NordenBladet – Kolmapäevahommikuse seisuga on haiglas 489 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mida on 27 võrra vähem kui päev varem.
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 387 inimesest 287 ehk 74,2 protsenti on vaktsineerimata ja 100 ehk 25,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäev varem oli koroonaga haiglaravil 516 patsienti, kellest 408 vajasid ravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Ehk haiglaravi vajavate patsienti hulk langes.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 43 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 47 patsienti, neist juhitaval hingamisel 25.
Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 56-aastane mees, 70-aastane naine, 71-aastane naine, 72-aastane mees, 83-aastased mees ja naine, 84-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 1707 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7766 testitulemust, millest 1023 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest 677 vaktsineerimata ja 346 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta langes 1244,6-lt 1148,1-le.
Ööpäeva jooksul manustati 7363 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 999. Kolmapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 124 796 inimest.
Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 58,4 protsenti.
NordenBladet — Soome valitsus otsustas pikendada toitlustusasutuste tegevust piiravat määrust 2021. aasta 31. detsembrini. Lisaks kehtestatakse piirangud toitlustusasutustele Põhja-Pohjanmaa, Pirkanmaa ja Kanta-Häme maakondades ning Länsi-Pohja (Rootsi piiri ääres) ravipiirkonnas.
Määruse muudatus jõustus esmaspäeval, 15. novembril 2021. Kolmapäeval, 17. novembril 2021 hakkavad uutes piirkondades kehtima piirangud toitlustusettevõtetele.
Valitsus teatas eelmisel nädalal, et epideemia piirkondlike faaside kirjeldustest loobutakse. Epideemia piirkondade epidemioloogilised tunnused, mis sobivad paremini praeguse haiguse olukorraga, on koostatud selleks, et asendada varasemaid faaside kriteeriume. Terviseamet avaldab alates 15. novembrist oma kodulehel teavet epideemia ulatusliku leviku tunnustele vastavate piirkondade kohta.
Põhja-Pohjanmaa, Pirkanmaa, Uusimaa, Kymenlaakso ja Kanta-Häme maakondades ja Länsi-Pohja ravipiirkonnas alates 17. novembrist:
Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müüa kella 07-24 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-01.
Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, on lubatud kasutada vaid poolt kliendikohtadest nii siseruumides kui väljas. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti kliendikohtadest siseruumides.
Kõigil toitlustusasutuse klientidel peab olema oma istekoht siseruumides laua või samaväärse tasapinna ääres.
Alternatiivina toitlustuse piirangutele võib küsida klientidelt koroonapassi kasutamist.
Piirangud ülejäänud Soomes alates 17. novembrist:
Klientide arvule ega alkoholi mĂĽĂĽgi ja lahtioleku ajale ei ole eraldi piiranguid.
Üldised hügieeni- ja distantsi hoidmise kohustused kehtivad kõikides piirkondades.
Piirangute erandid jäävad samaks
Määruses sätestatud piirangud ei kehti asutuste sööklate ega klientide poolt kaasa ostetava toidu müügi kohta. Lahtiolekuaja piirangud ei kehti toitlustusasutustele, mis tegutsevad Soome ja välismaa vahel või välisriigis sõitvate veesõidukite või õhusõidukite pardal või tanklate juures.
NordenBladet — Enamus soomlasi tahab ka pärast koroonaga seotud kaugtöö soovituse lõppemist kodutööle edasi jääda, selgub Soome majanduse foorumi EVA läbi viidud küsitlusest.
Küsitluse järgi tahab vaid viiendik soomlastest pärast kaugtöö soovituse lõppu kontorisse naasta. 65 protsenti tahaks jääda kodutööle, vahendab Helsingin Sanomat.
Kõige enam on kaugtöö jätkumise poolt need, kes pandeemia ajal põhiliselt kaugtööd tegid. Neist vaid 4 protsenti tahaks kontorisse naasta.
Töökohal töötamist aga pooldavad kõige enam need, kes ka pandeemia ajal töökohal käisid. Neist ligi 70 protsenti tahab ka edaspidi töökohal käia, kolmandik sooviks aga osalist kaugtööd.
Küsitlusele vastas ligi 2000 inimest septembri lõpus ja oktoobri algul. Soome riiklik kaugtöö soovitus lõppes oktoobri keskel.
NordenBladet — Pärast seda, kui migrante on kasutatud relvana Poola, Leedu ja Läti vastu, kaalutakse Soomeski aia ehitamist piirile Venemaaga. Vastava ettepaneku tegi parlamendi liige kai Mykkänen. Praegu on Soomes loodetud vaid tehnilise valve peale, et üle piiri tulijaid tabada. Aga massilise piiriületuse vastu selline valve ei aita.
Soome piirivalve kaalub aia ehitamist tulevikus, eriti kui hakatakse piirama varjupaigataotlejate tulekut üle piiri. Sellises olukorras on füüsiline tõke vältimatu, vahendab Helsingin Sanomat.
Kuivõrd aga Soome ja Venemaa vaheline piir on väga pikk, siis ei suudeta seda aiaga katta ilmselt mitte kunagi. Piiril on aga lõike, kus võib kaaluda aia ehitamist. Praegu analüüsitakse olukorda ja saadud kogemust Valgevene piiril.
NordenBladet —Kohtusse jõudnud vaidlus puudutas USA kodakondsusega meest ja naist, kes sõlmisid eelmise aasta juulis California osariigis kooselulepingu ning esitasid kuu aega hiljem taotlused tähtajalise elamisloa saamiseks Eestis.Â
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis mehele elamisloa Eestis töötamiseks, kuid ei väljastatud naisele elamisluba tema juurde asumiseks, sest välismaalaste seaduse järgi on selle eelduseks abielu. Samas selgitas amet, et naisel on õigus viibida Eestis viisavabalt, taotleda elamisluba mõnel muul alusel või abielluda ja esitada siis uus elamisloa taotlus abikaasa juurde asumiseks.
Naine vaidlustas PPA otsuse halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ja kohustas ametit taotlust uuesti läbi vaatama. Seejuures tunnistas halduskohus osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimalda anda tähtajalist elamisluba pererände eesmärgil, kui taotleja pole abielus.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna, et seadus pole siiski põhiseadusega vastuolus. Riigikohus viitas oma varasemale seisukohale, et perekonnapõhiõiguse riivet õigustavad põhiseaduse preambulis väljendatud väärtused, nagu sisemise rahu kaitse ja eesti rahvuse säilimine. Neid eesmärke saab riik saavutada siis, kui tal on õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada riiki välismaalasi.
Kolleegiumi hinnangul on abielunõude eesmärk vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel. Seetõttu on seadusandja võimaldanud pererännet vaid neile paaridele, kelle perekonnaelu on püsiv ja tegelik. Abielunõue suurendab kohtu arvates tõenäosust, et pereelu vastab neile tingimustele.
Kaebaja väitis muu hulgas, et teda koheldakse elamisloa andmisel ebavõrdselt võrreldes samast soost registreeritud partneritega. Nende puhul on Riigikohus varem otsustanud, et abielunõue on elamisloa andmisel põhiseadusevastane.
Kolleegium märkis, et samast soost paaridel pole võimalik Eestis abielu tingimust täita ja selline nõue muudaks neil siin pereelu elamise sisuliselt võimatuks. Selles osas jäi Riigikohus juba 2009. aastal võetud seisukoha juurde, et elamisloa taotlemisel võib abielunõue osutuda ebaproportsionaalseks, kui abielu sõlmimiseks on koos elavatest inimestest sõltumatu õiguslik takistus – näiteks puudub ühel elukaaslasel võimalus saada abielulahutust. Kaebaja puhul selliseid takistusi ei esine.
Lisaks juhtis kolleegium tähelepanu sellele, et kaebaja sõlmis kooselulepingu kõigest kuu aega enne elamisloa taotluse esitamist ja koos elukaaslasega Eestisse asumist. Seega ei puudutanud praegune juhtum siin juba pikemat aega pereelu elanud välismaalasi, vaid inimesi, kes soovisid kolida Eestisse ja asuda siin pereelu elama.
Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et kuna välismaalastest elukaaslastel peab elamisloa saamiseks olema niikuinii tihe majanduslik ja psühholoogiline side ning nende perekond peab olema tegelik ja püsiv, siis ei ole ülemäärane nõuda neilt oma suhte vormistamist kooselu asemel abieluna, et täita Eesti seadusandja poolt oluliseks peetud tingimus riiki asumiseks.
