Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: november 2021

Raigo Uukkivi doktoritöö: raudtee konkurentsivõimet ei suutnud tõsta soodsad regulatsioonid ega ka suur raha

NordenBladet —

Kõik ei lähe ootuste kohaselt. „Näiteks Euroopa raudteesektoris ei ole vaatamata konkurentsivõimet turgutavatele regulatsioonidele ja suurtele investeeringutele saavutatud oodatud efekti,“ selgitas Uukkivi. Seda kinnitab statistika: kuigi ELi raudteeinfrastruktuuri kogukulud aastatel 2011–2016 peaaegu kahekordistusid, jäi kauba- ja reisijateveomaht samaks ning sellega oluliselt alla SKT ja transpordisektori tegevusmahtude kasvule. Kui aga teistes Euroopa riikides konkurents raudteesektori siseselt erinevate meetmete tulemusel samal ajaperioodil siiski kasvas, siis tuleb tõdeda, et näiteks Eestis ja Rumeenias mitte.

Mis on Eesti kehvade näitajate põhjus?

Uukkivi: „Mis sobib suurele, ei sobi väikeriigile.“

Loomulikult monopoolseks taristuks peetakse raudteed, elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkusid, küttegaasi ülekande- ja jaotusvõrkusid, vee- ja kanalisatsioonivõrkusid ning keskküttevõrkusid, kuid võrgutööstuste loomulikust monopoolsusest tulenev konkurentsisurve puudumine ja oluline turujõud toob kaasa nende allutamise majanduslikule regulatsioonile.

Kolmest eraldi artiklist koosnevas doktoritöös selgitas Uukkivi, et Eesti võrguettevõtjate majanduslik regulatsioon kujundati Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimiste käigus ning see lähtus samuti valdavalt ELi regulatsioonidest. Doktoritöö peamine teoreetiline panus seisnebki tõestuses, et Euroopa Liidus valitsev ebapiisava konkurentsi käsitusest lähtuv majandusliku regulatsioon ei pruugi väikestele liikmesriikidele sobida. „Näiteks võib võrgutaristu vertikaalne eraldamine tekitada soovitud konkurentsisurve asemel hoopis väärtusahela koordinatsiooniprobleeme ning tõsta selle tehingukulusid,“ märkis Uukkivi.

Ehkki efektiivne konkurents näiteks raudteeveoteenuste pakkumises on põhimõtteliselt võimalik, siis Eesti väikesel turul takistab selle elujõulisust suur investeeringuvajadus, väga piiratud kasutusega spetsiifiline tehnoloogia ning vähene inimkapital. Erinevalt teistest võrgutööstustest toimib raudteetransport tiheda konkurentsiga keskkonnas, kus alternatiive pakuvad teised transpordiliigid. Eesti kontekstis on elujõulised ainult avalik reisijatevedu ja transiitkaubavedu ning sedagi tänu olulisele toele riigieelarvest.

Veel üks oluline puudus – tulemuslikkust ei mõõdeta

Näiteks perioodi 2004-2019 kohta tehtud empiirilisest uuringust selgus, et raudteeturu avamisel tekkis konkurents eelkõige kaubavedudel, kuid see ei kasvatanud üldist kaubaveomahtu, vaid jagas seda veoettevõtete vahel ümber. „Raudteetaristu kuluefektiivsuse ühikunäitajad on perioodi jooksul jäänud ühtlasele tasemele või halvenenud,“ märkis ta.

Seega saab Uukkivi sõnul väita, et raudteetaristu ning kasutatav tehnoloogia ei ole kohandunud veomahtude olulise langusega. Raudteetranspordi osakaal kõikide veoliikide kogukäibes on samuti vähenenud.

Euroopa Liidu riikides on võrgutööstuste majanduslik reguleerimine laialdaselt levinud, kuid regulatiivne praktika ning lahendused on riigiti erinevad ning sõltuvad paljudest majanduspoliitilistest ja ühiskondlikest teguritest. Ei ole põhjust arvata, et selline tendents muutuks. Doktoritööst selgus, et Eestis kujundatakse ja rakendatakse reegleid oluliste võrguettevõtete sektorites üldsõnaliste eesmärkide pinnalt ning tulemusi mõõtmata – seda võib võrgutööstuste ühiskondlikku tähendust ja majanduslikku mõju arvestades pidada suureks puuduseks.

Töökogemus finantsvaldkonnast

Raigo Uukkivi alustab 1. detsembrist tööd maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektorina.

Seni rahandusministeeriumi asekantslerina töötanud Uukkivi valiti ametisse avalikul konkursil. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles pressiteate vahendusel, et tal on hea meel, et maksu- ja tolliamet saab juhi, kes on rahandusministeeriumis tõestanud ennast digitaliseerimise ja mitmete uuenduste läbiviijana. “Maksu- ja tolliameti teenuseid kasutatakse väga laialdaselt just e-kanalites, seda võimaldavad infotehnoloogilised lahendused on ärikriitilised ning nende toimimine ja arendamine vajab olulist tähelepanu,” rõhutas Uukkivi.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina töötas Uukkivi alates 2017. aastast. Ta on ka Eesti Energia nõukogu liige ja strateegiakomitee esimees, Tallinna Sadama nõukogu ning auditikomitee liige. Aastatel 2008-2017 juhtis Uukkivi tehnilise järelevalve ametit, mis tegeleb turukorralduse ja järelevalvega paljudes ettevõtlusvaldkondades.

Pärast TalTechis doktorikraadi kaitsmist (2021) asus Uukkivi ennast täiendama TalTechi ärirahanduse ja majandusarvestuse magistriõppes.

Uukkivi doktoritöö koosneb kolmest artiklist, millest esimeses artiklis on kujundatud kontseptuaalne raamistik võrgutööstuste majandusliku regulatsiooni kohta Eestis.

Teises artiklis kirjeldab autor Eesti võrgutööstuste juhtumianalüüse, selgitab majandusliku regulatsiooni praktikat raudteeinfrastruktuuri majandamise valdkonnas, regulatsiooni eesmärke, ühtlasi pakub välja asjakohaseid indikaatoreid ning hindab eesmärkide täitmist. Kolmandas artiklis on kaardistatud Eesti põlevkivitootmise väärtusahel, süstematiseerides väärtusahela osade majanduslikku regulatsiooni, selle eesmärke ja reguleerimise tulemusi.

 

 

Soome: Valitsus kaalub taas üleriigilist kaugtöösoovitust, ulatuslikke piiriületuse piiranguid esialgu kavas pole

NordenBladet — Soome valitsus kaalub seoses koroona olukorra kiire halvenemisega taas kaugtöösoovitust. Lisaks kavatseb valitsus anda piirkondadele soovituse karmistada veelgi piiranguid.
See tähendab seda, et piiranguid võib kehtestada messidele, rongi- ja bussiliiklusele, võistkondlikule sporditegevusele ja muule grupiviisilisele tegevusele, samuti vaimulikele kogunemistele, vahendab Ilta-Sanomat.

Valitsuse allika väitel on kavas piirangutest vabastada need, kes esitavad koroonapassi. Teise valitsuse allika väitel tahetakse passi kasutamist laiendada, aga seda ei võimalda seadus.

Valitsuse allikate väitel tahetakse hoiduda lapsi puudutavatest piirangutest.

Lisaks on valitsuses arutusel sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna töötajate kohustuslik vaktsineerimine, samuti koroonapassi kasutamise laiendamine töökohtadele. Samas tõdetakse, et koroonapassi kasutamise kehtestamiseks töökohtadel läheb aega 6-8 nädalat.

Soome pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru kritiseeris laupäeval koroona asjatundjaid, kes arvasid, et koroona olukord paraneb ja seetõttu kujunes koroonapassist Soomes piirangutest vabanemise vahend. Tegelikult oleks aga Kiuru väitel tulnud koroonapassist teha piirangute vahend.

Terviseamet karmistas reedel näomaski kasutamise soovitust. Valitsus tahab maskisoovitust veelgi laiendada.
Kui veel septembri lõpus soovitas tervisemaet kanda maski oma äranägemise järgi, siis nüüd soovitatakse nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel kasutada maski alati siseruumides, kus on palju inimesi. Soovitus puudutab kõiki alates 12. eluaastast.

Lisaks soovib valitsus laiendada kolmandate vaktsiinidooside andmist, aga selle vastu on olnud terviseamet. Terviseamet ei kiirustaks kolmandate dooside andmisega alla 60-aastastele, kuna kahe doosi mõju on selles vanusegrupis veel hea.
Üks valitsuse allikas aga ütles, et see on halb, et terviseamet ei soovi edasi minna kolmandate doosidega ja halb on ka see, et nii terviseamet kui vaktsineerimise ekspertgrupp KRAR on selles osas valitsusega eri meelt.

Ühe valitsuse allika väitel soovitakse nüüd terviseametit avalikkuse kaudu rünnata, mõjutades ameti usaldusväärsust.
Kogu koroonakriisi ajal on valitsuses olnud sisepinged. Minister Kiuru karm koroonapoliitika on tekitanud valitsuspartnerites pahameelt, aga Kiurul on olnud peaminister Sana Marini toetus. Leitakse, et Kiuru on ajanud õiget asja, samas oli vajalik ka piirangute leevendamine septembris, kuna inimesed poleks enam vastu pidanud.

Näiteks on keskerakond olnud piiriületajate teise testi vastu, kuna see kahjustab turismi Lapimaal. Praeguseks on valitsus otsustanud piirata piiriületust neist Aafrika riikidest, kus koroona uus tüvi Omikron laiemalt levib. Siseministeeriumi andmetel muid piiriületuse piiranguid kavas kehtestada pole. Soome kaotas piirikontrolli sisepiiril ehk Euroopa Liidu riikidega juuli lõpus. Ka välispiiri kontrolli pole kavas praegu laiendada.

Avafoto: Pexels

 

 

Mõttekoda EVA: Soomest võiks teha liitvabariigi või ühendriigid – Osariigid oleksid: Uusimaa, Aura, Häme, Uusi Karjala, Kaleva, Untamola, Pohjanmaa, Pohjola, Lappi ja Ahvenanmaa.

NordenBladet — Soome majanduse mõttekoda EVA on pakkunud välja idee teha Soomest 10 osariigist koosnev liitriik või ühendriigid, sarnaselt Šveitsiga, kus selline mudel on väga hästi töötanud.
See tähendab võimu suuremat hajutamist ja suurema võimu andmist maakondadele. Nimelt pole otstarbekas, et keskvalitsus tegeleb kõigi asjadega, vahendab Iltalehti.

Osariigid tegeleksid lisaks sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnale veel ühistranspordi, taristu, regionaalse arengu ja gümnaasiumiharidusega.

Osariigid oleksid: Uusimaa, Aura, Häme, Uusi Karjala, Kaleva, Untamola, Pohjanmaa, Pohjola, Lappi ja Ahvenanmaa.

Osariike on praegustest maakondadest vähem, et nad oleks rahvaarvu poolest võrdsemad.

Osariikide idee puhul on kõige olulisem asi selle elanike omavalitsus, mis võimaldab leida piirkondlikult kõige paremaid lahendusi. Osariike peaks olema rohkem, et nende vahel tekiks konkurents nii ettevõtete kui elanike pärast. Osariigid saaks võistelda maksude ja teenuste kvaliteedi osas. Konkurents omakorda paneb iga piirkonna otsima oma tugevusi, parandama kitsaskohti ja õppima edukamatelt.

EVA mudelit võib vaadata kui kriitikat praeguse Sanna Marini valitsuse haldusreformi aadressil. Marini valitsuse mudeli puudus on see, et sel puudub maksustamise võimalus. Sellega muutuvad haldusreformi järgsed piirkonnad vaid kuluüksusteks, millel puudub oma otsustusõigus.

Šveitsis on väga iseseisvad kantonid. Šveitsi asjatundjate hinnangul on Soomes kavandatav haldusreform kõige kehvem võimalikest variantidest. Soome kavandatava mudeli puhul hakkavad piirkonnad võistlema, kes saab valitsuselt rohkem raha.

Praegune Põhjamaade mudel tugineb tugevale riigile, kus on tugevad omavalitsused. Omavalitsuste tasemel on võimu jaotus hästi korraldatud. Võimu hajutatuse osas on Soomes üks hea eeskuju olemas – Ahvenamaa, mis on iseseisvev üksus ja väga edukas.

 

Rootsi: Magdalena Andersson valiti uuesti Rootsi peaministriks

NordenBladet — Rootsi parlament valis täna esmaspäeval, 29. novembril sotsiaaldemokraatide esindaja Magdalena Anderssoni uuesti riigi peaministriks. Ta valiti ära juba eelmisel nädalal, aga ta astus riigieelarve vaidluste pärast kohe ametist tagasi. parlament kinnitas aga opositsiooni esitatud riigieelarve ära ja Andersson peab talitama selle järgi, vahendab Yle.

Andersson hakkab juhtima sotside vähemusvalitsust, millel on toetajaid roheliste, vasakpartei ja keskerakonna leeris.

 

Rootsi: Tuvastatud esimene koroona Omikroni tüvega nakatumine

NordenBladet — Rootsis on tuvastatud üks nakatumine koroona uue Omikroni tüvega ja on veel kaks kahtlusalust nakatumist, mis võivad olla Omikron. Nakatunud Skåne elanik käis hiljuti Lõuna-Aafrikas. Lisaks analüüsitakse Jönköpingis kahte arvatavat Omikroni proovi.

Ka ülejäänud kahe arvatava nakatumise puhul tulid inimesed Aafrika lõunaosast.

Lisaks Rootsile teatas ka Hispaania täna esimesest Omikroni juhtumist. Nakatumine tuvastati Madriidi haiglas ühel Aafrika lõunaosas käinud isikul.