Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: oktoober 2020

8.–9. oktoobril toimub Eesti juristkonna suurfoorum „100 aastat Eesti esimesest põhiseadusest“

NordenBladet —

8.–9. oktoobril toimub Eesti juristkonna suurfoorum „100 aastat Eesti esimesest põhiseadusest“ 

8.–9. oktoobril toimuvad Tartus 36. Eesti õigusteadlaste päevad, mille läbiv teema on Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäev. Tänavusele suurfoorumile on oodata üle 600 osavõtja ning kahel päeval peetavaid ettekandeid on võimalik jälgida ka UTTV otseülekande vahendusel. 

Tänavu pöörab juristkond suurt tähelepanu Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamisele,“ sõnas õigusteadlaste päevade üks eestvedajaid Peep Pruks. „Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine 15. juunil 1920 andis Eesti riigile alusdokumendi, tänu millele sai rajada demokraatliku, põhi- ja vähemusrahvuste õigusi kaitsva ning õiglusel rajaneva riigikorralduse,“ lisas ta.

Vanemuise kontserdimajas peetava plenaaristungi ja kokkuvõtva vestlusringi vahele mahuvad kahel päeval neli samaaegset sessiooni kuueteistkümne aruteluga. Kogenud väitlusjuhtide juhendamisel esineb enam kui kaheksakümmend ettekandjat. Muu hulgas räägitakse Eesti põhiseadusest ja selle tulevikust, rahvusvahelisest õigusest, tehisintellekti rakendustest haldusmenetluses, ettevõtlusvabadusest ja töötaja põhiõiguste kaitsest selles kontekstis, rohelisest lainest, intellektuaalomandist, laste õigustest ning paljudest teistest päevakohastest teemadest.

Õigusteadlaste päevade avaistungil annab justiitsminister Raivo Aeg üle õiguse eest seisja autasu. Sellega tunnustatakse inimesi, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

Lõppistungil kuulutab Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus välja aasta riigiõigusteaduse teo. Samuti juhatab ta mõlemal päeval sisse sihtkapitali avaldatud raamatute esitluse. Tutvustatakse Rait Maruste raamatut „Eesti omariikluse põhidokumendid“ ja väljaannet „Riigiõiguse aastaraamat 2020“.

Õigusteadlaste päevadeks ilmub rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja Juridica International 2020. aasta väljaanne „100 Years Later“ ja põhiseaduse temaatikat käsitlev ajakirja Juridica erinumber.

Peep Pruksi sõnul on Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäevale pühendatud ürituste kavas eriline koht põhiseaduse kommentaaride põhjalikult uuendatud väljaandel, mille sihtrühmaks ei peeta üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust. „Põhiseaduse kommentaaride viiendat väljaannet esitletakse Eesti Teaduste Akadeemias 21. detsembril,“ tutvustas Pruks tulevikuplaane.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorandid esinevad stendiettekannetega Dorpati konverentsikeskuses.

Õigusteadlaste päevadel on piiratud arvul inimestel võimalus käia ka värskelt renoveeritud Riigikohtu hoones ja näha, kuidas endisest kliinikuhoonest on saanud nüüdisaegne kohtumaja.

Õigusteadlaste päevade programmiga saab tutvuda sihtasutuse Iuridicum kodulehel. Arutelude tutvustuse leiab õigusteadlaste päevade Facebooki lehelt.

Lisateave:
Peep Pruks, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna projektijuht, 510 551, peep.pruks@ut.ee
Mai Palmipuu, Eesti Juristide Liidu tegevpresident, mai.palmipuu@assertum.ee

 

Norra: Kuningas Harald V läheb südameoperatsioonile

NordenBladet – Kui 4. oktoobril teatas Norra kuningakoda ootamatult, et Harald V ei jätka veel tööülesannetega, tekkis uuesti mure riigipea tervise ĂĽle.

Septembri lõpus viibis kuningas mõned päevad haiglas seoses tekkinud hingamisraskustega, kuid juba mõned päevad hiljem vabanes ta haiglaravilt. Riigipea pidi algselt olema haiguslehel nädal aega, kuid hiljem teatati, et seda pikendatakse, kuna arstidel ei olnud veel täielikku ülevaadet Harald V tervislikust seisundist.

8. oktoobril tuli aga uudis, et juba järgmisel päeval ehk 9. oktoobril läheb Norra kuningas südameoperatsioonile, kus vahetatakse välja südameklapp. Kuningas viidi uuesti haiglasse 8. oktoobril.

Kuninga südant on opereeritud ka varem: 2005. aastal viidi läbi aordiklapi operatsiooni, mille käigus see asendati bioloogilisest materjalist südameklapiga. Kuna seadme kasutusiga on 10 kuni 15 aastat, on kordusoperatsioonid tavapärased.

Kuninga arsti, Bjørn Bendi sõnul ei ole seekord tegemist avatud südameoperatsiooniga, vaid riigipea viibib teadvusel ja lõikus toimub lokaalanesteesias. Harald V meditsiiniliste uuringute tulemused näitasid, et operatsioon on vajalik hingamisraskuste leevendamiseks. Bjørn Bend ütles, et selliseid lõikuseid teeb Norra Ülikooli Haigla aastas sadu ja neil on väga kogenud kirurgid.

Soovime Norra kuningale jõudsat paranemist.

 

Aasta õppija 2020 Margit Soone panustab kirglikult Eesti loodusturismi

NordenBladet — Septembris Postimehe uues majas ning veebiülekandes toimunud täiskasvanuhariduse tänusündmusel kuulutati aasta õppijaks 2020 Hiiumaa turismihing Margit Soone. Aasta rahva lemmiku tiitli pälvis Kerli Kõiv Võrumaalt ning aasta õppija 2020 eripreemiaga tunnustati Katre Möldrit. Lisaks tunnustati sündmusel silmapaistvamaid täiskasvanute õppimist edendavaid õpitegusid.

Videotervitusega täiskasvanud õppijaid tunnustanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et elukestev õpe kuulub tänapäeval inimeseks olemise juurde. „Õppimine ei seostu enam ammu laste ja noortega, sest inimene õpib kogu elu – igal pool ja pidevalt,“ rõõmustades, et ka tänavustele aasta õppija kandidaatidele on täiskasvanuna õppimine avanud uksi töömaastikul, andnud julguse teisi õpetada, loonud uusi võimalusi, avardanud silmaringi ning tekitanud sisemise rahu.“

Aasta õppijaks kuulutatud hiidlane Margit Soone (59) on viimastel aastatel teinud läbi suure pingutuse. Õppinud metsatehnikuks, looduskeskkonna korraldust, omandanud loodusgiidi eriala, täiendanud erinevate keelte oskusi ning läbinud ettevõtluse kursused, et viia läbi põnevaid ning harivaid loodusmatku. Lisaks enesearendamisele jõuab ta teadmisi edasi anda ka teistele, olles kogukonna tunnustatud seenetark. Margitiga on põnev koos metsa minna, sest temalt saab palju uusi teadmisi. “Minu jaoks on oluline inimese areng igal eluperioodil, ka viimases veerandis. Kui leidub paindlikke minu elukorralduse ja huvidega sobivaid kursusi, siis kavatsen ikka ja jälle osaleda,” sõnas Soone.

Rahva lemmiku tiitliga pärjatud Võrumaa aasta õppija Kerli Kõiv (47) juhib üle-eestilist Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendust, panustab oma kogukonda, õpib täiskoormusel, läbib erinevaid lisakoolitusi ning jõuab pühenduda ka oma lähedastele. Kerli tahab muuta Eesti elu paremaks ning õpib Tartu Ülikoolis magistriõppes haridusinnovatsiooni.

Aasta õppija eripreemia pälvinud Katre Mölder (49) on viimase kahe aasta jooksul teinud elus täieliku kannapöörde. Pea üheksa aastat Avinurme puiduaidas töötanuna asus Katre õppima floristikat ja ettevõtlust, et avada oma lillepood. Katrele pakuti aga hoopis kunstilise juhi ametikohta Avinurme kultuurikeskuses, kus ta sai endale luua unistuste töökoha.

Lisaks tunnustati sündmusel aasta õpitegu 2020 tiitliga kahte õpitegu.
Aasta õpiteoks kuulutati innovaatiline loengusari „Kuressaare haigla kohtub kogukonnaga“, mille algatajaks on hematoloog dr. Edward Laane. Loengusarjas jagatakse kogukonna liikmetele teaduspõhist meditsiinilist teavet, mille eesmärk on aidata inimestel paremini mõista tervisevaldkonda ning ennetada võimalikke terviseprobleeme.

Aasta õpiteo eripreemia pälvis Pärnumaa Kodukant MTÜ poolt ellu kutsutud kogukondlik siseturvalisuse mäng, mille käigus õpitakse riskiolukordades käituma ning suhtlemist häirekeskusega. Siseturvalisuse mängu partneriteks on Pärnu politsei- ja piirivalveamet, häirekeskus, hädaabikeskus, raudteeohutus, pommirühm, maanteeamet, keskkonnaamet jt ohutuse tagajad. Nende juhendamisel õpitakse, kuidas paigaldada lahaseid, siduda haavu ja anda esmaabi.

Laureaatide tutvustusvideod:

Aasta õppija 2020 Margit Soone
Aasta õppija 2020 eripreemia Katre Mölder
Aasta õppija 2020 rahva lemmik Kerli Kõiv
Aasta õpitegu 2020 loengusari „Kuressaare haigla kohtub kogukonnaga“
Aasta õpitegu 2020 eripreemia Pärnumaa külade siseturvalisuse mäng

7.-16. oktoobrini toimuval täiskasvanud õppija nädalal on fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. Üle Eesti toimub oktoobrikuus arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Kõikides maakondades toimus maakondlike esinumbrite valimine ning tunnustamine, kelle seast valiti välja aasta tublimad tegijad riiklikul tasemel. Kokku esitati sel aastal konkursile 153 aasta õppija ja 49 õpiteo kandidaati.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel. Rohkem infot aasta õppijate ja õpitegude kohta leiad ETKA Andrase kodulehelt www.andras.ee.

Lisainfo:
Kertu Eensaar
ETKA Andras
kertu@andras.ee
Mob 5299576

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kaido Höövelson: jalgpallihallid viivad Eesti maailma tipule lähemale

NordenBladet — 2021. aasta riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot nelja jalgpallihalli ehituseks on hädavajalik investeering selleks, et Eesti jalgpall suudaks treenimistingimuste poolest muu maailmaga konkurentsis püsida, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine profisportlane Kaido Höövelson.

Valitsuse poolt Riigikogule üle antud riigieelarve eelnõu kohaselt rajatakse kaasaegsed sisehallid Rakverre, Jõhvi, Pärnusse ja Kuressaarde.

“Noormängijad üle Eesti jäävad arengus Tallinna eakaaslastest maha eelkõige talvisel ajal, kui tuleb libedal väljakul või kitsas võimlas harjutada,” märgib Höövelson. “Vähem kui 400 000 elanikuga Islandil on seitse täismõõtmetes ja kuus vähendatud mõõtmetes sisehalli. Sealse rahvusmeeskonna säravad tulemused ja mängijate jõudmine tippliigadesse näitab, et korralike tingimuste korral võivad ka väikeriigid jalgpallis ilusaid tulemusi teha. Mina näen Eesti jalgpallil suurt potentsiaali – meil on ligi 22 000 harrastajat.”

Jalgpalli sisehallide rajamine oli Keskerakonna 2019. aasta Riigikogu valimiste üks olulisemaid lubadusi. Tänavu on koostöös kohalike omavalitsustega alustatud hallide rajamisega Tartus, Haapsalus, Raplas ja Viljandis. Avamised toimuvad järgmisel aastal. “Minu soov on projektiga edasi minna – sisehalli on vaja ka Narva linna ning Kagu- ja Kesk-Eestisse. Liikumisharrastusse panustades võidab kogu ühiskond,” lausub Keskerakonna Sportlaste kogu aseesimees Kaido Höövelson.

Haridustöötaja elutööpreemia pälvisid Laine Belovas, Talvi Märja ja Aleksei Turovski

NordenBladet — Täna, 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias ning anti välja kolm riiklikku haridustöötaja elutööpreemiat.

„Sel kevadel õppisime kõik väga palju – õppisime teisiti õppima ja õpetama. Kallid õpetajad, te lõite võrratuid lahendusi selleks, et ootamatutes oludes seda parimal moel teha. Olen teile südamest tänulik,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, lisades, et „täna tunnustame neid, kellel on erilisi teeneid Eesti hariduse ees. Tänan kõiki Eestimaa õpetajaid, kes on teinud oma tööd suure pühendumusega.“

Laureaadid:

  • Aasta lasteaiaõpetaja: Moonika Suurmaa, Rakvere Rohuaia Lasteaed
  • Aasta klassiõpetaja: Heidi Öövel, Tartu Kroonuaia Kool
  • Aasta klassijuhataja: Ilona Võik, Lähte ĂśhisgĂĽmnaasium
  • Aasta põhikooli aineõpetaja: Cathlen Haugas, Urvaste Kool, LĂĽllemäe Põhikool
  • Aasta gĂĽmnaasiumiõpetaja: Ljudmilla RoĹľdestvenskaja, Tallinna Kesklinna Vene GĂĽmnaasium
  • Aasta kutseõpetaja: Eduard Brindfeldt, Tallinna Tööstushariduskeskus
  • Aasta huvialaõpetaja: Riivo Jõgi, Põlva Muusikakool, Viljandi Muusikakool, Nõmme Muusikakool
  • Aasta tugispetsialist: Iris Degtjov, Rajaleidja Keskus Kärdlas
  • Aasta õppejõud: Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ăślikool
  • Aasta õppeasutuse juht: Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskool
  • Aasta hariduse sõber: Riigimetsa Majandamise Keskus
  • Aasta haridustegu: Cleveron Akadeemia – töökohapõhise kõrgharidusõppe käivitamine, Cleveron AS, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
  • Riiklik haridustöötaja elutööpreemia: Laine Belovas, Talvi Märja, Aleksei Turovski

Kümne kategooria laureaadid pälvisid 10 000 eurot ning elutööpreemia laureaadid 65 000 eurot. Esmakordselt said rahalise preemia suurusega 3000 eurot ka kümne kategooria nominendid, kes ei osutunud laureaadiks. Väiksemate auhindadega tunnustati hariduse sõbra ja haridusteo kategooria laureaate ja nominente.

Aasta õpetaja konkurss algas kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku esitati 2051 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle piirkondlikud komisjonid ning kõrghariduskomisjon, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 235 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valis riiklik komisjon välja igas kategoorias kolm nominenti, kelle seast selgusid täna laureaadid.

Tunnustussündmuse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Rohkem infot gala kohta www.hm.ee/gala