NordenBladet — Eile kolmapäeva, 15. septembri õhtul jagati välja tänavused Soome filmiauhinnad – Jussid. Õhtu edukaimaks filmiks osutus 10 kategoorias kandideerinud ja neist 7 Jussi’t võitnud „Tove Janssoni rääkimata lugu”, mis tõi ühe auhinna ka eestlasele – parima kostüümikunstnikuna tunnustati galal Eugen Tambergi.
Tänavustel Jussidel kandideerisid teiste seas ka Veiko Õunpuu „Viimased” (parim naisnäitleja, parim meeskõrvalosa) ja Lauri Randla „Hüvasti, NSVL” (parim kostüüm, parim grimm). Eesti filmikunstnik Jaagup Roomet oli nomineeritud parima kunstnikutöö eest filmis „Helene”, vahendab Spekter.
Jussi auhindu annab välja Soome filmitegijate ametiliit Filmiaura.
NordenBladet — Soome terviseameti juht Markku Tervahauta tahaks, et kõik hooldajad ära vaktsineeritaks. Ta tahaks, et kehva tervisega inimestega tegelevate hooldajate puhul kantaks koroonavaktsiin kohustuslike vaktsiinide nimekirja. Tervahauta põhjendab väidet sellega, et eakad inimesed kuuluvad koroona riskigruppi, keda peab kaitsma. Praegu pole aga teavet, kui paljud hooldajad on lasknud end ära vaktsineerida, vahendab Yle.
Soome haiglaõdede ja hooldajate ametiühing Super pole aga sundvaktsineerimisega päri. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et praegu kohustuslikud leetrite, tuulerõugete, läkaköha ja gripivaktsiinid on turul olnud aastaid ja need on läbi proovitud. Koroonavaktsiiniga see aga nii pole, mistõttu muudetakse hooldajad sundvaktsineerimisega katsejänesteks.
Oma ala asjatundjad lasevad end heameelega vaktsineerida, kui on teada, et need on ohutud. Praegu on kord selline, et hooldaja ei pea tööandjale jagama teavet vaktsineerituse kohta. Samas on võimalik vaktsineerimata inimesed suunata teisele tööle.
Mõnedes Euroopa riikides peavad meedikud laskma end kohustuslikus korras koroona vastu vaktsineerida. Näiteks Prantsusmaal on vaktsineerimine kohustuslik haiglaõdedele, arstidele ja tuletõrjujatele. Kreekas on ähvardatud vaktsineerimata hooldajad tööst ilma jätta.
Praegu on meditsiini valdkonnas suur puudus nii hooldajatest kui õdedest. Kõik vabad töökäed on vajalikud. Seetõttu on võimalik värvata ka vaktsineerimata inimesi.
Praegu on Soomes märgatud, et kahe vaktsiini mõju on hakanud kaduma ka vaktsineeritutel, seetõttu on hooldekodudes puhkenud uued haiguskolded. Soomes vaktsineeriti kõigepealt vanureid ja nende hooldajaid. Soome terviseamet soovitab neile nüüd kolmandaid vaktsiinidoose.
Soomes on pandeemia ajal nakkushaiguste seadust mitmel korral muudetud, aga praegu pole kavas muuta koroonavaktsiini võtmist meedikutele ja hooldajatele kohustuslikuks.
NordenBladet —Riigikogu esimees Jüri Ratas on koos Läti ja Leedu ametikaaslastega ametlikul visiidil Rootsis tähistamaks Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.
Visiit algab täna piduliku seminariga Rootsi parlamendis Riksdagis ja parlamentaarsete kohtumistega. Homme kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esimehed Tema Majesteedi Rootsi Kuninga Carl XVI Gustafiga.
Visiidi raames kohtutakse ka Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ja välisministri Ann Lindega ning Stockholmi linnavolikogu esimehe Cecilia Brinckiga. Veel külastatakse Rootsi relvajõude Enköpingis ja Uppsala Ülikooli. Samuti kohtutakse Uppsala maavanema Göran Enanderiga.
Laupäeval asetab Eesti delegatsioon pärja parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks püstitatud memoriaali jalamile Stockholmis Djurgårdenil ja Eestist Rootsi pöördunud paadipõgenike mälestusmärgi juurde. Seejärel kohtutakse Rootsis elava Eesti kogukonnaga.
Diplomaatliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamine tipneb laupäeva keskpäeval Balti päevaga Sollentunas, kus kõnega esineb ka Riigikogu esimees Jüri Ratas. Piduliku meeleolu loovad Eesti, Läti ja Leedu lauljad ja rahvatantsijad. Eestit esindab Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm Virvel.
Riigikogu esimeest saadavad visiidil riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender.
NordenBladet —Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt aina kasvava elektrihinna kohta.
Riigikogu liige Indrek Saar märkis, et päev-päevalt kõigi aegade rekordeid purustavad elektrihinnad puudutavad eriti neid, kelle sissetulekud on väiksed või kelle kulud elektrile on suured. Ta soovis peaministrilt teada, mida plaanib valitsus teha, et hinnatõus ei lööks oluliselt tarbijaid ja ettevõtlust.
Valitsusjuht märkis, elektrihinnal on mitmeid mõjureid. „Eesti on osake põhjamaisest elektriturust, mis on siiani tegelikult toonud meile odavamat elektrit kui siis, kui me olime üksinda,“ rääkis Kallas. „Selle aasta probleem on, et Norra hüdroelektrijaamades on olnud erakordselt vähe vett ja paraku on olnud tegemist ka kõige tuulevaiksema suvega.“ Ta lisas, et väga kõrgeks on tõusnud ka fossiilse kütuse hind, sest aastaga on kaks korda kasvanud CO2 kvoodi hind, ning taastunud on majanduskasv, mille tõttu on omakorda suurenenud elektritarbimine.
Kallas tõdes, et elektrihinna tõus on suur probleem paljudele majapidamistele. Peaministri sõnul on vähem kindlustatutel võimalus saada kohalikelt omavalitsustelt rahalist toetust kõrgenenud hinnaga toimetulekuks.
Valitsusjuht lisas, et oluline on uute tootmisvõimsuste rajamine ning Eesti turul energiaallikate paljususe motiveerimine. Ta tõi esile käesoleval ja 2023. aastal väljakuulutatavaid vähempakkumisi taastuvenergia ostmiseks ning märkis, et edasiseks elektrihinna tõusu vältimiseks planeeritakse Läänemere-äärsete riikidega ühtset elektrivõrgustikku ja arendatakse Lätiga ühist meretuuleparki. Kallase sõnul läheb elektri tarbimisel taastuvenergiale üle ka riigisektor.
Peaminister vastas veel Rene Koka küsimusele vaktsineerimise korraldamise, Priit Sibula küsimusele koroonaviiruse ohjamise, Mihhail Lotmani küsimusele välispoliitika, Jevgeni Ossinovski küsimusele elektri hinna, Helle-Moonika Helme küsimusele vaktsineerimise, Ruuben Kaalepi küsimusele eestluse säilimise ning Mart Helme küsimusele riigi kaitsevõime kahjustamise kohta.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vastas Kert Kingo küsimusele isiku tuvastamise ja tuvastatuks lugemise ning Aivar Koka küsimusele kiire internetiühenduse kohta.
Infotunnis osales ka riigihalduse minister Jaak Aab.
NordenBladet —Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, mis muu hulgas käsitleb paindlikema töötingimuste küsimist ja alaealiste registreerimist töötamise registris.
Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.
Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.
Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.
Kahe lugemise vahel tehtud muudatusena lükati seaduse jõustumine 1. septembrile 2022, et Tööinspektsioon jõuaks välja arendada tööelu infosüsteemi automaatse teavitussüsteemi. Uus teavitussüsteem informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist, kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (385 SE).
Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Mauritiuse vaheline leping ka professorite ja teadlaste tulu maksustamist. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui seitse protsenti brutosummast. Litsentsitasu puhul on kõrgeim lubatav kinnipeetava tulumaksu määr viis protsenti litsentsitasu brutosummast. Lepingu kohaselt on teatud juhtudel dividend, intress ja litsentsitasu tuluallikariigis maksust vabastatud.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 2021. aasta aprillikuu seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 70 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Valituse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (407 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse seotud direktiivide nõudeid. Samuti luuakse krediidiasutustele senisest parem võimalus emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid ning seeläbi saab rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge.
Seletuskirjas märgitakse, et 2021. aasta veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (404 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi digitaalse sisu direktiiv, uus tarbijalemüügi direktiiv ning moderniseerimise direktiiv.
Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.
Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.
Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitnesskäevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.
Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust. Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE).
2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.
Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.
Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.
Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks“ eelnõu (379 OE) nägi ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon PPA ja teiste jõustruktuuride käitumise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse välja selgitamiseks, et välistada põhiseaduslike kodanike vabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ja Jürgen Ligi (RE).
Põhiseaduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu 18 Riigikogu liiget.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) nägi ette hoida Riigikogu eelarves kokku vajalik summa, et päästa kärbetest pikaajaline arenguseire, mis on oluline osa teadmispõhisest otsustamisest. Selle asemel oleks eelnõu järgi saadud vajalik summa Riigikogu liikmete kuluhüvitiste arvelt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Peeter Ernits (EKRE).
Põhiseaduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 65 ja vastu 12 Riigikogu liiget.
