Laupäev, aprill 20, 2024

Monthly Archives: märts 2021

Soome: Eestlaste poolt Helsingis avatud laste mängutuba langes koroonapiirangute ohvriks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eestlannad Margit Paluvits ja Eveli Nurmik avasid eelmisel, 2020. aastal Helsingis Malminkartanos laste mängutoa Hulina, aga see sai avatud olla vaid mõned kuud. Ettevõtmine jäi koroonapiirangute jalgu ja pidi novembris uksed sulgema. Laste mängutuba oli varustatud mänguasjade ja kööginurgaga ning seda said inimesed laste pidudeks üürida. Sarnased mängutoad on väga populaarsed Eestis, vahendab Helsingin Sanomat.

Nüüd on pandud mängutuba müüki. Pakkumisi polnud teisipäevaks, 30. märtsiks veel tulnud, aga lootus on, et ruumid saab müüa või välja rentida. Huvi on tundnud üks pitsakoht, õmblustöökoda ja terviseasutus.

Paluvits oli mängutoa kurva lõpu üle õnnetu, sest selle järele oleks Helsingis olnud nõudlust. Ta lubas tulevikus uuesti proovida, mõnes käidavamas kohas. Tulevikus on kavas leida rohkem toetajaid ja teha reklaami.

Helsingis on muidu mitmeid seltsiruume, mida saab pidude korraldamiseks üürida. Mängukeskus Hoplop on samuti populaarne lastepidude pidamise koht.

Mängutoa Hulina eelis oli aga selle kompaktsus – suurus oli vaid 89 ruutu. Suurtes ruumides on emad alati mures, mida lapsed teevad. Väikses ruumis on lapsed turvaliselt silma all.

Hulinas oleks pidanud korraldama vähemalt 8 üritust kuus, et see oleks end ära tasunud. Üüri hind oli mõistlik – näiteks kolmeks tunniks sai seda üürida 100 euroga.

Paluvits ostis ruumid eelmise aasta veebruaris, kui koroona polnud veel levima hakanud. Nad remontisid ruumid ära.

 

 

Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulekul kehtinud erikord lõppeb

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles ehk 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on eneseisolatsioonist ja testimisest vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.

Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.

Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon. Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on sellele kõige lähemal Soome, kus nakatumisnäitaja on 164,1. Läti näitaja on 384,3 ja Leedu oma 320,4.

Loe lisaks:
Eesti: Alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva ISOLATSIOONIS

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

 

 

Soome plaanib vihakõne täiendavat piiramist, et elavdada arutelukultuuri

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Soome regionaalministri Sirpa Paatero määratud töögrupp alustas avaliku nõukoja koostatud ettepanekute põhjal vihakõne täiendava piiramise läbivaatamist. Nõukoda esitas aruande, mille eesmärk on riigis vihakõne likvideerida. Aruandes on 25 soovitust. Regionaalministeeriumis koostati töögrupp soovituste võimalikuks rakendamiseks.

Soovituste hulgas on usaldusväärse organisatsiooni loomine, mis annaks teada vihakõnest.

Samuti soovitati luua interneti trollide vastane tegevus – “trollivastane armee”. Vihakõnelejatega kokku puutudes ütlevad nad otse, et tegemist on vihakõnega ja see pole lubatud.

Vihakõne piiramise eesmärk on ettepanekute kohaselt elavdada arutelukultuuri. Aruanne soovitas kaasata vihakõne piiramiseks ka riigi küberturvalisuse ameti.

Aruande koostajad leiavad, et entusiasm vihakõne teostamise vastu kaob, kui internetiplatvormid täidetakse konstruktiivsete arvamustega.

Aruandes soovitati ühiseid, kaalutletud ja läbipaistvaid reegleid, et platvormidel toimuv arutelu põhineks inimõigustel. Soome seaduste järgi tegutsevad veebiplatvormide moderaatorid peavad avaldatud sisu eest vastutama õiguslikult, nagu seda teevad praegu ajalehtede peatoimetajad.

Aruande koostajad soovivad, et politsei, kohtud saaksid rohkem volitusi. Siis oleks politseil juhtumite uurimiseks suurem tegutsemisvabadus ja karistamisprotsessid kiireneksid.

Lõpparuandes soovitatakse ka rangemaid karistusi. Ühiskondlikult kasulik töö võiks olla üks karistusmeetmeid.

Samuti tuleb täpsemalt määratleda, mis on vihakõne. Aruande koostajad soovivad, et soole, rahvusele või vähemusgrupile suunatud vihakõne oleks alus karistamiseks

Aruande koostajad leiavad samuti, et poliitikud peavad andma eeskuju ja vältima vihakõnet. See oleks ka tingimus valimistel kandideerimiseks.

Eesti: Tõnis Mölder plaanib esitada valitsuse istungile STS-laadimise korra muutmise

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Keskkonnaminister Tõnis Mölder plaanib lähiajal esitada valitsusele kinnitamiseks ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimise korra muutmise, et välistada ümberlaadimisest tuleneda võiv keskkonnaoht hoiualadel. Ühtlasi soovib keskkonnaminister teha valitsusele ettepaneku hakata analüüsima, kas Eestis võiks reostustõrje rahastamiseks luua õlifondi.

Kui valitsus määruse muutmise heaks kiidab, oleks edaspidi ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine (STS-toimingud) lubatud ainult selleks määratud ankrualadel. Määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmisega jääks nimekirjast välja need ankrualad, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning kuhu polnud sellised tegevused nende ankrualade moodustamisel planeeritud.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tehti ankrualade valik Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös ning lisaks andsid sellele eksperthinnangu mereteadlased. „Ametkonnad hindasid ankrualasid nii meresõiduohutuse ja reostustõrjevõimekuse seisukohast kui ka keskkonnakaalutlustest lähtuvalt. Mereteadlased aga hindasid ankrualadel kolme tüüpi tegevusi – punkerdamist, LNG või LPG ümberlaadimist ning teiste ohtlike ainete ümberlaadimist,“ selgitas Mölder.

Muutmisele läheks ka laevalt laevale ümberlaadimiseks loa andmise kord. Kui seni oli loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, siis edaspidi võiks kooskõlastada STS-tegevuse keskkonnakaalutlusi silmas pidades ka Keskkonnaamet.

Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks kõigile huvirühmadele ja sidusgruppidele, sh Sadamate Liidule, Laevaomanike Liidule, Eesti Gaasiliidule, ASile Eesti Gaas, Consolato del Marele, OÜle Navest Consult, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioonile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Eelnõule laekus väga palju erinevaid märkusi ja ettepanekuid, millega Keskkonnaministeerium on võimaluste kohaselt arvestanud.

Mölder soovib teha valitsusele ka ettepaneku välja selgitada, kas Eestis tasuks luua õlifond. Mölderi sõnul võiks õlifondist edaspidi katta nii reostustõrjevõimekuse suurendamiseks vajalikke kulutusi kui ka vajadusel rahastada reostuse likvideerimist. „Nii saaksime Eesti mereala ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise keskkonnariskide eest paremini kaitsta,“ lisas Mölder.

Esmalt tuleks analüüsida, kas Eesti mereala kasutamise eest makstavad tasud on piisavad Eesti merekeskkonna kaitse seisukohast vaadatuna. Seejärel saaks valminud analüüsi tulemusi arvesse võttes koostada ettepaneku õlifondi loomseks. Vastava ettepaneku peaks kinnitama Vabariigi Valitsus.

 

 

1...345...36Page 4 of 36