NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel oli ametlik rahvaarv 2020. aasta lõpus 5 533 793. Rahvaarv kasvas 2020. aasta jooksul 8501 võrra. Rahvaarv kasvas aastaga 0,2 protsenti. Soome, rootsi ja saami keelt emakeelena kõnelevate isikute arv vähenes 11 702 võrra ja võõrkeelsete arv kasvas 20 203 võrra.

Soomes elas püsivalt 2020. aasta lõpus 432 847 võõrkeelset inimest, see on 8 protsenti rahvastikust. Neist vene keele kõnelejaid oli 84 190, eesti keele kõnelejaid 49 551 ja araabia keele kõnelejaid 34 282.

Kõige kõrgem oli võõrkeelsete osakaal maakondadest Uusimaal – 15 protsenti. Väikseim võõrkeelsete osakaal on Lõuna-Pohjanmaal – 2 protsenti.

Vene keele kõnelejad on maakonniti suurim võõrkeelsete grupp, välja arvatud Kanta-Häme ja Pohjanmaa ja Ahvenamaa. Kanta-Hämes (Hämeenlinna ümbrus) on suurim võõrkeelsete grupp eestlased. Pohjanmaal on suurim võõrkeelsete grupp vietnamlased ja Ahvenamaal rumeenlased.

Omavalitsuseti on suurim võõrkeelsete osakaal Vantaal (22 protsenti), Espoos (19 protsenti) ning Närpiös (linn Pohjanmaal) ja Helsingis (17 protsenti). Soome 309 omavalitsusest on venekeelsed suurim võõrkeelne grupp 151 omavalitsuses.

Eelmisel, 2020. aastal kasvas omavalitsustest rahvaarv kõige enam Vantaal (3456), Helsingis (3085) ja Espoos (3065). Rahvaarvu kasv on seotud ainult võõrkeelse elanikkonna kasvuga, kuna soome, rootsi ja saami keelt kõnelevate inimeste arv vähenes.

Rahvaarv vähenes 2020. aastal omavalitsustest kõige enam Kouvolas (926 isiku võrra) ja Mikkelis (551 isiku võrra).

Soomes ületas 2020. aastal 100-aastaste hulk esmakordselt 1000 piiri. 100-aastaseid oli kokku 1038, kellest mehi 152 ja naisi 886. 100-aastaste arv kasvas 2020. aastal 130 isiku võrra.

Suurim vanusegrupp oli Soomes 2020. aastal need, kes sündinud 1983. aastal, neid oli kokku 74 548. Neist omakorda iga seitsmes on võõrkeelne. Teisel kohal on 1963. aastal sündinud, keda oli 74 540. Kui arvestada ainult soome, rootsi ja saami keele kõnelejaid, siis nende hulgas on suurim vanusegrupp 1948. aastal sündinud.