NordenBladet – Teisipäevahommikuse (22. november) seisuga on haiglas 417 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mida on 28 võrra vähem kui päev varem.
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 341 inimesest 256 ehk 75,1 protsenti on vaktsineerimata ja 85 ehk 24,9 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäev varem oli koroonaga haiglaravil 445 patsienti, kellest 362 vajasid ravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Ehk haiglaravi vajavate patsienti hulk langes.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 48 patsienti, neist juhitaval hingamisel 24.
Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest seitse olid vaktsineerimata, ühe andmed täpsustamisel: 63-aastane mees, 72-aastane mees, 74-aastane naine, 80-aastane mees, kaks 81-aastast naist, 86-aastane naine, 88-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 1754 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6971 testitulemust, millest 821 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest 540 vaktsineerimata ja 281 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta langes 895,95-lt 876,09-le.
Ööpäeva jooksul manustati 4705 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 717 Teisipäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 148 789 inimest.
Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 58,8 protsenti.
NordenBladet —Kaitseväe keskpolügoonil algas täna 17. ja 27. pioneeripataljonide tehnikarühmade reservväelaste ning Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa pioneeride koostööharjutus, mille käigus valmivad tõkkesõlmed pannakse homme proovile.
Harjutuse käigus segati 17. ja 27. pioneeripataljonide tehnikarühmad omavahel ning anti ette kaks lõiku, kuhu koostöös liitlastega tuli rajada tõkkesõlmi nii ratas- kui ka roomiktehnika peatamiseks või aeglustamiseks.
„Tahame näidata, kui võimekad me oleme ja kombineerida väga palju erinevaid asju,“ ütles harjutuse juht nooremleitnant Mari-Liis Länik. „Tuua põllule betooni, panna natuke metalli, kasutada rasketehnikat, kaevata ja puurida auke, panna palki, siduda traati. Masinapark on suur, reservväelaste oskused head ning seda saab kombineerides väga võimekalt rakendada.“
Nooremleitnant Länik lisas, et reservväelastel on kasutada erinevaid masinaid alates roomikekskavaatoritest, frontaal- ja kopplaaduritest ning lõpetades kallurite ja treileritega.
Reservväelastest rääkides jagub nooremleitnant Länikul vaid kiidusõnu: „Mina olen äärmiselt rõõmus, sest terve minu eelmise aasta rühm on siin ilusti rivis. Meestel on kõik asjad endiselt lihasmälus, varem reservi arvatud sõdurid said ka järje peale ning ma usun, et tehnikarühma reservistid jäävad lisaõppekogunemisega väga rahule.“
Reservväelase lipnik Gert Kaldmäe juhitav üksus viis täna ellu Prantsusmaa ja Eesti vormikandjate koostöös valminud plaani: „Mul on alluvuses pea kolmkümmend reservväelast ning viisteist ühikut tehnikat, millega rajame tankitõrjekraave, lehtreid, betoontõket ja teisi takistusi, et teha homme Ühendkuningriigi relvavendade elu raskemaks.“
„Me tahame vaadata, kui palju erinevate tõkete valmistamisele aega kuulub ning homme saame teada, kui edukad me tempo aeglustamises oleme,“ rääkis Prantsuse pioneerirühma ülem leitnant Louis ja lisas, et koostöö reservväelastega sujub väga ladusalt.
Valitsus otsustas kolmapäeval kutsuda 1684 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2021. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased.
Lisaõppekogunemise Okas 21 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine. Lisaks harjutatakse koostööd politsei- ja piirivalveametiga, keda toetatakse ajutise piiritara rajamisel. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja eelnevalt planeeritud.
NordenBladet — Ema ja tütar, Riitta ja Janika ostsid Pirkanmaal Kangasalas tühjaks jäänud Kuhmalahti tervisekeskuse 65 000 euro eest. Kohalik omavalitsus pani keskuse oksjonile ning tehing tehti ära. Praegu müüvad omavalitsused massiliselt tervisekeskusi, et kulusid kokku hoida. Müügihinnad on enamasti väga madalad, vahendab Helsingin Sanomat.
Müüki on tulemas täiesti uued tervisekeskused, mida vallad on viimaste aastate jooksul ehitanud lootuses teenuseid lähemal pakkuda. Kas neid objekte üldse keegi osta tahab, sõltub asukohast. Kui Sodankyläs müüdi augustis kompleksi, kuhu kuuluvad tervisekeskus, sõjaväeosa haigla ja 3 hektarit maad, oli parim pakkumine 600 eurot. Omavalitsus jättis asja müümata.
Kui tervisekeskused kedagi ei huvita, siis lasevad omavalitsused need ära lammutada. Aga ka lammutamine pole odav. Seetõttu ollakse valmis objektid müüma tühise hinna eest. Näiteks 20 000 elanikuga Jämsä linn müüs 1980ndatel aastatel ehitatud tervisekeskuse paar aastat tagasi eraisikule 3300 euro eest. Praegu seisab hoone tühjalt.
Odavalt müümine tasus end ära, ütles Jämsä linnapea Anna-Liisa Juurinen. Tühjad hooned neelavad raha isegi siis, kui seal midagi ei toimu. Seetõttu tasub objektid ära müüa isegi siis, kui hind on madal, sest küttekulud on kõrged.
Soomes on käimas sotsiaal- ja terviseteenuste reform, kus teenused liiguvad suurematesse keskustesse. Seetõttu jääb palju väiksemaid tervisekeskusi kasutuseta. Jämsäs tegutseb endiselt haigla, mida hallatakse koostöös ettevõttega Pihjajanlinna. Leping on jõus kuni 2025. aastani. Ka haigla tulevik on ähmane.
Lõuna-Pohjanmaal Kauhavas müüdi terve Härmä haigla maha 2010 euroga. Eelmisel oksjonil augustis oli hind 7501 eurot ja selle hinnaga keegi ei ostnud. Kohaliku ravipiirkonna hinnangul aga tasus müüa, kuigi hind oli praktiliselt olematu. Ostja oli eraisik, kes ostis hoone ettevõttele. Seal üüritakse ruume välja.
Põhja-Karjalas Kitees müüdi äsja tervisekeskus 10 500 euroga. Omavalitsus loodab, et hoonesse tuleb ettevõtteid.
Suuremates linnades nagu Jyväskyläs ja Helsingi piirkonnas ehitatakse tervisekeskused ümber korterelamuteks. Väiksemates kohtades aga oodatakse, et tervisekeskused võtavad üle ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti.
Kangasalas tervisekeskuse ostnud ema ja tütar Riitta ja Janika on samuti ettevõtjad. Nad loodavad hoonesse tuua pesula, samuti õmblustöökoja ja tassi- ning särgitrüki töökoja.
Soomes on viimastel aastatel rajatud palju tervisekeskusi, aga neid on liiga palju. Nüüd on hakatud keskuste rajamist piirama, et mitte raisata miljoneid mõttetult hoonetesse, millel pole kasutust. On aru saadud, et uus ja korralik hoone ei taga tingimata teenuste säilumist. Kõigest sellest ei piisa, kui pole piisavalt töötajaid ning elanikke.
Kõige hullem on see, et omavalitsused on tervisekeskused ehitanud võla peale ning nüüd müüakse need maha võileivahinnaga. Paljud kohalikud otsustajad pole veel aru saanud, et terviseteenused liiguvad hoonetest üle rohkem inimeste kodudesse. Ühiskonna digitaliseerumine toob kaasa hoonete tühjenemise. Hooned pole enam teenuste osas määravad. Peamiseks probleemiks on saanud töötajate puudus.
Kangasalas tervisekeskuse ostnud ema ja tütar Riitta ja Janika vaatavad lootusrikkalt Eesti poole, et hoonele elu sisse puhuda. Nad on varem toonud Eestist õmblejaid, nüüd loodavad sealt saada meedikuid.
NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin teenis eelmisel, 2020. aastal rohkem tulu kui eelmised peaministrid. Tulu kokku oli 205 689. See on palgatulu, dividenditulu Marinil polnud. Näiteks peaminister Juha Sipilä palgatulu oli 2018. aastal 160 000 eurot. Marin teenis 28 protsenti enam kui Sipilä, vahendab Iltalehti.
Ministrite palk on paika pandud seadusega. Ministri palk vastab parlamendi aseesimehe sissetulekule, mis on 10 441 eurot kuus. Peaministri palk vastab parlamendi esimehe sissetulekule, mis on 13 390 eurot kuus.
Rahvasaadiku ametis olevale ministrile makstakse lisaks pool rahvasaadiku palgast ja pool maksuvabast kuluhüvitisest. Peaminister Marini palk on seega 16 862,50 eurot kuus.
Marin on teeninud enam kui eelnevad peaministrid, sest sissetulekud on suurenenud. Parlament tõstis palkasid 2019. aastal. Peaministri palk tõusis koos peaminister Antti Rinne valitsuse ametisseasumisega.
Peaministri ametisse asumine tõstis oluliselt Marini sissetulekut. Enne seda oli tema sissetulek 120 923 eurot. Marin alustas peaministri ametis 2019. aasta detsembris. Enne seda oli ta Rinne valitsuses transpordi- ja kommunikatsiooniminister.
NordenBladet — Keskmist palka kõige paremini iseloomustav mediaanpalk oli Soomes septembrikuus 2931 eurot. Kõige väiksema palgaga neljandik sai 2082 eurot või alla selle. Kõige kõrgema palgaga neljandik sai 4024 eurot või üle selle.
Mediaanpalk kasvas statistikakeskuse andmetel aastaga 3,4 protsenti. Mediaan tähendab seda, et täpselt pooled inimesed said sellest summast rohkem ja pooled vähem.
