NordenBladet — Island ja Portugal on Euroopas ainsad riigid, kus ei vaktsineerita neid, kes on koroona läbi põdenud. Portugal kaalub koroonat põdenud inimeste vaktsineerimist tulevikus, aga Islandil pole selleks mingit kavatsust.
Otsus põhineb mõnede arstide väitel, et koroonat põdenud inimestele võib vaktsineerimine põhjustada probleeme. Arvatakse, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib tekitada ohtlikke kõrvaltoimeid, vahendab Portugal Resident.
Island lähtub põhiliselt sellest, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib olla ohtlik. Postugalis tahetakse aga vaktsiinid jätta neile, kes pole haigust põdenud. Seetõttu vaktsineeritakse Portugalis koroonat põdenud inimesi alles siis, kui vaktsiine on piisavalt saada.
Samas on ka vastuväiteid, näiteks selles osas, et koroona antikehad võivad kaduda ja vaktsiin aitab need taastada. Uuringute järgi on oht uuesti haigestuda 90 päeva pärast koroona põdemist, seda eriti üle 65-aastastel inimestel. Samuti püsib koroona uute mutatsioonide oht.
Praegu pole veel teada, kui kaua kestab vaktsiini antud immuunsus, aga arvatakse, et see on 9 kuud. See on kolm korda pikem aeg kui koroona läbipõdemisel saadud 90 päeva.
NordenBladet —Kultuuriminister Anneli Ott allkirjastas käskkirja, mille alusel jagatakse Harju- ja Ida-Virumaa kultuurikorraldajale kriisiabi 2,4 miljoni euro ulatuses. Abipaketist saab toetust kokku 178 taotlejat.
„Kriis on mõjunud kultuurisektorile raskelt ning 2,4 miljoni euro suurune toetus aitab neil kultuurikorraldajatel kompenseerida kriisi mõjusid oma tegevusele. Juba käivad ettevalmistused ka järgmise toetustepaketi meetmete väljatöötamiseks, lisaeelarve kaudu kavandatakse kultuuri-ja spordivaldkonnale suunata 42 miljonit eurot kriisiabi,“ rääkis kultuuriminister Anneli Ott, lisades, et eesmärk on tagada Eesti kultuurielu elujõulisus ning sujuv taastumine.
Kultuuriministeeriumile esitati pärast aastavahetuse ajaks kehtestatud sulgemisi Harju- ja Ida-Virumaal 189 abitaotlust. Kokku jagati kriisiabiks 2 359 525 eurot. Vooru eelarve oli 3,2 miljonit eurot, kuid selle jääk suunatakse järgmistesse kriisiabi meetmetesse. Toetused makstakse välja 10 tööpäeva jooksul peale käskkirja kinnitamist. Rahuldamata jäeti sel korral 11 taotlust.
Erakorralist kriisiabi anti Ida‑Viru maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus oli peatatud alates 12. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Harju maakonnas said toetust taotleda kultuurikorraldajad, kelle tegevus oli peatatud täielikult või valitsuse otsusest tulenevalt oluliselt piiratud alates 28. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Toetusesaajad on välja toodud käskkirjas.
NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium edastas omavalitsustele juhised nakkushaiguste seaduse muudatuste kohta seoses kohustusliku tervisekontrolli ja teabe andmisega. Seadusemuudatused jõustusid 29. märtsil 2021. Ministeerium teeb kõigile pädevatele asutustele ülesandeks tegutseda vastavalt olukorrale ja kasutada kõiki nakkushaiguste seadusega lubatud võimalusi koroonaepideemia leviku tõkestamiseks.
Nakkushaiguste seaduse muudatused täpsustavad kehtivaid tervisekontrolliga seotud regulatsioone ja piirkondliku valitsusasutuse (AVI) rolli otsustajana. Nüüdsest on nakkushaigusega kokku puutunud ja nakatunud isikud kohustatud andma tervishoiuasutustele teavet enda kohta. Seadusemuudatused laiendavad ka piirivalve võimet osutada ametialast abi. Muudatused puudutavad nakkushaiguste seaduse paragrahve 16 (kohustuslik tervisekontroll), 22 (teabe edastamine) ja 89 (ametialane abi).
Sotsiaal- ja terviseministeerium rõhutab, et Soome saabuvate inimestega kaasa tulla võivate nakatumiste ennetamine on epideemia ja muteerunud viiruste leviku tõkestamisel võtmetähtsusega. Eelduseks on see, et kõik riiki sisenevad isikud suunatakse tervisekontrolli. Kontroll peaks hõlmama näiteks COVID-19 testi, kui seda vajalikuks peetakse.
Tõhus, asjakohane ja proportsionaalne nakkuste tõrje piiriületuses on võimalik ainult tihedas koostöös ametiasutuste ja teiste piiriületuspunktide asutuste vahel, võttes arvesse kohalikke olusid.
Eelduseks on kõigi Soome sisenejate testimine Seaduse kohaselt teeb piirkondlik valitsusasutus (AVI) nakkushaiguste seaduses sätestatud haldusotsused, kasutades selleks ravipiirkonna ja terviseameti teavet. Koostöö on vajalik selleks, et piirkondlikud ametiasutused saaksid õigeaegselt reageerida vajadusele teha kohustuslike tervisekontrollide osas otsuseid vastavalt nakkushaiguste seaduse paragrahvile 16.
Piirkondlik valitsusasutus hindab otsuse langetamisel sihtrühmi ja võimalikke kriteeriume. Piirkondlik valitsusasutus võib kohustuslikust tervisekontrollist välja jätta näiteks isikud, kes peavad riiki sisenemisel esitama kindla aja jooksul usaldusväärse tõendi negatiivse testi tulemuse või haigusest paranemise kohta.
Tervisekontrollis hindab tervishoiutöötaja vajadust nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ka muude meetmete järele, näiteks karantiini ja isoleerimise otsused. Karantiini või isoleerimise otsuse teeb nakkushaiguste arst. Seoses tervisekontrolliga võib omavalitsuse või ravipiirkonna nakkushaiguste arst teha üksikisiku kohta otsuse ka hilisema kohustusliku tervisekontrolli kohta, mis sisaldab COVID-19 testi.
Nakkushaiguste seaduse paragrahvi 16 kohaselt võib piirkondlik valitsusasutus anda isikutele korralduse käia pärast riiki sisenemist hiljem teist testi tegemas.
NordenBladet —Homme algab talude registreerimine tänavu 25. juulil toimuvale avatud talude päevale. Talusid saab suviseks tippsündmuseks kujunenud üritusele kirja panna kuu aja jooksul ehk aprilli lõpuni.
„Tänavu juulikuu viimasel nädalavahetusel toimuv avatud talude päev toob tuhanded eestimaalased erinevaid talutootmisi ja ettevõtlikke maapiirkondi külastama juba seitsmendat aastat järjest. Kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on teie võimalus, kus saate tutvustada nii oma tegevust, tooteid-teenuseid kui ka piirkonda tervikuna, kus te oma mõttekaaslastega tegutsete,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval on hea võimalus pakkuda kohalikku toitu ja kaupa otse oma õues külastajatele, kes tänulike tarbijatena tulevad teie juurde ka edaspidi.“
Ministri sõnul tuleb sellelgi aastal avatud talude päeva korraldamisel arvestada koroonaviiruse levikust tingitud piirangutega. Samas näitas mullune kogemus, et viiruse levik oli suvekuudel pidurdunud, päeva korraldamine õnnestus taludel edukalt ning pälvis külastajate suurt tähelepanu.
„Erinevalt varasemast saavad tänavu talud ennast sellele sündmusele registreerida ainult aprillikuu jooksul. Loodame, et kuu aega on osalusotsuse kaalumiseks, päeva ülesehitusele ja programmile mõtlemiseks ning enda kirja panemiseks piisav aeg,“ lausus Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.
Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalevate talude andmete laekumine hiljemalt mai esimeseks pooleks vajalik selleks, et jõuaks need üle kontrollida ja seejärel talupäeva paberkaardi õigeks ajaks valmis trükkida. Viimane on hoolimata nutiajastust osutunud talude külastuste planeerimisel oodatud ja tänuväärt abiliseks.
Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust enne, kui talu ilmub avalikult veebilehele, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 30. aprillil. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.
2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
NordenBladet — Valminud on uuringu“Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused”lõppraport. Eesmärgiks oli kaardistada Eesti rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi võimalusi rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismitoodete sünniks.
Uuring leidis, et kõige enam huvitavad turiste ajaloolised hooned – mõisad, kirikud, vanad linna- ja asulasüdamed. Ajastute võtmes on turistide huvi suur tänapäevase Eesti elu vastu. Nõukogude aja osas pakuvad huvi eeskätt toonane argielu ja laulev revolutsioon. Eestlaste kui rahva puhul huvitavad turisti kõige enam mentaliteet ja kombed, traditsioonilised elatusalad, aga ka rahvakultuur, sealhulgas rahvalaul ja -tants ning rahvameditsiin. Samuti tunnevad külastajad erilist huvi pärandi vastu, mis on seotud nende maa ja kultuuri ning ühise ajalooga.
„Eesti võimalus on pärandi mitmekesisuses. Siin võib leida nii kohalikku, Läänemeremaade ja õhtumaise Euroopa kui ka Vene ja Nõukogude impeeriumi pärandit, jälgi baltisakslaste, venelaste ja rannarootslaste kultuuridest. Väga rikkalik on ka rahvaluulearhiivi talletatud kohapärimus. Kõik see muudab Eesti atraktiivseks turistidele üle Euroopa ja samuti maailma teistest piirkondadest,“ rääkis uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli professor Heiki Valk.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul saab uuring heaks alusmaterjaliks Eesti sihtkohtadele, et välja arendada omanäoline piirkonnapõhine pakkumine.
Valgu sõnul pakuvad Eesti rikkalik pärand ja maailma turismiturg rohkelt võimalusi teemapakettide loomiseks, nt arheoloogia, vanad sõjad, militaarajalugu ja terror, looduslikud pühapaigad, konfessioonid jms. „Pärandi tutvustamisel võiks senisest suuremat osa etendada vahetud elamuskogemused ja osalustegevused ning kohapärimus,“ kommenteeris Valk.
Uuringu koostajad soovitavad pärandi turundamisel pakkuda valikuvõimalusi nii esma- kui ka korduvkülastajale. Esmakülastaja puhul soovitatakse pärandit ja loodust käsitleda kompleksselt, sest pärand on tihedalt seotud maastiku ja loodusega, korduvkülastaja puhul on soovitus minna lugudega detailsemaks.
Uuringu omaette osa moodustab peatükk „Eesti suured lood“ – see on baasinfo, mida võiks tutvustada igale Eestit külastavale esmaturistile. Nende lugude abil võiks Eestisse saabuja saada esmase ülevaate siinsest maast ja rahvast. Samuti toonitasid uuringu läbiviijad ühtse riikliku teavitusstrateegia ning pärandiga tutvumiseks mõeldud nutirakenduste loomise tähtsust.
Uuring valmis Eesti Teadusagentuuri programmi RITA rahastusel. Töö teostasid oli Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Viljandi Kultuuriakadeemia, koostööpartneriks Eesti Rahvaluule Arhiiv. Uuringu tulemused on sisendiks Kultuuri- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, EASi turismiarenduskeskusele ning Eesti kohalikele turismiorganisatsioonidele kultuuripärandi esitlemisel ja kultuuriturismi edendamisel.
