuselt streigi edasilükkamist, mis tähendab, et teisipäeval, 3. mail algab Soomes 81 000 omavalitsustöötajat puudutav streik.
Streigivad muu hulgas lasteaedade ja koolide töötajad. Streik kestab nädal aega kuni 9. maini.
Streik puudutab Helsingi, Espoo, Kauniaineni, Vantaa, Turu, Tampere, Jyväskylä, Kuopio, Oulu ja Rovaniemi linnasid.
NordenBladet — Soome autotootja Valmet Automotive andis teada, et võib lahti lasta 1100 töötajat. See tähendab Uusikaupunki autotehase töötajaid. Töötajad võidakse lahti lasta, saata sundpuhkusele või suunata teisele tööle. Töötajate arvu vähendamise põhjuseks on asjaolu, et sügise jooksul autode tootmine väheneb, vahendab Iltalehti.
Konkreetselt on põhjuseks Mercedes-Benz GLC mudeli tootmise lepingu lõppemine. Ühtegi muud lepingut ei olnud võimalik asemele saada.
Tehases jätkub Mercedes-Benzi A-seeria valmistamine.
Leping lõppes seoses ebakindla olukorraga maailmamajanduses.
NordenBladet — Soome valitsuse siseinfo kohaselt planeeritakse piirile Venemaaga tugevamate aedade ehitamist. Praegu on Soome piiril Venemaaga vaid roostetanud ja nõrk okastraataed.
Põhja-Karjala piirivalve ülem, kolonel Marko Turunen ütles, et praegu on piiriaia ehitus vaid paberil. „Koppa pole veel masse löödud,” ütles ta MTV-le.
Turunen kinnitas MTV-le, et tegemisel on analĂĽĂĽsid piiriaedade ehituse kohta, aga selles osas oodatakse otsust valitsuse juhtidelt ja poliitilistelt otsustajatelt. Kui selline otsus tuleb, siis tehakse seda planeeritult ja kontrollitult, ĂĽtles Turunen.
Turunen lisas, et idapiirile aedade ehitus on oluline otsus ja seda tehakse olulisematesse kohtadesse või isegi laiemalt. See on Soome jaoks oluline muudatus, mis vajab kõrgemalt poolt otsust.
Turuneni väitel on praegu aedu planeeritud kriitilistesse kohtadesse. Need on kohad piiriületuskohtade vahetus läheduses. On ka muid kriitilisi kohti, aga nendest Turunen ei soovinud rääkida. Kriitilised kohad on välja selgitatud riskianalüüsi ja infoga varasemate piiriületuse juhtumite kohta.
Soomel on Venemaaga 1343 kilomeetrit ühist maismaapiiri. Turunen ei soovinud kommenteerida ka seda, mis on kriitiliste piirilõikude pikkus.
NordenBladet — Soome energiafirma Fennovoima katkestas lepingu Vene firmaga Rosatom tuumajaama Hanhikivi 1 ehitamiseks. Koostöö Rosatomi tütarfirmaga Raos Project lõppeb koheselt. Otsus ei tulnud kergelt, kuna sedavõrd suure projekti puhul tuleb kaaluda kõiki argumente, edastas Fennovoima juhatuse esimees Esa Härmälä.
Ettevõteandis teada, et projekt peatatakse seoses hilinemiste ja võimetusega Hanhikivi 1 projektiellu viia. Hilinemised on kestnud viimased aastad ning Ukraina sõda halvendas veelgi olukorda.
Fennovoima tegevjuht Joachim Specht märkis, et otsus mõjutab ettevõtte töötajaid. Otsus puudutab kõiki tarneahela osapooli ja Pyhäjoki piirkonda Põhja-Pohjanmaal.
Luba Hanhikivi 1200 MW tuumajaama ehituseks anti 2010. aastal. Algselt oli planeeritud, et jaam annab 10 protsenti Soomes tarbitavast energiast 2024. aastaks. Uue kava kohaselt pidi jaama ehitus algama 2023. aastal ja see pidi valmis saama 2029. aastal.
Jaama maksumuseks hinnati 7-7,5 miljardit eurot. 34 protsenti jaamast pidi kuuluma Rosatomile.
NordenBladet – Meil ĂĽhiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire “Putini hinnatõus” ĂĽle elada ja samal ajal toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega, kirjutab Madis MĂĽller.
Keeruline on täpselt numbritesse panna võimalikku mõju, mida Venemaa sõda Ukraina vastu tähendab Euroopa majandusele. Vaja on leida uusi tarnijaid gaasile ja naftale, aga ka mitmetele teistele toormetele, mida Euroopa ettevõtted on seni Venemaalt ostnud. Juba on lisaks energiakandjatele järsult kallinenud ka erinevad metallid ja toidutoormed. Valmis peame olema selleks, et kasvanud ebakindlus suunab tarbijaid ettevaatlikkusele suuremaid kulutusi tehes ning ettevõtjaid uusi investeeringuid planeerides. Selle kõige ulatus on veel ebaselge. Küll on aga üsna selge Venemaa agressiooni mõju erinevatele hindadele – sõja tõttu on hinnatõus kiirem ja kiire hinnatõus kestab kauem.
Keskpankade peamine eesmärk on hoida hinnatõus mõõdukas. Sellest eesmärgist lähtudes seame paika nii intressimäärad pankadele kui kasutame ka teisi rahapoliitika hoobasid. Muutused intressimäärades, mis kehtivad pankadele raha hoiustades või keskpangast laenates, mõjutavad laenuraha hinda ka ettevõtjatele ja majapidamistele. Laenuraha hind ja kättesaadavus on omakorda viis, mille abil saab keskpank oma otsustega suunata majandustegevuse üldist aktiivsust ja lõpuks kaudselt ka sellega seonduvat hinnatõususurvet. Kirjeldatud pikk ahel tähendab, et keskpanga otsuste väljendumine aeglasemas või kiiremas hinnatõusus võtab omajagu aega. Mõistagi ei saa keskpank lühiajaliselt mõjutada ka nafta, gaasi või toidutoormete hinda ning seetõttu välistada teatud perioodil ka taolist väga kiiret hinnatõusu, nagu me näeme praegu. Küll on aga tähtis, et keskpank reageeriks adekvaatselt olukorras, kus hinnasurve on muutumas püsivamaks. Just see on olukord, kus me praegu oleme. Keskpanga reaktsioon ei saa olla ei liiga aeglane ega ka rabistavalt äkiline, kuna see tooks kaasa probleeme finantssektoris ja laenuraha liiga järsu kallinemise laenuvõtjatele.
Euroala keskmisena ulatub tarbijahindade tõus märtsikuu andmetel 7,5%-ni. See on kaugel Euroopa Keskpanga eesmärgist, mis on 2%-line hinnatõus keskpika aja jooksul. Eesti on enam kui 15%-lise hinnatõusuga seejuures veel märksa keerulisemas seisus. Võime olla üsna kindlad, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hinnakasvu hoog raugeb, kuid enam ei ole küsimus selles, et euroala majandus vajaks keskpanga täiendavat tuge. Seetõttu on euroala keskpangad juba lõpetanud täiendavad võlakirjaostud, mis me majanduse toetamiseks käivitasime koroonakriisi puhkedes 2020. aasta kevadel. Neljapäeval panime Euroopa Keskpanga nõukogus senisest selgemini paika, et ka kõik ülejäänud täiendavad võlakirjaostud lõppevad III kvartali jooksul. Viimaste hinnatõuse puudutavate uudiste valguses ma ei imestaks, kui “kolmanda kvartali jooksul” tähendaks juba juulikuud. Sellega tekib võimalus astuda kiire hinnatõusu puhul järgmine loogiline samm, milleks on keskpanga intressimäärade tõstmine. Keskpanga intressimäärad on n-ö lühiajalised intressimäärad, aga võlakirjaostud ehk rahvakeeli “rahatrükk” mõjutavad eelkõige pikaajalisi intressimäärasid. Nii et keskpanga vaatest ei ole mõtet tõsta lühiajalisi intressimäärasid, kui me samal ajal ikkagi surume võlakirjaostudega pikemaajalisi intressimäärasid allapoole.
See tähendab, et viimastel kuudel on tõusujoones liikunud Euribori intressimäärad, millega on vahetult seotud nii eluaseme- kui ka ärilaenude intressimäärad. See samm pole kindlasti populaarne, kuid oleme Euroopa Keskpanga nõukogus kindlasti valmis tegema vajalikke otsuseid selleks, et euro ostujõudu pikas plaanis säilitada.
Euroala keskpankade ühine eesmärk on suunata euroala keskmist hinnatõusu. Kuna Eestis on hinnatõus euroala keskmisest mitme kraadi võrra kuumem, on kohaliku kiirema hinnatõusu ohjeldamiseks tähtis ka valitsuse rahanduspoliitika tark suunamine. Mõistagi on riigil vaja toetada rahaliselt kõige haavatavamas seisus inimesi, kelle toimetulekut mõjutab kõige vahetumalt just kütte- ja toidukulude kallinemine. Küll aga tasub poliitikakujundajatel olla ettevaatlik plaanidega, mille eesmärgiks on hüvitada hinnatõusu mõju väga suurele osale ühiskonnast. Kui toetusi jagada liiga laialdaselt, annaks selle riiklikult pakutava “täiendava raha” arvelt meie kõigi tarbimise suurendamine täiendavat hoogu niigi väga kiirele hinnatõusule. Seega on oht, et inimestele parimate kavatsustega appi tõtates muudame olukorra hoopis hullemaks.
Meil ühiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire “Putini hinnatõus” üle elada ja samas toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada siiski päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamiku teiste Euroopa riikidega. Pärast Venemaa agressioonile järgnevat paratamatut majanduse kohanemist on aga põhjust arvata, et naaseme tavapärasesse olukorda, kus Eesti inimeste ostujõud aasta-aastalt paraneb.
Avafoto: Madis MĂĽller (Eesti Pank)
Allikas: Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
