NordenBladet —Augustist jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega tuuakse väikelaste heksavaktsiiniga korduvvaktsineerimise aeg varasemaks. Edaspidi tuleb teha heksavaktsiini neljas doos väikelapsele enne teist eluaastat.
Imiku- ja väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstide arvu vähendamiseks ja seeläbi vaktsineerimissoostumuse parandamiseks võeti 1. jaanuarist 2018 kasutusele heksavalentne vaktsiin, mis annab korraga kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, mädast ajukelmepõletikku ehk meningiiti põhjustava Hib-nakkuse ja B-hepatiidi vastu.
Seni kehtinud immuniseerimiskava alusel on vaktsineeritud imikuid heksavalentse vaktsiiniga kolme, 4,5 ja kuue kuu vanuselt ning korduvvaktsineerimine on tehtud kaheaastaselt ehk vanuses 24 kuni 36 kuud. Immuniseerimiskava muudatusega tuuakse alates tänasest korduvvaktsineerimise aeg varasemaks ning see tuleb edaspidi teha 18-24 kuu vanuses.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul tuuakse heksavaktsiini korduvdoosi manustamise aega varasemaks mitmel põhjusel. „Praegu kipuvad lapsevanemad kaheaastastele mõeldud vaktsineerimisaega edasi lükkama näiteks erinevate külmetushaiguste tõttu, mida esineb sagedamini lasteaialastel. Noorematel väikelastel on selliseid haigusi vähem. Oluline põhjus on seegi, et 18 kuu vanuselt toimub laste tervisekontroll, millega koos saab teha ka vajaliku vaktsineerimise,“ ütles Kärt Sõber. „Samuti on see muudatus vajalik, et ühtlustada Eesti immuniseerimiskava teiste riikide omadega. Enamikus Euroopa Liidu riikides süstitakse kuuevalentse vaktsiini neljas doos ühe- kuni kaheaastastele lastele. Immuniseerimiskavade ühtlustamine aitab hoida ära olukorda, kus laps elukohariiki vahetades jääb vajaliku vaktsiinita.“
Heksavalentse vaktsiinina on Eestis seni kasutatud GlaxoSmithKline vaktsiini Infarix Hexa ning augustist võetakse kasutusele ka Sanofi Pasteur vaktsiinid Hexaxim ja Hexyon.
Algselt 2022. aasta jaanuarist jõustuma pidanud immuniseerimiskava muudatus toodi viis kuud varasemaks, kuna Terviseameti laos toimunud temperatuurikõikumise tõttu muutus kasutuskõlbmatuks ka heksavaktsiin Infarix Hexa, mida on võimalik manustada ka pärast 2. eluaasta täitumist. Asenduseks hangitud vaktsiinid Hexaxim ja Hexyon tuleb manustada enne 2. eluaastat, kuna puuduvad kliinilised uuringud nende kasutamiseks vanematel kui 24 kuu vanustel väikelastel.
Väikelaste vaktsineerimisi heksavalentse vaktsiiniga tehakse perearstide juures. Lapsed, kes on praeguseks juba kaheaastaseks saanud peaksid kindlasti heksavaktsiiniga korduvvaktsineerimise ära tegema. „Nende laste vaktsineerimiseks saab kasutada heksavaktsiini Infarix Hexa, mida on võimalik manustada kuni kolme aasta vanustele lastele. Infanrix Hexa vaktsiini on Eestis praegu piiratud koguses. Eesti Haigekassa soetatud täiendav partii jõuab Eestisse septembris ning tuleb aegumistähtaja tõttu kasutada ära enne oktoobri lõppu. Seetõttu tuleks kaheaastaste ja vanemate laste korduvvaktsineerimised kindlasti planeerida septembrisse või hiljemalt oktoobrisse,“ ütles Kärt Sõber.
Muudatused tehakse kooskõlas Eesti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega.
NordenBladet —Küberväejuhatus tähistas sel nädalal oma loomise kolmandat aastapäeva väejuhatuse reservväelaste võõrustamisega ja piduliku rivistusega Filtri tee linnakus Tallinnas.
Küberväejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk ütles, et tänavu on põlvkondade vahetamise aasta, sest nii väejuhatus ise kui mitu selle struktuuriüksust saavad uue ülema.
„Noorem põlvkond oma uute teadmiste ja innovaatiliste lahendustega jätkab kaitseministeeriumi valitsemisala küberruumi IKT teenuste osutamist ja digitaalse infovara kaitsmist,“ ütles kolonel Hairk. „Küberväejuhatuse sõjaline väljaõpe saab uue kvaliteedi, seoses staabi- ja sidepataljoni kolimisega Ämari linnakusse. Samuti on hea näha, et küberajateenistus on osutunud kutsealuste seas populaarseks, ühele kohale on kaks sooviavaldust.“
Kolonel Hairk lisas, et küberajateenistus on oluline teema ka kaitseväe ja kaitseministeeriumi juhtkonnas, kes soovib teenistusse kaasata senisest rohkem kutsealuseid, et valmistada ette reservi laiapindse riigikaitse raamistikus.
Küberväejuhatus tähistas aastapäeva kahel päeval. Eile hommikul kogunesid küberväejuhatuse reservväelased Filtri linnakus, kus nad said ülevaate väejuhatuse möödunud aasta tegevustest ja järgnevate aastate plaanidest ning vestelda oma sõjaaja üksuse võitluskaaslastega. Pealelõunal said nad Männiku lasketiirus tutvuda kaitseväe uue teenistusrelvaga R-20 ning värskendada oma laskeoskust. Õhtu veetsid reservväelased ja tegevväelased Paunküla väljaõppekeskuses, et arutada päeval kogetut ja rääkida „sõjalugusid“ oma ajateenistusest.
Täna hommikul oli pidulik rivistus küberväejuhatuse Filtri linnakus, kus kolonel Hairk andis silmapaistvamatele kaitseväelastele, töötajatele ja reservväelastele üle ergutused.
2018. aasta 1. augustil tööd alustanud küberväejuhatus koondab kaitseministeeriumi valitsemisala küberalast kompetentsi. Väejuhatuse ülesanded on operatsioonide korraldamine küberruumis, kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine, valitsemisala küberturbe ja kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine, sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning formeerimise korraldamine, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete arendamise juhtimine ning koordineerimine, kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine ning infooperatsioonide korraldamine.
NordenBladet — Tõnu Aare vennapoeg andis Facebookis teada, et nad on teinud ravimiametile päringu, et välja selgitada, kas teine koroonaviiruse vaktsiinisüst võis muusiku surmale kaasa aidata.
Tõnu Aare lähedased otsustasid anda tema surma asjaga seoses ametliku käigu ning tegid seoses vaktsineerimisega järelpärimise ravimiametile ja ravimiameti ravimiohutuse osakonnale. Tõnu Aare suri Soomes, aga vaktsineerimine toimus Eestis.
Järgneb ravimiametile edastatud avalduse tekst: Tõnu Aare lähedastena soovime teada saada:
1) Kas muusik Tõnu Aare (kodanikunimega Tony Aare, sündinud 25.07.1953, surnud 21.07.2021) vaktsineerimine COVID-19 vastu oli põhjalikult läbikaalutletud otsus ning kas teise Pfizeri süsti järel saabunud püsiv jõuetuse tunne võis tekkida vaktsineerimise tulemusel? 2) Kas oleks mõistlik vaktsineerimisele kutsuvatele tele-, raadio- ja trükireklaamidele lisada hoiatus, et enne kasutamist tuleks põhjalikult konsuleerida pere- ja eriarstiga?
Alla on kirjutanud: Arja Tuulikki Aare, Tõnu Aare abikaasa Mart Aare, Tõnu Aare vend Martin Aare, Tõnu Aare vennapoeg (kirjanikunimega Jaak Leer)
Olukord aga siiski päris nii must-valge pole. Eesti Ekspress kirjutas 22. juuli, et Tõnu Aare (68) tervis oli enne teist süsti juba pikalt halb.
Kohe pärast menuansambli Apelsin asutajaliikme Tõnu Aare surma hakkasid levima jutud, et Aare suri koroonavaktsiini tõttu. Ekspress suhtles tema pere ning ekspertidega, mille järel saab öelda, et vaktsiini ja surma vahel pole kinnitatud põhjuslikku seost. Kuid tähelepanu väärivaid ja õpetlikke asjaolusid on juhtunus küll.
Laupäeval, 10. juunil läks Tõnu Aare tegema teist vaktsiinisüsti. 67aastasena kuulus ta vanuserühma, keda kutsusid süsti saama perearstid. Nii sai ta teise sutsugi perearsti juures. Enesetunne ei olnud pärast seda hea. Sümptomid nagu paljudel teistelgi: väsimus, rammestus, loidus.
Ainult et esimesel õhtul tekkinud kehv enesetunne ei läinud ega läinud ära.
Tõnu tunnistas ka ise, et enesetunne on sant. Ta magas palju.
Päev enne surma sõitis Tõnu naisega Soome, vaktsiinipass taskus. Tema naine on soomlanna. Nad plaanisid koos naise lapselastega Eestisse naasta. Pere veel imestas, kust mees retkeks jaksu leidis.
Reis kurnas Tõnu niivõrd, et muusik magas 15 tundi jutti.
Paraku ei parandanud see enesetunnet. Ta suri 21. juulil – kümme päeva pärast teise vaktsiinisüsti saamist.
„Surma ööl tõusis ta korraks istukile ja siis lahkus siit ilmast,“ sõnab Martin.
________________________________
Tõnu Aare (25. juulil 1953 – 21. juuli 2021) oli eesti muusik.
Ta oli ansambli Apelsin asutaja ja juhtfiguur. Ta mängis ka ansamblis Ornament kitarri (pärast Andres Põldrood).
NordenBladet – Kolmapäeval, 21. juulil avatakse Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis kogupere kunstinäitus “Meie kodune nõiaköök” (“Oma näitus 2020” näituseideede konkursi võiduidee), mis toob külastajateni palju põnevat käsitööd ja loomingut. Näituseidee autor on Helena-Reet Ennet koos oma kahe tütre Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana´ga.
“Näitus on väga mitmekülgne — esitletakse akrüülmaale, keraamikat, tutvustatakse põhjamaiseid ravimtaimi ning koduköögist tuule tiibadesse saanud käsitöökosmeetikabrändi Elisheva & Shoshana, mis Helena-Reeda tütarde järgi nime sai. ERM-i külastavad muinasjutusõbrad saavad esimesena kuulata peatükki 2022. aastal müügile tulevast lasteraamatust “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene“, mis õpetab lastele rahatarkust ning näha osasid hiiremaale, mis raamatukaante vahel illustratsioonidena ilmuvad. Lisaks on üles seatud põnev fotosein, toodud lugemiseks kohale erinevaid põnevaid raamatuid ravimtaimedest, loodusravist, kokkamisest ja kunstist ning ehitatud hubane tegevusnurk, kus on võimalik joonistada oma hiir, täita lihtsaid nuputamisülesandeid ravimtaimedest ning osaleda näituse loosimängudes,” sõnas ERMi näituste juht Kristjan Raba.
“Olen eeskätt ema, koduperenaine ja ajakirjanik ning näituse tegemine ja veel nii auväärses kohas nagu Eesti Rahva Muuseum on minu jaoks suur au ja suur vastutus. Loodan väga, et suudame natukenegi meile seatud ootuste tasemel olla,” ütleb tavaelus üht Põhjamaade suurimat meediakanalit NordenBladet juhtiv Helena-Reet Ennet ning lisab:
“Meil on natuke teistmoodi pere, minu noorim tütar on autist ning seetõttu seadsime oma elud juba aastate eest ümber. Kuna tavaringides oli Ivanikaga käimine keeruline, siis püüdsin teha lastega aina enam ühiseid koduseid “projekte”. Tänaseks on sellest välja kasvanud üks suur põnev kodune loomering – maalime, teeme savist nõusid, kirjutame ja illustreerime lasteraamatuid, kokkame ning mõtleme välja huvitavaid toiduretsepte, korjame ja kuivatame ravimtaimi ning arendame üheskoos Eestimaist käsitöökosmeetikabrändi Elisheva & Shoshana. Killukese nendest tegemistest püüamegi näitusel teieni tuua.”
____________________________________
Eesti Rahva Muuseum on avatud K-P kl 10-18.00 Aadress: Muuseumi tee 2, 60532 Tartu, Eesti
Püsinäitus “Kohtumised” ning osalussaalis avatud kogupere kunstinäitus “Meie Kodune Nõiaköök” (avatud 21.juuli-03.oktoober 2021) on külastamiseks tasuta avatud.
Pisike hiireuru uks viib otse fantaasiamaailma / tegevustuppa
Tema Kõrgeausus Hiir Esimene
Kuula või loe (eesti ja inglise keeles) lasteraamatu “Tema Kõrgeaus Hiir Esimene” esimest peatükki
Näituse kuraator Helena-Reet Ennet.
MEIE KODUNE NÕIAKÖÖK
HELENA-REET ENNETI ja tema kahe tütre IVANKA SHOSHANA ja ESTELLA ELISHEVA ühistegevus koduses nõiaköögis.
* Enda valmistatud KERAAMIKA (savist vaagnad, taldrikud, tassid jm) * AKRÜÜLMAALID (lillemaalid ja fantaasiamaalid ning muinasjutuline seeria “Tema Kõrgeausus Hiir Esimesest”, millest valmib samanimeline lasteraamat) * KÄSITÖÖKOSMEETIKA (tutvustatakse Elisheva & Shoshana (E&S) brändi all loodud tooteid * Tutvustatakse tuntumaid RAVIMTAIMI, mida ema ja tütred koduses nõiaköögis kasutavad.
Kogupere kunstinäitus “Meie kodune nõiaköök” kasvas välja soovist ise luua, inspireerida lapsi ning leida koos lastega ühistegevusi.
Kuna minu noorem tütar on erivajadustega laps – autist – otsustasin leida viise, et tema ellu särtsu ja värve tuua. Tahtsin, et ta tunneks ennast vajalikuna ning et ta tunneks, et väga palju saab ise oma emotsioone ja elu juhtida. Kuna temaga tavalistes huviringides käia ei saanud, otsustasin ise ühiseid tegevusi leida. Nii hakkasimegi kodus koos maalima, keraamikat tegema, kokkama, ehteid valmistama ning lõime isegi oma kosmeetikabrändi. “Elisheva & Shoshana” saigi nime minu tütarde Estella Elisheva (15) ja Ivanka Shoshana (13) järgi.
Peagi hakkasid minu ja Ivanka tegevused huvi pakkuma ka vanemale tütrele ning nii kolmekesi saigi meil traditsiooniks koos meisterdada ning kunsti luua. Hakkasime ka koos ravimtaimi kasvatama ja koguma, et puhtaid, kvaliteetseid ja Eestimaa väge täis tooteid valmistada. Õpime koos, areneme koos, jagame ülesandeid ning mul on hea meel, kuidas lapsed näevad tootearenduse igat sammu. Tooraine kasvatusest ja leidmisest turustamiseni välja. Teeme koos käsitöökosmeetikat (vannisoolasid, seepe, salve jne.), meil on oma väike kodune pagarikoda, kogume ravimtaimi nii talviseks taimeteeks kui salvide tarvis. Mida enam teeme, seda enam ka ise õpime ja rõõmu tunneme. Meie ühise projekti mõte on koostegemine ja rõõm tegemisest – see on põhiline!
Miks aga nõiaköök?
Selline pealkiri tuli sellest, et see on meile endalegi hämmastav, kui palju põnevat võib ühes väikeses koduses köögis korda saata. See on lihtsalt nõiduslik! Ja nagu ikka üks hea idee viib teiseni ning nii sündis ka idee luua lasteraamat “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” – selle, 2022. aastal müügile tuleva lasteraamatu esimest peatükki saavad ERM-i külastavad muinasjutusõbrad juba ette kuulata-lugeda. Raamat hakkab õpetama lastele rahatarkust ning seda, et ei tohi karta suuri plaane teha – kui unistada, siis suurelt, ning kui tegutseda, siis kartmatult!
Loodan, et see näitus inpireerib ka teid oma unistusi täide viima ning koos lastega ühiseid projekte looma!
Armastusega,
Helena-Reet Ennet
Näituse kuraator
Kes me oleme? Oleme loodust armastav pere Tallinna külje alt Sakust. Meil on suur aed, segasummasuvila ja kass. Oleme pere, kes on püüdnud kohandada elu “oma ajagraafiku” ning “oma normaalsuse” järgi. Meile läheb väga korda, mida teised meist arvavad, aga oleme õppinud, et igaüks peab ise oma elu esimene viiul olema – elada tuleb endale, tuleb tunda rõõmu väikestest õnnestumistest!
Mina, Helena-Reet Ennet, olen tavaelus eeskätt ema, koduperenaine, blogija, ajakirjank ning kuuekeelse meediagrupi NordenBladet juht. Lisaks ajakirjandusele on mul väga palju hobisid – keraamika, maalimine, aiandus, herbaatika, unistamine, raamatute kirjutamine, veebilehtede ehitamine, kokkamine, mütoloogia, Põhjamaade kultuur, reisimine ning igasugune tootearendus. Igasugune looming, loomine ja kujundamine meeldib mulle väga!
Estella Elisheva õpib Tallinna Juudi Koolis ja on lõpetanud Saku Muusikakooli viiuli eriala. Viiul on saatnud teda teisest klassist saadik ning muusikat naudib ta väga. Estellale meeldib õppida võõrkeeli (tänaseks võib ta vabalt suhelda eesti, vene ja inglise keeles ning omandamisel on heebrea keel). Lisaks on Estella suur spordisõber ning tervislike eluviiside austaja. Ta on tegelenud võistlustantsuga, käinud jalgrattatrennis ning nüüd mängib jalpalli. Ema eeskujul kirjutab lasteraamatut ning juhib meie E&S brändi sotsiaalmeediaturundust.
Ivanka Shoshana õpib Tallinna Tondi Koolis. Ta on teinud natuke modellitööd ning armastab väga keraamikat. Tal on ideaalne mälu ja absoluutne kuulmine, ent tema hingeelu on meile veel teadmata. Autism on tänapäeval veel nö “uus nähtus” ning autiste on väga erinevaid. Mina emana aga tahan öelda, et autism või autistlik olemine pole maailma lõpp! Mul on üliarmas ja paljuski andekas laps! Oleme kõik erinevad ja see on tegelikult hea. Me kõik näeme asju oma vaatenurgast ja see muudab maailma huvitavaks ja muudab meid loovamaks, et sobituda või siis hoopis välja murda! Ainulaadsus on ilus!
Fotod: NordenBladet
(📌 Täismahus teksti ja kõiki siin artiklis ilmunud pilte on lubatud tasuta kasutada ka väljapool NordenBladet´it näitust kajastavate pressiteadete ja/või uudiste juures)
NordenBladet – Peaaegu kuu aega on viimasest blogist möödas… vabandust! No ei jõua kuidagi selle igapäevase või ülepäevase blogimise juurde nagu sooviks. Juuni lõpp kulus Margusega lahutamise nö lõppfaasile ning juuli algus Eesti Rahva Muuseumis näituse ülesse seadmisele. Nüüd olen kodus ja peaaegu, et saan üle pika aja korra hinge tõmmata.
Ärkasime täna kell kaheksa (jaaa, magan viimasel ajal väga kaua ja usun, et see on kuidagi kaalu tõusuga seotud. Hea isu=hea uni, mida suurem kehakaal= seda suurem/pikem uni). Ivanka Shoshana käis eile hambaarstil ja on neljapäevani vanaema-vanaisa juures Mõigus. Estella Elisheval lõppes jalkalaager, kus ta vigastas nii puusa kui pöialt ning nüüd on lebos ja paraneb.. Tore ajastus muidugi, loodan, et ta ERM-is näituse avamisel siiski viiulit saab mängida. Palavus, mille üle ma absoluuselt ei kurda, siiski rõhub natuke… ei tahaks midagi muud teha, kui külma õlle libistada, aga KEHKAAL!! + TÖÖÜLESANDED!! tuletavad meelde ennast igal sammul. Sellegi poolest võitis külm õlu 😀
Hommikusöök söödud, tegin aias plaane päevaks ja selleks nädalaks. Järgmisel nädalal on meil näituse avamine ja ettevalmistusi selleks on veel kuhjaga. Ka aed vajab tähelepanu ning ei saa mainimatta jätta, et ka uudiste ilmumine kümnel NordenBladet + OHMYGOSSIP lehel on minu vastutusala… Ühesõnaga – tööd jagub.
Sain täna kolmanda puugivaktsiini uues Saku Perearstikeskuses (Tiigi 19) ja tegin sellest hoonest lausa pilti! No nii ilus on see meie uus perearstikeskus! Nüüd on järgmine süstimine puugi vastu alles kolme aasta pärast.
Täna siis sellised toimetused ootel:
– Veel üks või kaks eraldi blogi Tartus käigust, ERM-i näituse “Meie kodune nõiaköök” ettevalmistustest ja tagasisõidust Tallinna (nagu ikka, meeldib mulle teha põikeid peateest kõrvale – seekord sai läbi käidud ka Jõgevalt ja Põltsamaalt)
– Aiatööd (muruniitmine.. selle sokutan vist Allanile, kui ta progemise kõrvalt mahti saab)
– Lõpliku nimekirja koostamine, kes näituse avamisele tulevad
– Viimased ettevalmistused näituseks (meid tutvustavate tekstide tegemine, QR koodide tegemine ja veel nipet näpet näitusega seonduvaid ettevalmistusi)
– Õhtusöök (plaanin teha värsket salatit ja Armeenia shashlõkki ahjus)
– kui jõuan, siis peaks tegelema ka ElishevaShoshana.com veebipoega (lisama maale müüki) + tegema täiesti uue kategooria, kust saab osta ka originaalmaalide koopiaid (reprosid)
