NordenBladet – Rootsi konservatiivne rahvuslaste erakond (Sverigedemokraterna, SD) teeb aina enam koostööd paremtsentristlike erakondadega. Võimalik on ka ühise valitsuse moodustamine. SD samm luua konservatiivne blokk kahe parempoolse erakonnaga muudab Rootsi poliitika tasakaalu, vahendab Financial Times.
Novembri alguses astus peaminister Stefan Löfven ametist tagasi, ent Rootsi sotsiaaldemokraadid üritavad võimu säilitada. Kolmapäeval esitab parlamendi juht Andreas Norlen sotsiaaldemokraatide uue liidri Magdalena Anderssoni ka peaministrikandidaadiks.
Paremtsentristlikud parteid peavad aga aina rohkem läbirääkimisi SD-ga. Rahvuslaste keskendumine immigratsioonile on nüüd Rootsi päevapoliitikas üks olulisemaid küsimusi. Rootsis kasvab kuritegevus, tänavatel võitlevad omavahel kuritegelikud grupeeringud. Hiljuti tapeti noor räppar Einar.
Kuna Rootsis kasvab poliitiline segadus on konservatiivse bloki loomise tõenäosus üha suurem. SD soovib teiste parempoolsete parteidega teha koostööd eelkõige immigratsioonipoliitikas.
SD peaideoloogi Mattias Karlssoni sõnul plaanib tema partei tegutseda pragmaatiliselt. “Kui me tunneme, et suudame valitsuses ühiskonda rohkem muuta, siis tõenäoliselt me teeme seda. Kui usume, et saame rohkem tehtud väljaspool valitsust, siis teeksime seda. Valitsuses olemine igal juhul pole eesmärk,” ütles Karlsson.
Novembris esitas SD ühise eelarvettepaneku kahe suurima paremtsentristliku parteiga.
“Eelarve kokkulepe on järjekordne samm SD normaliseerimisel Rootsi poliitilisel maastikul. 11 aastat tagasi, kui SD esimest korda parlamenti pääses, olid nad teiste parteide poolt täielikult tõrjutud,” ütles Sodertorni ülikooli teadur Nicholas Aylott.
Rootsi suurima opositsioonipartei Mõõdukad juht Ulf Kristersoni sõnul eelistab tema partei valitseda koos paremtsentristidega. SD-d nad valitsusse kaasata ei soovi.
Rootsi keskpartei toetab Anderssoni. Seetõttu peavad Mõõdukad siiski valitsuse moodustamiseks suhtlema ka SD-ga.
Andersson peab vältima seda, et 349-kohalises parlamendis hääletaks enamus tema vastu. Esmaspäeval katkesid kõnelused vasakliiduga, mis koosneb endistest kommunistidest. Seetõttu pole selge, kas Andersson saavutab vajaliku enamuse.
Kui Anderssoni valitsuse moodustamine ebaõnnestub, võib parlamendi juht anda valitsuse moodustamise parempoolsele parteile. Samuti on võimalikud erakorralised valimised, mis oleks enne järgmise aasta septembri parlamendivalimisi.
NordenBladet – Haigekassa makstavat täiskasvanute hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed ja samal ajal pole 42 protsenti täiskasvanutest, enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed, käinud viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti juures, mistõttu soovitab riigikontroll hüvitise tingimustes arvestada ka inimese sissetulekuid.
Riigikontrolli avaldatud auditist ilmnes, et keskmiselt 95 protsenti toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures.
“Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,” selgitas riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. “Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.”
Hüvitise saamise praegused tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta, leiab riigikontroll. Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt. Inimesel, kes on suure ravivajadusega ja peab arsti külastama korduvalt, ulatub kogu omaosalus 70–85 protsendini.
Sotsiaalministeerium tahab tõsta töötute hambaravihüvitist
Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil ja haigekassal muuta hüvitise saamise tingimusi nii, et hüvitise suurus ja tingimused arvestaksid iga inimese sissetulekut ja tervishoiukulusid. Eesmärk on, et hüvitis jõuaks eeskätt väiksemat sissetulekut teenivate inimesteni.
Sotsiaalministeerium tuli hiljuti välja teatega, et tulevast aastast saavad soodustingimustel hüvitist kasutada ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad. “See on samm õiges suunas, aga hüvitise tingimused vajavad siiski põhimõttelisemat ümberkorraldamist,” leidis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Riigikontroll leiab, et hüvitatavate teenuste valikus peaks olema suurem rõhk ennetusel, sest see aitaks haigusi vältida või neid varakult avastada. Ehkki hüvitis hõlmab esmavajalikke hambaraviteenuseid, keskenduvad hüvitatavad teenused praegu rohkem olemasolevate terviseprobleemide ravimisele ehk tagajärgedega tegelemisele.
Hüvitise jõustumise järel 2017. aasta teises pooles oli haigekassal probleeme leida hambaraviasutusi, kes sõlmiks nendega lepingu ja kelle juures saaksid inimesed hüvitist kasutada. Kuigi nüüd on hüvitist võimalik kasutada enamikus omavalitsustes, on hüvitise kättesaadavus, arvestades lepingu sõlminud asutuste hambaarstide arvu ja omavalitsuse elanike suhet, ebaühtlane. See suhtarv on kahes kolmandikus omavalitsustes väiksem, kui on soovitanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Riigikontroll märkas, et haigekassa ei ole järginud täielikult tervishoiuteenuste piirhindade muutmise juhendit. Haigekassa ei ole kogunud infot, kui palju kulub tegelikult osa teenuste osutamiseks vajalikke ressursse. Riigikontrolli hinnangul tuleks haigekassal otsida hambaraviteenuste hinnastamiseks vajalike andmete kogumiseks muid võimalusi.
Haigekassa on riigikontrolli järeldustega suuremas osas nõus ning tõi oma kommentaaris välja, et mitu esitatud ettepanekut on juba töös.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on haigekassa nõus, et hambaravi peaks olema riigi poolt veelgi rohkem toetatud, kuid hambaravihüvitis on selleks vaid üks võimalus. “Oleme riigikontrollile andnud tagasiside, et hambaravis pakutavaid hüvitisi peaks auditeerima tervikuna, sest hambaravihüvitis on vaid üks riigi poolt rahastatav hambaravi toetus,” lisas Friedemann.
Auditis viidati, et väiksemates piirkondades ei ole hambaravihüvitis piisavalt kättesaadav. “Maapiirkondades on väljakutseks pigem hambaarsti olemasolu, sest paljudel inimestel ei ole head transpordivõimalust, mis aitaks neil hambaarstile pääseda. Kuid siin saaksid kohalikud omavalitsused inimesi transpordiga aidata, sest ka perearstiteenused on koos esmavajaliku hambaraviga koondunud pigem keskustesse,” ütles Friedemann.
Kuidas saab hambaravihüvitist?
Täiskasvanute hambaravihüvitist saavad kasutada kõik vähemalt 19-aastased ravikindlustusega inimesed kuni 40 eurot aastas ning patsiendi omaosaluse määr on 50 protsenti.
Soodustingimustel (kuni 85 eurot aastas, omaosalus 15 protsenti) saavad hüvitist kasutada rasedad, alla üheaastase lapse emad, pensioniealised, osalise või puuduva töövõimega ning suurenenud hambaravi vajadusega inimesed.
Uuest aastast on hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele, kellel on haiguses tõttu suurenenud hambaravi vajadus, ravi tasuta ning lastele on samuti hambaravi jätkuvalt haigekassa toel.
Hüvitist saab kasutada raviasutuses, mis on sõlminud haigekassaga vastava lepingu. Hüvitis on mitterahaline ehk patsient ei saa raha enda kätte, vaid see liigub haigekassalt otse teenuseosutajale.
Vaata, kas hambaarst või hambaravi asutus milles käid on sõlminud Haigekassaga lepingu. Haigekassa hambaravi partnereid näete SIIT.
Avafoto: Hambaravi hüvitist vajaks enim väiksema sissetulekuga inimesed, kel on uuringute järgi suutervisega kõige rohkem probleeme. Kõige kehvem ligipääs hambaravile on toimetulekutoetust saavatel inimestel, kelle sissetulek on madalaim. (Pexels) Allikad: Riigikontroll, Haigekassa.ee
NordenBladet — Soome kullerfirma Wolt asutaja, praegu 32-aastane Miki Kuusi jättis pooleli õpingud Helsingi majanduskõrgkoolis, et alustada oma äriga. Kuusi asutatud firma Wolt müüakse maha USA kullerfirmale DoorDash Soome jaoks rekordilise 7 miljardi euro eest.
Kuusi õppis koolis vaid ühe aasta. Koolist äratuleku otsus algul tema vanematele ei meeldinud. Kuusi ütles, et tema vanemad on arstid, mistõttu ettevõtjaks hakkamine oli neile võõras, vahendab Taloussanomat.
Kuusi sõnul oli vanemate jaoks võõras, et laps sisuliselt visati koolist välja ning hakkas siis tegelema mingite ürituste ja mängudega ja siis asutas mingi toidukullerfirma. Vanemad olid päris mures, eriti kui arvestada, et nad olid üle elanud suure majanduslanguse ja tehnoloogiamulli lõhkemise.
Aastal 2011 asutas Kuusi tehnoloogiaettevõtete messi Slush, millest on saanud Euroopa suurim iduettevõtete üritus.
Kuusi ise end ettevõtjaks ei pea, vaid teda huvitab asjade tegemine ja arendamine. Hingelt on ta aga jätkuvalt õppija. Ta on alati mõelnud oma õpingud ükskord lõpetada, aga seni on muud asjad vahele tulnud. Ehk ühel päeval tuleb see aeg, mil saab keskenduda õppimisele.
Wolt oli Kuusi jaoks idee, mis sündis juba esimesel ülikooli-aastal, kui ta sõitis tutvuma USA Ränioruga. Ta oli uudishimulik ja tahtis õppida lisa. Sealt edasi tulid Slush ja Supercell. Firmas Supercell töötas Kuusi ärianalüütikuna ja teda hakkas huvitama maailma võrgustumine.
Kõigepealt läksid veebi mängud ja meelelahutus. Siis teise lainega läheb sinna muu maailm. Söögikohad on teenused, mis saavad kasu internetist.
Supercellist tuli kaasa ka Wolti üks toetaja, Supercelli asutaja ja juhi Ilkka Paananeni firma Lifeline Ventures, mis andis Woltile raha päris alguses.
Toidu kullerteenus oli Wolti jaoks vaid üks võimalikest teenustest, aga see osutus kõige tulusamaks. Koduturg Soome oli Wolti jaoks üks raskematest. Põhjuseks on väiksed ja hõreda asustusega linnad, väiksed sissetulekute erinevused ja kõrged tööjõumaksud. Kui Soomes saadi asi käima, siis mujal oli palju lihtsam.
Kuusi tunnistab, et kulleriteks soovijaid on rohkem kui võimalik tööd pakkuda, kuigi söögikohtades töökäsi napib. Kuusi on üks Wolti suurimatest aktsionäridest. Miljarditehing aga tema enda väitel tema elu eriti ei mõjuta. Tal on Wolti aktsiad ja tulevikus DoorDashi aktsiad. Ta ise räägib, et praegu ollakse alles pika teekonna alguses. Firma müük on suur asi, aga esmaspäeviti minnakse endiselt tööle.
Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seadusega (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.
Seadusega reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Seadus sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I) ja Vilja Toomast (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 vastu kuus saadikut.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.
Seadusega viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Muudatustega ajakohastatakse kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.
Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine.
Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.
Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli 17 saadikut.
Valitsuse ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis tegi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister kinnitas, et ESMiga on kõik korras ja märkis, et järgmisel aastal saab ta tähistada 10 tegutsemisaastat.
Pentus-Rosimannus selgitas, et hetkel ei ole ESMil ühtegi aktiivses faasis toetusprogrammi ja ei ole silmapiiril ka ühtegi uut. Küprose, Hispaania ja Kreeka programmid on programmijärgse seirefaasis. Selle käigus ei ole ka tuvastatud riske, mis seaks ohtu nende riikide võime võetud laenud tagasi maksta. Hispaania, mis on juba ennetähtaegselt tagasi maksnud märkimisväärse osa oma laenust jätkab järgmisest aastast kavakohaste tagasimaksetega ning 2025. aastal algavad ka Küprose tagasimaksed. Kreeka ESMi laenu tagasimaksed algavad 2034. aastal, aga EFSFi laene hakkab Kreeka tagasi maksma 2023. aastast.
Rahandusministri sõnul on ESM säilitanud kõrgeimad reitingud ning on hinnatud ja usaldatud finantsturgudel osaleja. „Kasumid suuname jätkuvalt reservidesse ning hetkel ei ole ette näha, et see poliitika muutuks. Reservfondi on tänaseks kogunenud üle 3 miljardi euro,“ ütles minister. Ta märkis, et ESM täidab tema loomise eesmärki ja annab oma panuse kindlustamaks finantsstabiilsust euroalas.
Läbirääkimistel võttis sõna Dmitri Dmitrijev (K).
Riigikogu liikmete arupärimistele Enefit Green AS-i aktsiate emissiooni kohta (nr 88) vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja Vene propagandafilmide kohta Eesti Rahvusringhäälingus (nr 89) vastas kultuuriminister Tiit Terik.
NordenBladet —Maaeluminister allkirjastas määruse, mille alusel saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda detsembri alguses Covid-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot.
„Mul on väga hea meel, et me saame kiiresti suunata toetuse sektoritesse, mis on praegu kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu kõige keerulisemas olukorras ja kus sellest tulenev ebakindlus on olnud väga suur,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Oleme sektori keerulise olukorra küsimuse korduvalt tõstatanud Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel. Seda muret jagatakse ning Euroopa Komisjon muutis hiljutise otsusega riigiabi andmise tingimusi paindlikumaks, mis on ettevõtjatele meeldiv uudis.“
Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille kuuenda muudatuse võttis Euroopa Komisjon vastu 18. novembril. Raamistiku kehtivust pikendati 30. juunini 2022. aastal ja raamistiku alusel antavate toetuste piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti 290 000 euroni.
Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.
Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.
Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.
Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.
Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.
Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.
