Laupäev, aprill 20, 2024

Monthly Archives: märts 2021

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer: COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida

NordenBladet — COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida, kui sihtriik nõuab negatiivset koroonatesti tulemust, tunnistas välisministeeriumi kõrge ametnik. Probleem on selles, et ninast võetav viiruse pärilikkusaine olemasolu määrav test ei suuda vahet teha nakatamisvõimelisel ja kahjutuks tehtud viirusel.

Viiruse pärilikkusaine võib aga leitav olla isegi kuni 90 päeva pärast nakatumist. Kui kodanik on põdenud testiga kinnitatud koroonaviirust, siis järgneva 90 päeva jooksul saadud positiivsed testid on tõenäoliselt seotud esimese episoodiga, samas ei saa kindel olla ega välistada, et tegemist on uue nakatumisega.

Praegu annavad koos Eestiga ainult kuus riiki – Kreeka, Küpros, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia – õiguse riiki siseneda inimestele, kes suudavad tõestada, et nad on vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud, selgitas välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer teisipäeval „Terevisoonis”, vahendab ERR. Kui ei saa negatiivset tõendit – siis ongi probleem.

Eesti naaberriikidesse minnes tuleb teha negatiivne test ja tõestada, kas üldse on õigus neisse siseneda, sest Soome ja Läti suunal on piirangud väga ranged, sinna ilma mõjuva põhjuseta ei saagi, lisas Volmer.

Küsimusele, kui kaugel ollakse üleeuroopalise koroonapassi arendusega, niinimetatud rohelise digitõendi loomisega, tõdes Volmer, et see on „hetkel tulevikuteema”. Tema sõnul võib loota, et üleeuroopaline usaldusvõrgustik valmib mais-juunis, aga pigem suve teises pooles.

 

Eesti: Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni projektikonkurss „Isikukaitsevahendite müksamine ehitussektoris“

NordenBladet — Projektikonkursi eesmärk on töötada välja sekkumised, mis paneks ehitussektori töötajad kasutama korrektselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid.

Projekti käigus uuritakse, miks osad ehitajad ei kasuta isikukaitsevahendeid, töötatakse välja võimalikud müksud isikukaitsevahendite kasutamise propageerimiseks ehitustel, rakendatakse neid mükse ja hinnatakse nende mõju. Projekti tulemusena valmib ülevaatlik raport. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2021. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest.

Projektikonkurss on avatud 29.03.2021 kuni 29.04.2021 kell 17:00. Projektitaotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee. Projekti eeldatav algusaeg on juuni 2021. Projektikonkursil on oodatud osalema kõik organisatsioonid, kes vastavad lähteülesandes toodud kvalifitseerumisnõuetele.

Lisainfo: Elis Kaljuvee (elis.kaljuvee@sm.ee, tel 626 9756) või Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee, tel 626 9164), Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond.

ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).

 

 

Eesti: Põllumajandussektori esindajad said ülevaate muudatustest veterinaarõiguses

NordenBladet — Täna toimus Maaeluministeeriumis tänavune esimene põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade veterinaarseaduse eelnõust, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte.

Alates 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mille rakendamisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. „Uus veterinaarseadus hõlmab seniste õigusaktide asjakohaseid sätteid, üldised põhimõtted veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas ei muutu,” lausus maaeluminister Urmas Kruuse nõukogu kohtumisel.

Nõukogule tutvustati teisipäeval ka Statistikaameti 2020. aasta sügisel korraldatud põllumajandusloenduse ülevaadet. Põllumajandusloenduse tulemused on vajalikud põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevuste kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.

Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Lisaks said nõukogul osalejad Tartu Ülikooli teadlastelt ülevaate taimebioloogia teadustaristuvõrgustikust TAIM, mille eesmärk on parandada teadmussiiret ja innovatsiooni Eesti põllumajandussektoris, kiirendada sordiaretust aina muutuvate kliimatingimustega kohanemiseks ning väärindada taimset toorainet.

TAIMe teenused aitavad kaasa Euroopa Liidu roheleppest lähtuvate eesmärkide täitmisele: mitmekesistada kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride valikut, tagada puhas taimne toit meie toidulaual, võtta kasutusele uuenduslikke taimset päritolu tooteid ning arendada erinevatele kliima- ja tootmistingimustele sobivaid ressursitõhusaid agrotehnoloogiaid. TAIM luuakse Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, TalTechi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostööna.

Euroopa Komisjon on välja tulnud kestlike investeeringute ehk nn taksonoomia määruse delegeeritud õigusakti ettepanekuga, mida esitleti samuti PMANi istungil osalejatele. Mainitud delegeeritud õigusakti lisades pannakse väga täpselt paika kriteeriumid selle kohta, millal mingid ettevõtte majandustegevused panustavad oluliselt ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse ja millal need ei too kaasa olulist kahju. Kestlike investeeringute delegeeritud õigusakt mõjutab paljusid majandusvaldkondi, sealhulgas põllumajandust. Euroopa Komisjonil on kavas delegeeritud õigusakt vastu võtta 2021. aasta aprilli teises pooles.

 

 

Soome rahvaarv kasvab võõrkeelsete arvelt

NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel oli ametlik rahvaarv 2020. aasta lõpus 5 533 793. Rahvaarv kasvas 2020. aasta jooksul 8501 võrra. Rahvaarv kasvas aastaga 0,2 protsenti. Soome, rootsi ja saami keelt emakeelena kõnelevate isikute arv vähenes 11 702 võrra ja võõrkeelsete arv kasvas 20 203 võrra.

Soomes elas püsivalt 2020. aasta lõpus 432 847 võõrkeelset inimest, see on 8 protsenti rahvastikust. Neist vene keele kõnelejaid oli 84 190, eesti keele kõnelejaid 49 551 ja araabia keele kõnelejaid 34 282.

Kõige kõrgem oli võõrkeelsete osakaal maakondadest Uusimaal – 15 protsenti. Väikseim võõrkeelsete osakaal on Lõuna-Pohjanmaal – 2 protsenti.

Vene keele kõnelejad on maakonniti suurim võõrkeelsete grupp, välja arvatud Kanta-Häme ja Pohjanmaa ja Ahvenamaa. Kanta-Hämes (Hämeenlinna ümbrus) on suurim võõrkeelsete grupp eestlased. Pohjanmaal on suurim võõrkeelsete grupp vietnamlased ja Ahvenamaal rumeenlased.

Omavalitsuseti on suurim võõrkeelsete osakaal Vantaal (22 protsenti), Espoos (19 protsenti) ning Närpiös (linn Pohjanmaal) ja Helsingis (17 protsenti). Soome 309 omavalitsusest on venekeelsed suurim võõrkeelne grupp 151 omavalitsuses.

Eelmisel, 2020. aastal kasvas omavalitsustest rahvaarv kõige enam Vantaal (3456), Helsingis (3085) ja Espoos (3065). Rahvaarvu kasv on seotud ainult võõrkeelse elanikkonna kasvuga, kuna soome, rootsi ja saami keelt kõnelevate inimeste arv vähenes.

Rahvaarv vähenes 2020. aastal omavalitsustest kõige enam Kouvolas (926 isiku võrra) ja Mikkelis (551 isiku võrra).

Soomes ületas 2020. aastal 100-aastaste hulk esmakordselt 1000 piiri. 100-aastaseid oli kokku 1038, kellest mehi 152 ja naisi 886. 100-aastaste arv kasvas 2020. aastal 130 isiku võrra.

Suurim vanusegrupp oli Soomes 2020. aastal need, kes sündinud 1983. aastal, neid oli kokku 74 548. Neist omakorda iga seitsmes on võõrkeelne. Teisel kohal on 1963. aastal sündinud, keda oli 74 540. Kui arvestada ainult soome, rootsi ja saami keele kõnelejaid, siis nende hulgas on suurim vanusegrupp 1948. aastal sündinud.

 

 

Soome: Kutsekooli lõpetanule makstakse 4822 eurot kuus – vaata, millistel aladel on teenistus parim

NordenBladet — Kevadel hakkavad paljud omale eriala valima ja seetõttu on hea teada, millistel erialadel makstakse peale kooli lõpetamist rohkem. Väljaanne Taloussanomat reastas elukutsed, kus peale kutsekooli või gümnaasiumi lõpetamist on teenistus kõige parem:

Elukutse / Mediaansissetulek kuus

Tarkvara süsteemiarhitektid / 4 822
Müügiinsenerid ja ravimitutvustajad / 4 642
IT-ala müügispetsialistid / 4 620
Muud andmeside spetsialistid / 4 592
Tööstustoodangu spetsialistid / 4 423
Juhtimise ja organisatsioonide spetsialistid / 4 365
Elektroonika spetsialistid / 4 303
Laevade lastijad-lossijad / 4 249
Muud tarkvara arendajad / 4 235
Muud tehnoloogia spetsialistid / 4 225
Elektri ala spetsialistid / 4 150
Masinate tehnoloogia spetsialistid / 4 143
Maaparanduse spetsialistid / 4 129
Puidu töötlemise ja keemiatööstuse spetsialistid / 4 119
Lennukiremontijad / 4 100
Paberi ja kartongi valmistajad / 4 052
Rongiliikluse juhid / 4 042
Rakenduste arendajad / 3 995
IT-süsteemide haldajad / 3 983
Laenuspetsialistid / 3 914
Reklaami ja marketingi spetsialistid / 3 880
Televisiooni tehnikaspetsialistid / 3 804
Ajakirjanikud / 3 730
Komissarid ja konstaablid / 3 724
Andmesidevõrgu tehnikud / 3 710
Kraanajuhid / 3 702
Veebitehnikud / 3 692
Raamatupidajad / 3 690
Müügiesindajad / 3 625
Ametnikud / 3 622