Teisipäev, juuli 15, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Eesti koolid ja ettevõtted asuvad uusi hariduslahendusi välja töötama

NordenBladet — Selgusid koosloome programmi valitud Eesti koolide ja hariduslahendusi arendavate ettevõtete meeskonnad, kes hakkavad ühiselt uusi kodumaiseid hariduse digilahendusi looma. Programmi koordineerib Tallinna Ülikool koostöös Haridus- ja Noorteameti ning Startup Estoniaga.

Kuus haridusvaldkonna algatust EduLog, Koodikool, Kolm Põrsakest, Noorte Vabamu, Taut ja TEMU hakkavad koos koolidega digilahendusi looma. Välja valitud ideed pakuvad lahendusi programmeerimise õppimisest kuni tervise ja noortele suunatud seksuaalhariduseni.

Haridus- ja Noorteameti peadirektori Ulla Ilissoni sõnul said tänaseks väga edukad haridustehnoloogia ettevõtted nagu ALPA Kids ja Futuclass hoogu juurde just eelmise aasta koosloome programmist. “Üksi võib kiiresti areneda, aga koos jõuame palju kaugemale. Harno on võtnud eesmärgiks toetada haridusinnovatsiooni loovaid ettevõtteid kogu elutsükli vältel nii tegutsemisel kodumaal kui ka Eestist välja lendamisel. Just haridusvaldkonnast saab alguse areng, mis meie elu ja ümbritsevat maailma muudab,” märkis Ilisson.

Startup Estonia EdTech sektori projektijuht Inga Kõue märkis, et uusi eraalgatustel põhinevaid haridust mõjutavaid digilahendusi tekib väga mitmetel viisidel: “Koosloome programmiga anname alustavatele meeskondadele lisandväärtust juba varases tootearenduse faasis, viies kokku idee esitajad ja tulevased lõppkasutajad ning lisades kolmanda osapoolena uue lahenduse loomisse ülikooli,” lisas ta.

Ülikooli mentorid toetavad meeskondade ja koolide koosloome liikumist jätkusuutlike haridusinnovaatiliste tootelahenduste poole. “Haridusasutuste personali kaasamine juba tootearenduse algfaasis koos tegevuse tõenduspõhise hindamisega suurendab loodavate haridustoodete ja teenuste tõenäosust jõuda õpetaja klassiruumi,” kommenteeris Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja haridusinnovatsiooni peaspetsialist Janika Leoste.

Koosloome programm käivitub aprillis projektipartnerite kohtumistega, ülikooli mentorluse ja konsultatsioonidega ning töötubadega. Programm lõppeb oktoobris avaliku üritusega kõikidele haridusest huvitujatele, kus jagatakse kolmepoolse koostöö kogemust, edusamme ja väljakutseid uute innovaatiliste lahenduste loomisel.

Alustavas programmis tulevad valitud kuuele meeskonnale appi kaksteist üldhariduskooli nõustajat. Projekti käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Soovi programmis osaleda esitasid Aruküla Põhikool, Gaia Kool, Kallavere Keskkool, Keila Kool, Paide Gümnaasium, Põltsamaa Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Saaremaa Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium ja Tartu Raatuse Kool. Programmis osalenud meeskonnad ja koolide projektipartnerid pälvivad ametliku tunnustuse “Eesti haridusinnovatsiooni koosloome partner”.

Tallinna Ülikool töötab programmi raames välja teenused, mida saavad ettevõtted kasutada EDUSPACE uurimislaboris sõltumatult konkreetsest programmist. “Ettevõtete vajadustest lähtuvalt komplekteerime teadlastest ajutise projektimeeskonna, kes saab tuge pakkuda nii haridusinnovatsiooni toetava tootearenduse, prototüüpimise, sihtrühmaga valideerimise kui ka rakendusuuringute läbiviimisega. Näitena võib tuua eelmise aasta programmis osalenud ALPA Kidsi, keda nõustatakse laste õppimist toetavate personaliseeritud õpiradade prototüübi loomisel,” lisas Janika Leoste.

Koosloome hariduses põhineb Soomes välja töötatud ja Espoos juurutatud mudelil KYKY Living Lab ning Inglismaal University College London (UCL) hariduse instituudi loodud programmil EDUCATE. Eelmisel aastal esmakordselt Eestis käima lükatud programmis osalesid koos koolide ja lasteaedadega ettevõtted ALPA Kids, CogniSpot, Futuclass, Jututuba, Mastery ja Proovikivi.

Täiendavat infot leiab programmi kodulehelt https://eduspace.tlu.ee/koosloome/.

Haridus- ja Noorteamet on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge. Koosloome programmi aitavad ellu viia Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisainfo:

Aivar Hiio
Innovatsiooni- ja koostöökeskus
Haridus- ja Noorteamet
aivar.hiio@harno.ee

Avafoto: Unsplash

 

 

Soomes lisandus (30.03.2021) 420 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 30. märtsil viimase ööpäevaga 420 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 76 845 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (138), Vantaal (45), Espoos (35), Tamperes (31) ja Turus (20).

Soomes lisandus täna 4 koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 826 koroonasurma. Haiglaravil on 304 koroonapatsienti, kellest intensiivis 50.

Eesti: Tartu kirjandusfestival Prima Vista lükkub ka tänavu septembrikuusse

NordenBladet – Algselt 3. kuni 8. maini toimuma pidanud Tartu kirjandusfestival Prima Vista lükkub ka sel aastal septembrikuusse ja toimub uue kava järgi 20. kuni 25. septembrini. Kuigi praegu julgevad korraldajad loota, et sügisel kohtuvad päris kirjanikud päris publikuga päris kohtades, siis on nad valmis ka võimalikeks tagasilöökideks.

Sügisel on Tartusse valmis tulema Iisraeli kirjanik Etgar Keret, Saksa autor Uwe Laub, Viktor Šenderovitš Venemaalt, Norra autorid Klara Hveberg ja Knut Ødegård, estofiil Turid Farbregd, lätlane Rvins Varde. Festivali patroon on tänavu Norra päritolu tõlkija ja luuletaja Øyvind Rangøy.

Tavaliselt festivali eelüritusena toimunud raamatu ja roosi päev 23. aprillil saab teoks virtuaalselt. Selgub kirjanduskonkursi “Esimene samm” laureaat, esinevad konkursi kõige esimene laureaat Anti Saar ja teised auhinnaga tunnustatud autorid. Raamatulaat toimub tänavu veebis.

Rohkem infot üritusest leiate siit: https://kirjandusfestival.tartu.ee/

Eesti: Alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva ISOLATSIOONIS

NordenBladet – Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini. Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.

Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.

Avafoto: Tallinna panoraam (NordenBladet/Ardo A)

Vaata ka:
EESTI
Eesti: Valitsus pikendab praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini
Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer: COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamikku Euroopa riikidesse reisida
Selgusid koosloome programmi valitud Eesti koolide ja hariduslahendusi arendavate ettevõtete meeskonnad, kes hakkavad ühiselt uusi kodumaiseid hariduse digilahendusi looma
Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulekul kehtinud erikord lõppeb

SOOME
Soome kehtestab liikumispiirangud, kuna kardetakse Eesti olukorda
Soome piirivalve hoiatab: isik ei saa ise otsustada, kas tema töö on hädavajalik, et üle piiri saada
Soome: Valitsus esitas eelnõu söögikohtade sulgemise jätkamiseks kuni 18. aprillini 15 maakonnas
Soome: Peaminister Sanna Marini büroo avaldas siseriiklike liikumispiirangute eelnõu mustandi. Liikumispiirangute eelnõus on 12 erandit – VAATA, mis need on
Soome peaminister soovib riiki sisenejatele kohustuslikku karantiini, kuna negatiivne test pole piisav
Soome: Kavandatav liikumispiirang jätab suletuks juuksurid, söögikohad ja hotellid
Soomes on koroonaga nakatumiste arv laste hulgas mitmekordistunud – millest see tuleb?
Soome valitsuse otsus: söögikohad jäävad suletuks kuni 18. aprillini
Soome: Valitsus kavandab eraldi seadust liikumiskeelu ja maskikohustuse kehtestamiseks
Soomes võeti vastu seadus, mis võimaldab piiril koroona sundtestimist – keeldujaid ootab trahv või vangla

 

Eesti: Valitsus pikendab praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini

NordenBladet – Valitsus otsustas pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini.

“Kõik need piirangud, mis täna kehtivad, jäävad samasuguseks. Mingeid uusi juurde ei tule, aga kuni 25. aprillini midagi leevendama ka ei hakata. See on ära otsustatud ja tagasi tuleme selle teema juurde kahe nädala pärast olles siis targemad nii nakatumiskordaja, leviku kui ka haigete arvu suhtes,” rääkis riigihalduse minister Jaak Aab. “Piirangute mahavõtmist me väga tõsiselt ei arutanud praegusi numbreid vaadates,” lisas ta.

Aab tunnistas, et viimastel päevadel on kuulda teadlaste prognoose, et olukord koroonaviirusega võib hakata liikuma positiivsemas suunas. “Aga esialgu me oleme väga, väga kõrgel, haiglas on rekordid ja seepärast olid meil piirangud kehtestatud kuni 11. aprillini ja me otsustasime, et peame sel nädalal igal juhul ütlema, mis neist piirangutest saab. Seepärast tegime otsuse, et need piirangud pikenevad vähemalt kahe nädala võrra ehk siis 25. aprillini,” rääkis minister.

Küsimusele, kas ka Eesti valitsus mõtleb nagu Soome valitsus juba selle peale, et koostada piirangutest väljumise plaan, vastas Aab, et valitsus ei taha konkreetsete numbrite väljaütlemisega oma tegevusvabadust piirata.

“Teadusnõukoda rääkis ka sellest, et on võimalik selline valem koostada, et kui palju on nakatumisnäitajad 14 päeva kohta, kui suur on nakatumiskordaja R, kui suur on haiglas viibivate haigete arv, COVID-haigete arv või ka haigla intensiivravis viibivate haigete arv. Nemad räägivad konkreetsetest numbritest, kuhu see peab jõudma, enne kui me üldse mingist järk-järgulisest leevendusest saaksime rääkida,” selgitas Aab.

Valitsus pikendab kõiki koroonapiiranguid 25. aprillini. Kui hakkab ühiskonna avamine, siis kõik ühe korraga lahti ei lähe, vaid piirangutest väljatulek on järk-järguline.

Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.

Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.

Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.