Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: november 2021

Eesti: Riiklikule haridusstipendiumile kandideerib 23 õpetajat ja tugispetsialisti

NordenBladet — Valdkondlikest ekspertidest koosnev hindamiskomisjon määrab 2022. aastaks kuni viis stipendiumi. Riiklik haridusstipendium pakub üldhariduskoolide, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajatele ning tugispetsialistidele võimaluse võtta vaba semester enesetäienduseks ja oma valdkonna arengu ergutamiseks.

„Õpetajad ja tugispetsialistid teevad oma tööd pühendunult ja suure koormusega. Haridusstipendium võimaldab astuda ajutiselt tavapärasest tööelust kõrvale ning keskenduda enesetäiendusele ja oma valdkonna süvitsi arendamisele. Rõõmustan väga, et stipendiumi taotlejaid on eelmiste aastatega võrreldes taaskord rohkem,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Stipendiumiga väärtustatakse õpetajate ja tugispetsialistide tööd ning pakutakse võimalust luua innovatsiooni, panustada enesearengusse, väärtuslike praktikate talletamisse ja jagamisse. Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ning seda saab kasutada kuni kuue kuu jooksul. Stipendiumisaajad selguvad hiljemalt 15. jaanuariks.

Käesoleval aastal on stipendiumile kandideerimisel prioriteetseteks teemadeks digipedagoogika rakendamine, õpikäsituse ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse elluviimine. Stipendiumi toel loodav peab olema kasutatav haridussüsteemis laiemalt. Taotlejalt oodatakse viieaastast töökogemust oma ametikohal ning vastavust kvalifikatsiooninõuetele.

Senised stipendiaadid on kasutanud stipendiumiperioodi muuhulgas oma valdkonna uuringute läbiviimiseks, võrgustiku tugevdamiseks, enesetäiendamiseks ja õppematerjalide ning -vara väljatöötamiseks. 2018. aastal määrati kolm, 2019. aastal üks ja 2020. aastal viis riiklikku haridusstipendiumi.

Eesti: Politsei korraldas läbiotsimise soomlannast ärinaise Tallinna korteris

NordenBladet — Eesti politsei korraldas Soome politsei taotluse alusel läbiotsimise soomlannast ärinaise Tiina Jylhä (59) Tallinnas asuvas korteris. Niisamuti on Eestis üle kuulatud Tiina Jylhä ja tema abikaasa Tapani Valkonen. Neid kahtlustatakse väljapressimises seoses näomaskide ostmise looga, vahendab Iltalehti.

Jylhä ja Valkonen pressisid kahtlustuse kohaselt raha välja Soome näomaskide ostuga kuulsaks saanud ärimehelt Onni Sarmastelt. Väljapressimise põhjuseks on omavaheline tüli. Sarmaste tegi Jylhä ja Valkoneni kohta 2020. aasta kevadel avalduse pärast seda, kui tema koduaknasse visati kivi. Sarmaste sõnul on talle saadetud kaela 5 miljonit eurot nõudma Põrguinglid.

Teadaolevalt on politsei kuulanud lisaks Jylhäle ja Valkonenile üle veel kaks meest, keda kahtlustatakse Jylhä ja Valkoneni huvides tegutsemises. Mehi on varem karistatud majanduskuritegudes.

Politsei on eeluurimisega valmis saanud ja nüüd valmistatakse ette süüdistust. Prokurör pole veel kellegi suhtes süüdistust esitanud.

Tiina Jylhä ei soovinud Iltalehtile teemat kommenteerida. Ta ütles, et on üritanud lahendada erimeelsusi juristi kaudu. Ta ütles, et võiks ise kirjutada avaldused ähvardamises ja väljapressimises, aga ei jaksa.

Onni Sarmaste aga kiitis politsei tegevust. Ta ütles, et on saanud politseilt taotluse lõppsõnaks, aga märkis, et politsei on nii head tööd teinud, et tema omalt poolt enam midagi lisada ei soovi.

 

Soome: Kui üritusel nõutakse osalejatelt koroonapassi, siis piletiraha tagasi ei saa

NordenBladet — Soome karmistuvad piirangud ja neist vabanemiseks kehtestatakse üritustel osalemisele koroonapassi nõue. Kui hakatakse küsima koroonapassi, siis piletiraha tagasi ei saa. Piletiraha tagasi ei saa, ütles jõulutuuri Raskasta joulua korraldava RH Entertainmenti juht Riki Huhtala. Tema väitel on koroonapassi kohta lisatud info piletimüügi veebis, vahendab MTV.

Piiranguid tuleb kogu aeg juurde ja Huhtala loodab, et inimesed neid jälgivad. Näiteks Turus 11. detsembril toimuval kontserdil nõutakse koroonapassi.
Ürituste korraldajaid koondava ühingu Tapahtumateollisuus ry esindaja Maria Sahlstedt ütles samuti, et kui tuleb koroonapassi nõue, siis pole kohustust piletihinda hüvitada. Koroonapassi kasutamise võimalusest on teada antud piletimüügi ajal.

Üritustele pileti ostnud inimestele ei tohiks tulla üllatusena, et võidakse küsida koroonapassi. Koroonapassiga seoses pole ka kaebusi tulnud.
Ürituste korraldajad suhtuvad koroonapassi positiivselt, kuna nii on võimalik vaatamata koroona levikule üritusi korraldada. See on olnud ka terviseametkondade sõnum, et kaks vaktsiinidoosi kaitsevad hästi koroona eest.

Loe ka:
PROGNOOS: Soome viies koroona-laine saavutab haripunkti jõulude ajal, tulevad piirangud
Soome: Tööandja ei tohi asutuse jõulupidudel töötajatelt koroonapassi nõuda
VAKTSIINIDE kaduv mõju paneb koroonapassid kahtluse alla
Uuring: Pärast vaktsineerimist hakkavad KOROONA antikehad rinnapiimas vähenema, aga pärast haiguse läbipõdemist antikehade hulk ajas suureneb

Soome: Liikvel on eriti kaval pangapettus

NordenBladet — Praegu tasub olla eriti ettevaatlik, sest liikvel on mitmed veebipettused, milles jahitakse inimeste panga-andmeid.
Liikvel on eriti kaval pettus, kus kurikaelad matkivad panga klienditeenindust. Swedbanki nimel tulnud kirjas väidetakse, et kirja saaja kontoga on probleem. Sõnumi alguses on mainitud ka Aktiat.

Petusõnumis palutakse saata koopia kas ID-kaardist, juhiloast või passist. Märgitud on, et kõik neli nurka oleks nähtavad ja pilt ilusti näha, samuti isiku nimi ja dokumendi kehtivuse kuupäev.

Petukirjas oli viidatud, et asjaga on kiire ja et muidu suletakse konto 24 tunni jooksul. Kirja lõpus vabandatakse tekitatud ebamugavuste pärast.

Petukiri on erandlik selle poolest, et selles pole toodud linke. Tavaliselt on sellistes kirjades lingid, millega juhitakse inimene libaveebikĂĽlgedele.

Sõnumis linki pole ja dokumendi koopia palutakse saata e-kirja teel digitaalselt. Sellistele kirjadele ei tohiks vastata. Sellisel viisil ei suhtle pangad oma klientidega.

 

 

Eesti: Sotsiaalkomisjon: uus rahvatervishoiu seadus kindlustab meie inimeste tervise kaitse

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse, luua tingimused elanike eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks, ennetada ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid ja ebavõrdsust elanike terviseseisundis ning saavutada seeläbi positiivseid muutusi rahvastiku tervises.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et eelnõuga asendatakse seni kehtiv rahvatervise seadus ning seda on põhjalikult ette valmistatud juba ligi 10 aastat. „Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi ning sellega ajakohastatakse eri asutuste rolli ja ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel,“ sõnas ta.

Kotka selgitas, et eelnõu käsitleb laia valdkonda tervist mõjutavatest teguritest, alates näiteks vibratsioonist ja mürast, lõpetades koolitoiduga. „Eelnõu koostamisel selgus, et kõik kehtivad normid ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Näiteks on praegu sätestatud, et koolis pakutav toiduvalik peab soodustama tervislikku toitumist, kuid sellest hoolimata pakutakse koolides müügiks maiustusi ja limonaade, mis ei soodusta kuidagi mitmekesist toitumist. Seega otsustati eelnõuga pakkuda lahendus ka sellele probleemile ning edaspidi kehtestab koolidirektor riiklikku juhist järgides müügiks pakutavale toidule nõuded ja piirangud. Eelkõige peab toit olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav,“ rääkis ta.

Kotka lisas, et ehkki tervis on igaühe enda asi, tuleb sellele läheneda ka riigi huve arvestades ning töövõimelisest elanikkonnast sõltub suuresti meie kõigi majanduslik heaolu. „Seda seadust ongi lühidalt kokku võttes vaja selleks, et rahva tervise seisundit sihikindlalt parandada ning ebavõrdsust tervises ennetada ja vähendada ning sellega kogu ühiskonna edukust tagada,“ ütles Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et muudatused on hädavajalikud, et paremini tagada inimeste tervisekaitse ja luua tingimused eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks ning ennetada ja vähendada ebasoovitavad tervisemõjusid ja ebavõrdsust. „On küsimusi, mis on jäänud praeguses seaduses reguleerimata – näiteks ei ole praegu tervishoiuteenustena võimalik käsitleda narkomaaniast tingitud kahjude vähendamise teenuseid ning nende teenuste rahastamisel puudub praegu üldsegi selge õiguslik alus. Uue seadusega aga luuakse senisest selgem alus kahjude vähendamise teenuste arendamisele ja osutamisele,“ rääkis Kütt.

Veel lausus Kütt, et on väga oluline, et seaduse eelnõus on selgemini lahti kirjutatud kohalike omavalitsuste ülesanded, mis seni olid üldsõnalised ja selle tõttu varieerus tegevuste sisu ja kvaliteet Eesti eri piirkondades oluliselt. „Kahtlemata on hea, et kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mitte pole järjekordne seaduse muutmise muutmise seadus,“ lisas Kütt.

Eelnõu tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu (486 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele järgmise aasta 12. jaanuaril.