Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: november 2021

Eesti: Avatud on Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvooru „DialoogsĂĽsteemi mudelite võrdlev analĂĽĂĽs ning detsentraliseeritud õppe meetodi rakendamine”

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ raames välja avatud taotlusvooru „Dialoogsüsteemi mudelite võrdlev analüüs ning detsentraliseeritud õppe meetodi rakendamine“

Dialoogsüsteemidele sarnanevad lahendused on viimastel aastatel leidnud järjest rohkem kasutust nii era- kui avalikus sektoris, kus üheks võimalikuks eesmärgiks on kliendisuhtluse parendamine ja automatiseerimine. Selliste dialoogsüsteemide loomine eeldab erinevat lähenemist nii teenuste kui ka konkreetsemate kasutuskontekstide puhul, mistõttu on algetapis oluline arvestada, kuidas dialoogsüsteemi erinevad võimalikud mudelid toimivad.

Juba toimivate dialoogsüsteemide kõrvalsaaduseks on dialoogilised andmed, mida on võimalik kasvõi süsteemi enda kvaliteedi tõstmiseks efektiivselt ära kasutada. Paraku puudub hästitöötav süsteem, kuidas neid suuri andmehulki hallata ning töödelda efektiivselt ja turvaliselt.

Projekti eesmärk on koostada võrdlev analüüs erinevatest dialoogsüsteemi mudelitest ja nende toimimisest põhinedes olemasolevatele avaliku sektori asutuste dialoogi andmetele. Üheks eesmärgiks on teada saada, millised mudelid (minimaalselt viis) ja kui hästi eri (suhtlus)kontekstides toimivad ning kuidas oleks võimalik mudelite toimivust parandada. Sealhulgas tuleks kaardistada edasised tegevused, kuidas mudelite toimivust saaks parandada.

 

Eesti: Avatud on Haridus- ja Teadusministeeriumi EKKD taotlusvoor „Andmepõhised humanitaaria pilootprojektid“

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ raames välja avatud taotlusvooru „Andmepõhised humanitaaria pilootprojektid“, mille eesmärk on kasvatada andmemahukat teadus- ja arendustööd keele ja kultuuri alal.

Oodatavalt katavad pilootprojektides kasutatavad andmestikud eri valdkondi ja meediumeid (keel, pilt, heli, audiovisuaalne materjal, liikuvusandmed). Need võivad pärineda nii avalikust kui ka erasektorist, nt Vikipeediast, E-varamust, kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava projektidest, varasematest keele ja kultuuri TA-projektidest jm.

Projekti tulemus või väljund on andmete ja teadusliku analüüsi kombinatsioon, mis on avalikult kättesaadav.

Taotlusvooru kaudu toetatakse kuni 5 projekti, mille kestvus on maksimaalselt 1 aasta ja mille maht on kuni 50 000 eurot.

Toetust saavad taotleda avaliku-, era- ja kolmanda sektori asutused.  Eriti oodatud on  andmeteaduslikke projekte esitama noorteadlased. Taotlusi hindab programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ nõukogu, kaasates vajadusel väliseid eksperte.

Taotlus tuleb esitada ETISe kaudu, kus kirjeldatakse projekti plaan vastavalt taotlusvooru eesmärkidele, sh projekti täitjad, eelarve ja ajakava. Taotluse esitamise tähtaeg on 6. detsember 2021.

 

Soome: Lisandus 937 uut koroonaga nakatumist (16.11.2021)

NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 16. novembril viimase ööpäevaga 937 uut koroonaviirusega nakatumist.

Soomes on koroonaga haiglas kokku 293 patsienti, kellest 36 on intensiivis. Haigestumus 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on Soomes 196,3, vahendab Iltalehti.

Korona ulatusliku leviku piirkonnad on Lõuna-Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa, Kymenlaakso, Pohjanmaa, Päijät-Häme, Satakunta, Edela-Soome ja Uusimaa.

 

Eesti: Koroonaga on haiglas 516 patsienti, suri 11 inimest

NordenBladet – Teisipäeva hommikuse seisuga on haiglas 516 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 408 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 306 ehk 75 protsenti on vaktsineerimata ja 102 ehk 25 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Suri 11 inimest.

Ööpäev varem oli koroonaga haiglaravil 544 patsienti, kellest 430 vajasid ravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. Ehk haiglaravi vajavate patsienti hulk langes.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 46 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 52 haiget, neist 29 juhitaval hingamisel.

Suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest: 68-aastane naine, 69-aastane mees, 71-aastane naine, 80-aastane mees, 81-aastane mees, 82-aastane mees, 83-aastane mees, 88-aastane naine, 91-aastane mees, 93-aastane naine ja 99-aastane naine.

Kokku on Eestis surnud 1701 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6613 testitulemust, millest 869 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 562 vaktsineerimata ja 307 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta langes 1244,6-le.

Ööpäeva jooksul manustati 6251 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 1051.

Teisipäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 118 978 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 58,3 protsenti.

Avafoto: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Eesti: Pärnu maantee äärde plaanitud kaubanduskeskuse asemel saab Gate Tallinnast äripark

NordenBladet – Trigon Capital plaanis aastaid Pärnu maantee äärde Tallinna sissesõdu lähedusse outlet-tĂĽĂĽpi kaubanduskeskust. NĂĽĂĽdseks on aga turuolukord piisavalt muutunud, et Sauele kerkiv Gate Tallinn arendus keskendub jaepindade asemel logistikaettevõtetele sobivate pindade arendusele.

Trigoni asutaja ja nõukogu esimehe Joakim Heleniuse sõnul ootas keskus kaua võimaliku ankurrentniku IKEA otsust. IKEA kauplus kerkib nüüd aga hoopis teise Tallinna sissesõidu äärde, Kurna külla.

“Aastaid oli plaanides see, et sellest saaks kaubanduskeskus selle põhirentnikuga. Aga sellest ei saanud midagi, IKEA otsustas mujale minna ja nĂĽĂĽd on sellest projektist on saanud selline logistikakeskus põhimõtteliselt,” rääkis Helenius.

“Algne kaubanduskeskus oli plaanitud outlet-tĂĽĂĽpi eraldi kaubamajadest koosnev. Inimestel oleks pakutud selliseid teenuseid hindadega, mida mujal ei oleks leidnud. Aga kui sellest kontseptsioonist ei saanud midagi, oli vaja teistmoodi jätkata,” ĂĽtles Helenius.

Trigon Property juhatuse liikme Rando Tomingase sõnul jaekaubandust enam Gate Tallinna pinnale ei plaanita, kuna sellele turul enam nii palju ruumi ei ole.

“Võib öelda, et tööd on peaaegu lõpetatud, et me alustasime eelmise aasta lõpus infrastruktuuri ehitamisega kogu alale kommunikatsioonid, teed, see saab nĂĽĂĽd tegelikult valmis novembri lõpuks, seal on veel vaja kasutusload kätte saada,” rääkis Tomingas.

Tominga sõnul on juba mitmed pinnad arenduses müüdud, üks esimesi neist oli Jaapani tööriistatootja Makita, mis rajab keskusesse komplekteerimishoone, showroomi ja koolituskeskusega.

“Ăśtleme, et selliseid suuri jaekaubanduspindasid, nagu vanasti taheti teha, sinna ei tule. See kontseptsioon on muutunud,” rääkis ta, lisades, et peamiselt tulevad piirkonda äripinnad ja laod koos kontoritega. “Tegelikult meil on päris palju juba mĂĽĂĽdud, aga on ka saada maatĂĽkke veel.”

Esimene suurem, Makita laohoone, peaks praeguse arvestuse kohaselt valmima 2023. aastal. “Järgemööda võib ehitustegevust hakata juba järgmisel aastal seal nägema,” ĂĽtles Tomingas.

Tominga sõnul on üks põhjus jaekaubanduse pindade nõudluse vähenemise taga just see, et pandeemias on suurenenud ka nõudlus logistikapindade järele.

“Mina vähemalt näen kĂĽll niimoodi jah, et seal tulevad piirid lõpuks ette. Muidugi võib-olla just see covid ka meile kasuks, e-kaubandus, logistika pool on täpselt see, mis praegusel turul on väga kuum,” rääkis ta.