Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: oktoober 2021

Läti: NEED karmid koroonapiirangud hakkasid äsja Lätis kehtima

NordenBladet – Kolmapäeval kinnitas Läti valitsus otsuse, mille kohaselt hakkas neljapäeval riigis kehtima karantiin, mis esialgu kestab neli nädalat (15. novembrini 2021). Palju negatiivset vastukaja toonud piirangute hulka kuulub näiteks õhtune liikumiskeeld. Kehtestatud karmid reeglid kehtivad ĂĽhtmoodi nii vaktsineerimata inimestele kui ka vaktsineeritutele.

Loe, mis piirangud täpsemalt Lätis kehtima hakkasid:

Komandanditund
Lätis kehtib alates neljapäevast liikumispiirang ajavahemikus 20.00–05.00. Komandanditunni ajal peavad kõik kodanikud viibima kodus, kui neil pole mõjuvat põhjust väljas liikumiseks. Sellised erandid võivad olla seotud näiteks tööle minemise ja sealt naasmisega. Samuti on sel kellaajal loomulikult lubatud minna raviasutustesse või apteeki. Siiski peab kõigil inimestel olema kaasas isikut tõendav dokument ja vajadusel ka liikumispiirangu eiramise vajadust põhjendav blankett.

Kauplused
Avatud on vaid valitud esmatarbekauplused – toidu- ja lemmikloomapoed, apteegid, tanklad, optikakauplused, trükipoed, autoteenindused, raudtee- ja bussijaamad ja lillepoed. Ööpäevaringselt tohivad neist tegutseda vaid apteegid ja tanklad. Kõigil teistel eelmainitutel piiratakse külastusaega 06.00–19.00. Internetist ostmist ja sealse kauba kohaletoimetamist ei keelata.

Koolid ja lasteaiad
Õppeasutused teevad uksed lahti alles novembris, sest praegust koolivaheaega pikendatakse nädala võrra. Siiski saavad novembris füüsiliselt kooli naasta vaid 1.–3. klassi õpilased. Vanemate klasside õpilased peavad vähemalt kaks nädalat õppima koduses keskkonnas. Lasteaiad on avatud vaid eesrindetöötajate võsukestele.

Matused ja kirikuteenistused
Järgneva peaaegu kuu aja jooksul Lätis organiseeritud jumalateenistusi ei toimu. Pühakojad pole siiski täielikult suletud ja kõik usklikud võivad individuaalselt kirikus. Piiratakse ka matustel osalejate arvu. Lahkunu muldasängitamisest võib uute piirangutega osa võtta vaid 20 inimest.

Ăśhistransport
Ühistransport jätkab tegutsemist, ent piiratud mahutavusega. Linnades võivad ühistranspordi sõidukid olla täidetud 50% kohtade ulatuses. Maakondlikel ja kaugematel liinidel võivad olla bussid ja rongid täidetud 80% ulatuses.

Kultuuri- ja spordiĂĽritused
Kinno, teatrisse, kontserdile või spordiüritusele pole lätlastel enam võimalik minna. Seda eelkõige seetõttu, et neid lihtsalt ei toimu – mõneks erandiks on küll professionaalsel tasemel toimuvad spordiüritused ja võistlused, ent sinna pealtvaatajaid ei lubata. Põhimõtteliselt keelatakse igasugune sotsiaalne tegevus, et vähendada inimestevahelist kontakti. Kohtuda tohivad ainult samasse leibkonda kuuluvad isikud. Lubatud on ka külastada üksikuid lähedasi, kes vajavad hoolekannet.

Protestid
Sarnaselt muudele üritustele on keelatud ka igasugused rahvast koondavad meeleavaldused ja protestid. Seega pole võimalik korraldada ka pikette äsja kehtima hakanud piirangute kritiseerimiseks.

Väljas söömine
Toitlustusasutused uksi täielikult ei sulge, ent toitu müüakse vaid kaasa. Kohapeal einestamine on keelatud.

Mis saab 15. novembril?
Läti naaseb 15. novembril nn „rohelise tsooni“ piirangute juurde, mis kehtisid ka enne 21. oktoobrit. Siiski on plaanitud üks suur muudatus – riiklike ettevõtete ja munitsipaalasutuste töötajad ja ametnikud võivad töökohustuste täitmist jätkata vaid Covid-19 vaktsineerimistõendi või haiguse läbipõdemise tunnistuse olemasolul. Pole siiski ka võimatu, et karm karantiin jätkub ka pärast 15. novembrit – see sõltub jooksvast epidemioloogilisest olukorrast ja vaktsineerimisedukusest. Läti valitsus toonitab, et piirangutest aitab vabaneda vaid ulatuslik vaktsineerimine.

Täpsemat infot piirangute kohta leiab Läti valitsuse ametlikust Covid-19 TEABEPORTAALIST, mis on kättesaadav nii läti, vene kui ka inglise keeles.

Avafoto: Pexels

Loe ka:
Eesti: ALATES ESMASPÄEVAST, 25. oktoobrist hakkavad kehtima uued COVID-19 korraldused

Eesti: ALATES ESMASPÄEVAST, 25. oktoobrist kuni 10. jaanuarini 2022 hakkavad kehtima uued COVID-19 korraldused

NordenBladet – Valitsus kiitis heaks kaks korraldust, millega sätestatakse teisipäevased põhimõttelised otsused koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta.

Esiteks kiitis valitsus heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanuid. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. Seejuures on koormus haiglatele praegu juba kriitiline.

Muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele kehtestatakse erand, mille järgi tohib alustatud koolitused, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, lõpetada. Erand on vajalik, kuna teatud juhtudel on töötamise eelduseks vastavat kvalifikatsiooni tõendava tähtajalise tunnistuse olemasolu.

Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs.

Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. Kaubanduses ja teeninduses peavad maskikandmise kohustuse täitmist hakkama jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad, kelle müügi- või teenindusalal inimene viibib. Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb nendes ruumides tagada inimeste hajutatus.

Edaspidi on nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Domineerivaks muutunud koroonaviiruse deltatüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viiruse tüved ning suu ja nina katmine millegi muu kui kaitsemaskiga ei aita nakatumist vältida. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse deltatüve õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt. Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.

Koroonaviiruse väga kõrge leviku juures on kaitsemaski kandmine rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui ka haiguse läbipõdenud inimestele, aga ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil.

Uued kontrollmeetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022.

Avafoto: Pexels

Loe ka:
Eesti: Järgmisest nädalast ei saa KA NEGATIIVSE testiga enam avalikesse kohtadesse
Läti: NEED karmid koroonapiirangud hakkasid äsja Lätis kehtima
Ära lase koroonaviirust ligi: NII TUGEVDAD OMA SÜDANT! Lihtsad toidud, mida teie süda armastab 
Soomes on koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete eest makstud välja hulgaliselt hüvitisi – keskmine hüvitise summa on tuhandetes

Eesti: Koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 441 patsienti, lisandus 1506 uut nakatunut, suri kuus inimest

NordenBladet – 21. oktoobri hommikuse seisuga on haiglas 441 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 313 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest 209 ehk 66% on vaktsineerimata ja 104 ehk 33% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 76 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest: 74-aastane naine, 76-aastane naine, 83-aastane mees, 86-aastane naine, 90-aastane naine ja 93-aastane naine.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8804 testitulemust, millest 1506 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 974 vaktsineerimata ja 532 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 2461 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 407 092 doosi. Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 55%.

Detailsemat infot leiab Terviseameti kodulehelt: www.terviseamet.ee/koroonakaart

Eesti: Valitsus annab korralduse nakkusahelate paremaks katkestamiseks koolides ja huvihariduses

NordenBladet — Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks otsuse, mille järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane sooritama PCR testi alates kontakti 4. päevast. Kuni PCR testi tulemuse teadasaamiseni peab ka haigussümptomiteta õpilane koju jääma. Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on COVID-19 haiguse läbipõdenud.

Muudatusega laieneb nakkusohutuse tagamise kord ka kuni 12-aastastele õpilastele, kes peavad pärast koolis aset leidnud lähikontakti hakkama tegema PCR testi ja jääma kuni testi tulemuse teadasaamiseni koju. Samas, kuna 12-18-aastased ei pea enam pärast COVID-lähikontakti koolis sooritama viivitamatut antigeeni testi, väheneb testide tegemise üldarv.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on ühiskondlik huvi hoida koolid COVID-kriisis avatuna ja samas katkestada võimalikult kiirelt kooliperedes hargnevad nakkusahelad. „Nakkuse levik koolides on suur murekoht. Me küll teame, et lapsed ja noored ise seda haigust reeglina raskelt ei põe, kuid nad siiski haigestuvad ja viivad koroonaviiruse koju, kus see võib vaktsineerimata perekondades tuua kaasa ränki haigusjuhtumeid,“ lausus Kallas.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et möödunud õppeaasta kogemus näitas teravalt, kui oluline on kogu koolipere jaoks säilitada harjumuspärane õppeprotsess ja seda viisil, mis võimaldaks hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all. „COVID-kriisi lahendamise üks olulisemaid eesmärke on hoida koolid avatuna ja õppetöö käimas, et lapsed ja noored saaksid võimalikult head haridust ega maksaks epideemia kõrvalmõjuna tulevikus ränka hinda elus halvema hakkamasaamise tõttu,“ ütles Kersna. „Meie pedagoogid, teadlased, lapsevanemad ja usun, et suurem osa ühiskonnast on siin ühel meelel, et koolide avatuna hoidmiseks tuleb teha kõik pingutused.“ Samuti märkis minister, et koolide avatuna hoidmisesse saab kaasa aidata iga lapsevanem, kes usaldab arste ja laseb vaktsineerida nii ennast, kui oma 12-aastaseks saanut või vanemat last. „Täna loeb iga süst, et Eesti rahvas oleks tervem ja haritum,“ ütles Kersna.

Uuendatud korra järgi tohib õpilane pärast nakkusohutust tõendava PCR testitulemuse teadasaamist taas osaleda nii õppetöös kui ka kõigis huviringides. See tähendab, et ka koolivälisele huviharidusele, huvitegevusele ja noorsootööle, aga ka õpilaste spordivõistlustele ning spordi- ja liikumisüritustele, hakkab kehtima sama regulatsioon.

Juhul, kui õpilane ei ole nõus end testima, peab ta viibima 10 päeva eneseisolatsioonis. Testimisest on vabastatud kõik vaktsineeritud õpilased ja õpilased, kes on haiguse läbi põdenud.

Ilma testimiseta saab nn lihtsustatud isolatsiooni jääda ainult lasteaias või lastehoius toimunud lähikontakti korral eelkooliealine laps. See tähendab, et koolieelses lasteasutuses lähikontakti sattunud lapse puhul tuleb jälgida tervist ja kui lapsel ei ilmne haigussümptomeid, tohib ta lasteaias või -hoius edasi käia ja ka osaleda sama asutusepõhises huvitegevuses. Väljaspool asutust toimuvatest trennidest või muudest huviringidest tohib ta osa võtta pärast 10 päeva möödumist lähikontaktist.

Sõltumata vanusest peab laps või noor jääma pärast lähikontakti ilmnenud COVID-19 haigussümptomeid koheselt koju.

Uus kord hakkab kehtima 1. novembrist 2021. 

 

Facebook vahetab peagi nime

NordenBladet — Sotsiaalmeedia ettevõte Facebook muudab järgmisel nädalal nime. Põhjuseks on ettevõtte soov luua uus brand, kuna tahetakse muutuda metaversumi etteõtteks.

Facebooki juht Mark Zuckerberg ütles väljaandele The Verge, et räägib nimemuutusest põhjalikumalt ettevõtte iga-aastasel üritusel Connect, mis toimub 28. oktoobril. Uus nimi tehakse teatavaks enne üritust.

Metaversum on interneti kaudu loodud inimeste virtuaalne keskkond, kus on kombineeritud fĂĽĂĽsiline ja virtuaalne maailm.
Seoses muudatusega jääb Facebooki rakendus firma üheks eraldiseisvaks teenuseks, nagu on ka Instagram ja Whatsapp.

Facebook pole ainus selline ettevõte, mis nime muudab. Näiteks Google’i emafirma nimeks sai 2015. aastal Alphabet.