NordenBladet —Soomes taheti kasutusele võtta kergautod ehk piiratud kiirusega sõiduautod, millega oleks saanud sõita nooremad juhid, aga Euroopa Liidu vastuseisu tõttu jäetakse see asi ära. Soome valitsus tegi Presidendile ettepaneku ratifitseerida seadus, millega tühistatakse kergautode seadused vastavalt parlamendi otsusele. President kiitis seaduse heaks täna neljapäeval, 22. oktoobril 2020 ja see jõustub 1. novembril 2020.
Kergautosid puudutavad seadused tunnistatakse kehtetuks, sest hoolimata Soome ametivõimude aktiivsele selgitustööle ei teinud Euroopa Komisjon Soomele kergautode lubamiseks erandit. Komisjoni hinnangul on 2018. aastal Soomes vastu võetud seadused vastuolus ELi juhilubade direktiiviga.
Komisjoni mõjutasid mitmed kaebused, mis laekusid Soome kergautode seaduste kohta.
Esialgu pidid kergautode seadused jõustuma 1. novembril 2019, kuid parlament otsustas 2019. aasta sügisel seaduste jõustumise edasi lükata 1. novembrini 2020.
Kuna praegu ei õnnestunud leida ühtegi Euroopa Komisjoni rahuldavat lahendust kergautode seaduste vastavusse viimiseks direktiiviga, leiti, et seaduste kehtetuks tunnistamine on ainus juriidiliselt pädev lahendus. Seega pole Soomes vähemalt lähiaastatel võimalik kergautosid kasutada.
NordenBladet —Indeksitõus kergitab järgmisel, 2021. aastal Soomes tööpensioni 0,53 protsendi võrra. Keskmise pensioni puhul teeb see 8,5 eurot kuus, mis pole eriti suur summa. Pensionitõus on väiksem kui kahel eelneval aastal.
Pensioni väiksema tõusu põhjuseks on madalam inflatsioon ehk hinnatõus. Kui tarbijahinnad ei tõuse, siis püsib ka pension paigal, selgitab Danske Banki ökonomist Jukka Appelqvist.
Ametlikult teatatakse pensionitõusu suurus hiljem, aga juba praegu on avalikud andmed, mille põhjal on võimalik seda välja arvutada. Näiteks tõusis 2020. aasta 3. kvartalis palk keskmiselt 1,8 protsenti. Palk on oluline, kuna selle ja tarbijahindade põhjal arvestatakse pensioniindeksi tõus, vahendab Iltalehti.
Septembris kerkisid tarbijahinnad vaid 0,2 protsenti. Pensionide indeksitõusu puhul arvestatav inflatsioon jäi kolmandfas kvartalis samuti madalaks ehk 0,3 protsenti juurde. Tööpensioni indeksi tõusu puhul on inflatsiooni osakaal 80 protsenti ja palga osakaal 20 protsenti. Koroonaepideemia tõttu on inflatsiooni peegeldav tarbijahindade tõus peaaegu nullis. Hindasid on palju mõjutanud nafta maailmaturuhinna langus.
Iga-aastane indeksitõus mõjutab Soomes 1,5 miljonit tööpensioni saajat. Aasta algul rakenduv pensionitõus on väiksem kui järgmiseks, 2021. aastaks prognoositav inflatsioon. See tähendab, et pensionide ostujõud järgmisel aastal langeb. See juhtub alati siis, kui inflatsioon kiireneb, mistõttu jäävad pensionid hinnatõusust maha.
Teisalt, kuigi ostujõud väheneb, on penionäride sissetulek kindlustatud. Koroonakriis ei kujuta pensionäridele sellist ohtu nagu mõnele muule ühiskonnagrupile. Pension laekub arvetele igas kuus ilma katkestuseta, samas kui paljudele ettevõtjatele ja palgasaajatele tähendab koroona sissetulekute langust.
Kuidas lihtsa nipiga saada suurem pension?
Kui inimene jääb pensionile, siis arvutatakse tema pension nn palgakordaja põhjal, mis omakorda tuleneb keskmisest palgatõusust. Palgad pole viimasel ajal küll palju tõusnud, aga palgatõus on olnud kiirem kui inflatsioon. Kuivõrd palgad tõusevad kiiremini kui hinnad, siis soodustab see pensionile jäämist järgmisel aastal neile, kes kavatsevad just praegu pensionile jääda.
Kui pensionile jääda tänavu detsembris, siis on indeks madalam kui tuleva aasta jaanuaris. Indeksi tähendus tulevase pensioni osas pole saladus, aga see on inimestele vähe teada. See erinevus on nüüd ligi 3300 eurot kogu pensioniperioodi kohta. Kuu arvestuses on vahe 14 eurot, mis võib tunduda väike. See vahe aga suureneb, kuna see muudab igakuiselt välja makstava pensioni suurust. Üksikisiku tasandil sõltub vahe ka sellest, kui kaua pensioni makstakse ehk kui vanaks isik elab. Kui tervis on hea, võib keskmisest suurema pensioni puhul olla kaotus päris suur.
Seega pole põhjust jääda pensionile veel tänavu detsembris ja pressida kasvõi läbi hammaste pensionile jäämine järgmise aasta jaanuari. Siis saab nautida üht suuremat indeksitõusu terveks pensioniajaks.
NordenBladet — Tartus on alates 1990-nadest aastatest kujunenud heaks traditsiooniks tähistada 6. novembril Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva.
Tartu Ülikool asutati Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. See sündmus on kujundanud nii Tartu kui ka kogu Eesti arengut läbi ajaloo kuni tänapäevani välja. Seetõttu tähistatakse ka tänavu Tartus 6. novembril traditsiooniliselt Gustav Adolfi päeva. 6. november on selle silmapaistva Rootsi kuninga mälestuspäev.
Gustav II Adolf langes 1632. aastal lahinguväljal Lützeni all. 30. juunil oli Gustav II Adolf kinnitanud Academia Dorpatensise asutamisüriku ning ülikooli pidulik avamine Tartus toimus 15. oktoobril 1632. Tartu Ülikooli asutamine ja talurahvakoolide rajamine 17. sajandil on pannud tugeva aluse Eesti hariduse ja ühiskonnaelu arengule läbi sajandite.
Tänavuse Gustav Adolfi päeva sündmuste raames korraldab Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond koostöös Rootsi Suursaatkonnaga ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis 6. novembril kell 15.00 algava seminari, kus esinevad loengutega ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. Kaidi Kriisa räägib Gustav Adolfi varauusaegsest pärandist Tartus ning Christer Haglund tutvustab, kuidas tähistatakse 6. novembril Rootsi päeva Soomes ja millised on soomerootsi kultuuritraditsioonid üldisemalt. Seminarile järgneb lillede asetamine Gustav II Adolfi ja Johan Skytte monumentide juurde ning pidulik kontsert ülikooli aulas algusega kl 18.00.
Gustav Adolfi päeva sündmustel Tartus osalevad Rootsi suursaadik Eestis T.E. Mikael Eriksson ja Tartu Ülikooli rektor akadeemik Toomas Asser.
NordenBladet —Norras Trondheimis on tuvastatud täiesti uus koroonaviiruse variant, mida kusagil mujal ei ole. Pole teada, kust see on tulnud. Rahvusvaheliselt pole sellest variandist juttu olnud, ütles kohalik peaarst Tove Røsstad rahvusringhäälingule NRK.
Tegemist on viiruse mutatsiooniga, mis nakkab kergemini kui tavapärane variant. Norra terviseamet on viiruse tüve uurinud ja sellist pole mujal maailmas varem tuvastatud, edastab Dagbladet.
Viiruse uus variant on nakkavam, aga see ei tekita teadaolevalt raskemat haigust. Põhiliselt on nakatunud 20ndates eluaastates inimesed, aga on ka 50ndates eluaastates inimesi. Kõigil on suhteliselt leebed haigusnähud.
Trondheimis on viiruse uue variandiga nakatunud 35 inimest. Sajad inimesed on karantiinis.
NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis välja pandud Aili ja Toomas Vindi maalide näitusel „Tuleme siia tagasi” on värviküllast emotsionaalsust, mõtlema panevat sisu ja meisterlikku teostust.
Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul on igati meeldiv kunstnike näituse pühendus. „Kunstnikud on väljapaneku vaatamiseks esitanud oma intrigeeriva soovi, et neil tuli tahtmine viia meid sel karmivõitu ajal, kasvõi hetkekski tagasi noorusaega, kus kõik oli veel hästi ja unistasime suurelt,“ ütles Põlluaas. Ta lisas, et kindlasti peame meeles kunstnike soovitust: „Teie keerulisel ja pingsal tööpäeval täis ootamatusi, aitaks näituse vaatamine kasvõi veerand tunnikski ära „kaduda“. Saagu sellest koht, kus ennast koguda, maha rahuneda, et oma mõtteid tundetargalt korrastada.“
Aili Vint ja Toomas Vint tegelevad mõlemad tänaseni loodusega, kuid erinevas võtmes.
Aili Vindi loomingu tuntuimaks osaks on meremaalid, mille kõrgaeg oli 1970. aastate teisel poolel ja 1980. aastatel. Aili Vinti on kriitikute sõnul mere fenomenis paelunud selle jõud ja haaramatus – meri on kunstnikule tõeline väljakutse, mille tulemusel sünnib omamoodi ideaal merest, kontsentreeritud sõnum võimsa loodusstiihia energiast.
Graafik ja maalikunstnik Aili Vint omandas hariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mis on praegune Eesti Kunstiakadeemia, graafika erialal. Ta on aastast 1970 Kunstnike Liidu liige ja on kuulunud rühmitusse ANK’64. Näitusetegevuses osaleb alates 1960. aastatest ja tema teoseid on paljude väärikate muuseumide kogudes ning erakogudes Jaapanis, Eestis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Soomes, Rootsis, Venemaal, Prantsusmaal ja mujal.
Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint hakkas näitustel esinema kuuekümnendate lõpul, rühmituse ANK-64 järellainetuses, aga tõeline läbimurre toimus tööga „Sinu liblikas lendab sinu aasale” 1971. Kriitikute hinnangul on Vint olnud kogu aeg omaette, püüdmata alluda trendimõjudele. Ta ajab oma asja, ehitab üles oma maailma, kus kehtivad tema enda loodud seaduspärasused.
Vindi loomingut tõlgendades on kasutatud termineid: intellektuaalne naivism, transavangard, metafüüsiline maal, magritilik sürrealism. Ta ise nimetab oma teoseid kontseptuaalseteks maastikeks. Vint viib vaataja kaunisse, aga kummalisse maailma.
Vindi maale on eksponeeritud paljudes välisriikides. Töid on omandanud mitmed kunstimuuseumid ja prominentsed erakogud.
Näitusi Riigikogu kunstisaalis korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.
